IAS12 Tulumaks

1996. aasta oktoobris võttis IASC
juhatus vastu muudetud standardi IAS 12 “Tulumaks” (muudetud 1996), millega
asendati standard IAS 12 “Tulumaksu arvestus” (ümber kujundatud 1994). Kõnealune
muudetud standard jõustus finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril
1998 või pärast seda algavaid perioode.

1999. aasta mais muudeti standardiga IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused” (muudetud 1999) paragrahvi 88. Muudetud tekst jõustus raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2000 või pärast seda algavaid perioode.

2000. aasta aprillis muudeti paragrahve 20, 62(a) ja 64 ning lisa A paragrahve A10, A11 ja B8, et uuendada viiteid ja terminoloogiat seoses standardi IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud” väljaandmisega.

2000. aasta oktoobris kiitis IASC juhatus heaks standardi IAS 12 muudatused, millega lisati paragrahvid 52A, 52B, 65A, 81(i), 82A, 87A, 87B, 87C ja 91 ning jäeti välja paragrahvid 3 ja 50. Kõnealuste piiratud muudatustega täpsustati dividendidega kaasneva tulumaksu raamatupidamiskäsitlust. Muudetud tekst jõustus raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 või pärast seda algavaid perioode.

Standardiga IAS 12 on seotud järgmised SIC tõlgendused:

– SIC-21: “Tulumaks – ümberhinnatud mitteamortiseeritavate varade katmine" ja

– SIC-25: “Tulumaks – ettevõtte või selle omanike maksustaatuse muutused.”

 

SISSEJUHATUS

Käesoleva standardiga (edaspidi “IAS 12 (muudetud)”) asendatakse standard IAS 12 “Tulumaksu arvestus” (edaspidi “esialgne IAS 12”). Standardit IAS 12 (muudetud) rakendatakse 1. jaanuaril 1998 või pärast seda algavate arvestusperioodide suhtes. Põhilised muutused võrreldes esialgse standardiga IAS 12 on järgmised:

1. Esialgse standardi IAS 12 kohaselt peab ettevõte kasutama edasilükkunud maksu arvestamisel kas edasilükkamismeetodit või kohustise meetodit, mida vahel tuntakse ka kasumiaruande kohustise meetodina. Standardi IAS 12 (muudetud) kohaselt on edasilükkamismeetodi kasutamine keelatud ja nõutakse teistsugust kohustise meetodit, mida vahel tuntakse ka bilansilise kohustise meetodina.

Kasumiaruande kohustise meetodi puhul keskendutakse ajastuse erinevustele, samal ajal kui bilansilise kohustise meetodi puhul keskendutakse ajutistele erinevustele. Ajastuse erinevused on erinevused maksustatava kasumi ja raamatupidamisliku kasumi vahel, mis tekivad ühel perioodil ning tühistuvad ühe või mitme järgneva perioodi jooksul. Ajutised erinevused on erinevused vara või kohustise maksustamisbaasi ja bilansilise maksumuse vahel. Vara või kohustise maksustamisbaas on kõnealuse vara või kohustise maksustamisel arvessevõetav summa.

Kõik ajastuse erinevused on ajutised erinevused. Ajutised erinevused tekivad ka järgmistel juhtudel, millest ajastuse erinevusi ei teki (kuigi esialgses standardis IAS 12 käsitleti neid samuti nagu tehinguid, mis tekitavad ajastuse erinevusi):

(a) tütarettevõtted, sidusettevõtted või ühisettevõtmised ei ole jaotanud emaettevõttele või investorile kogu oma kasumit;

(b) varad hinnatakse ümber ja maksustamisel ei tehta samaväärses mahus korrigeerimisi ning

(c) omandamisena liigitatavate äriühenduste puhul jaotub soetusmaksumus omandatud identifitseeritavatele varadele ja kohustistele, lähtudes nende õiglasest väärtusest, aga maksuarvestuse osas vastavaid täpsustusi ei tehta.

Esineb ka taolisi ajutisi erinevusi, mis ei ole ajastuse erinevused, näiteks ajutised erinevused, mis tekivad järgmistel juhtudel:

(a) aruandva majandusüksuse äritegevuse lahutamatuks osaks oleva välismaise äriüksuse mittemonetaarsed varad ja kohustised arvestatakse ümber algsete valuutakurssidega;

(b) mittemonetaarseid varasid ja kohustisi korrigeeritakse vastavalt standardile IAS 29 “Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades” või

(c) vara või kohustise bilansiline maksumus esmasel arvele võtmisel erineb selle algsest maksustamisbaasist.

2. Esialgne IAS 12 lubas ettevõttel edasilükkunud tulumaksu varasid ja -kohustisi mitte kajastada, kui olid põhjendatud tõendid selle kohta, et ajastuse erinevused märkimisväärse ajaperioodi jooksul tulevikus ei tühistu. Standardiga IAS 12 (muudetud) nähakse ette, et ettevõte peab kajastama kõikidest ajutistest erinevustest tulenevat edasilükkunud tulumaksu kohustist või (teatavatel tingimustel) edasilükkunud tulumaksu vara, välja arvatud teatavatel allpool esitatud erandjuhtudel.

3. Esialgse standardiga IAS 12 nõuti järgmist:

(a) ajastuse erinevustest tulenevaid edasilükkunud tulumaksu varasid tuleb kajastada siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need realiseeruvad, ning

(b) maksukahjumitest tulenevaid edasilükkunud tulumaksu varasid kajastatakse varana ainult juhul, kui ei eksisteeri põhjendatud kahtlust, et maksustatav tulu tulevikus ei ole kahjumist tulenenud maksueelise realiseerimiseks piisav. Esialgne standard IAS 12 lubas (kuid ei nõudnud) tulumaksu kahjumist tulenenud tulevase kasu kajastamise edasilükkamist kuni selle realiseerimiseni.

Standardiga IAS 12 (muudetud) on ette nähtud, et edasilükkunud tulumaksu varasid kajastatakse juhul, kui on tõenäoline selliste maksustatavate kasumite tekkimine, mille arvel on võimalik edasilükkunud tulumaksu varasid kasutada. Ettevõte, millel on varem esinenud maksukahjumeid, kajastab edasilükkunud tulumaksu vara ainult selles ulatuses , milles ettevõttel on piisavalt maksustatavaid ajutisi erinevusi või on olemas muid veenvaid tõendeid selle kohta, et tulevikus tekib piisav maksustatav kasum.

4. Erandina paragrahvis 2 kehtestatud üldnõudest keelab standard IAS 12 (muudetud) edasilükkunud tulumaksu kohustiste ja varade kajastamise olukorras, mis on tingitud sellistest varadest või kohustistest, mille bilansiline maksumus esmasel arvele võtmisel erineb nende esialgsest maksustamisbaasist.  Kuna sellega ei kaasne ajastuse erinevusi, siis esialgse standardi IAS 12 kohaselt ei tekkinud ka edasilükkunud tulumaksu varasid ega kohustisi.

5. Esialgse standardiga IAS 12 nähti ette, et tütarettevõtete või sidusettevõtete jaotamata kasumitelt makstavat tulumaksu peab kajastama, välja arvatud juhul, kui võib põhjendatult eeldada, et need kasumid jäävad jaotamata või ei tekita jaotamine maksukohustist. Standard IAS 12 (muudetud) keelab selliste edasilükkunud tulumaksu kohustiste (ja nendega seotud kumulatiivsetest kursierinevustest tulenevate kohustiste) kajastamise sel määral, mil:

(a) emaettevõte, investor või ühisettevõtja suudab kontrollida ajutise erinevuse tühistumise ajastamist ja

(b) on tõenäoline, et ajutine erinevus ei tühistu lähemas tulevikus.

Kui selle keelu tulemusena ei kajastu ühtegi edasilükkunud tulumaksu kohustist, nähakse standardiga IAS 12 (muudetud) ette, et ettevõte peab avalikustama asjaomaste ajutiste erinevuste kogusumma.

6. Esialgses standardis IAS 12 ei käsitletud selgesõnaliselt õiglase väärtuse korrigeerimisi äriühenduste korral. Sellised korrigeerimised tekitavad ajutisi erinevusi ja standardiga IAS 12 (muudetud) on ette nähtud, et ettevõte kajastaks ka sellest tulenevat edasilükkunud tulumaksu kohustist või (vastavalt kajastamise tõenäosuse kriteeriumile) vara ning võtaks selle mõju arvesse firmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse tuletamisel. Samas keelab standard IAS 12 (muudetud) edasilükkunud tulumaksu kohustiste kajastamise, mis tulenevad firmaväärtusest endast (kui firmaväärtuse amortisatsiooni ei saa maksustamise eesmärgil maha arvata), ning edasilükkunud tulumaksu varade kajastamise, mis tulenevad edasilükkunud tuluna käsitletavast negatiivsest firmaväärtusest.

7. Esialgse IAS 12 kohaselt ettevõte võis kajastada, kuid ei pidanud kajastama varade ümberhindamisega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustist. Standardiga IAS 12 (muudetud) nähakse ette, et ettevõte peab kajastama varade ümberhindamisega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustise.

8. Teatavate varade või kohustiste bilansilise maksumuse katmise tagajärg maksustamise osas võib sõltuda katmise või tasumise viisidest, näiteks:

(a) mõnedes riikides on kapitali kasvutulu maksumäär erinev, võrreldes muu maksustatava tuluga; ja

(b) mõnedes riikides on maksustamise eesmärgil mahaarvatav summa vara müümise korral suurem, võrreldes amortisatsioonina mahaarvatavast summast.

Esialgne IAS 12 ei sisaldanud selliste edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste mõõtmist käsitlevaid juhiseid. Standardiga IAS 12 (muudetud) on ette nähtud, et edasilükkunud tulumaksu kohustiste ja edasilükkunud tulumaksu vara mõõtmine peab põhinema ettevõtte eeldatava varade või kohustiste bilansiliste maksumuste katmise või tasumise viisiga kaasneval tulumaksul.

9. Esialgses standardis IAS 12 ei olnud selgesõnaliselt määratletud, kas edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustisi võib diskonteerida. Standard IAS 12 (muudetud) keelab edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimise. Standardi IAS 22 “Äriühendused” paragrahvi 39(i) muudatus keelab äriühendusega omandatud edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimise. Varem ei keelanud ega ka kohustanud standardi IAS 22 paragrahv 39(i) äriühendusest tulenevate edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimist.

10. Esialgses standardis IAS 12 ei määratletud, kas ettevõte peab edasilükkunud tulumaksu saldosid liigitama lühi- või pikaajalisteks varadeks ja kohustisteks. Standardiga IAS 12 (muudetud) nähakse ette, et ettevõte, mis kasutab lühi- ja pikaajalise eristust, ei tohiks liigitada edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustisi lühiajalisteks.

11. Esialgses standardis IAS 12 oli märgitud, et edasilükkunud tulumaksu deebet- ja kreeditsaldod võib saldeerida. Standardis IAS 12 (muudetud) on kehtestatud rangemad saldeerimistingimused, mis põhinevad suuresti tingimustel, mis on kehtestatud finantsvaradele ja -kohustistele standardiga IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine”.

12. Esialgses standardis IAS 12 nõuti tulumaksu kulu ja raamatupidamisliku kasumi vahelise suhte avalikustamist, kui see ei selgu aruandva ettevõtte riigis kehtivate maksumäärade kaudu. Standard IAS 12 (muudetud) nõuab informatsiooni avalikustamist kas ühel või mõlemal järgmisel kujul:

(i) maksukulu (-tulu) ja rakendatava(te) maksumäära(de)ga korrutatud raamatupidamisliku kasumi arvuline võrdlus või

(ii) keskmise tegeliku maksumäära ja rakendatava maksumäära arvuline võrdlus.

Samuti nõuab standard IAS 12 (muudetud) selgitusi rakendatava(te) maksumäära(de) muutuste kohta, võrreldes eelmise aruandeperioodiga.

13. Standardiga IAS 12 (muudetud) kehtestatud uued avalikustamisnõuded hõlmavad järgmist:

(a) iga ajutise erinevuse liigi osas kasutamata maksukahjumid ja kasutamata maksukrediidid:

(i) kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste summa ja

(ii) kasumiaruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksu tulu või kulu summa, kui sellest ei ole võimalik bilansis kajastatud summade muutuste alusel aru saada;

(b) lõpetatud tegevusvaldkondade osas tulumaksu kulu, mis on seotud järgmiste asjaoludega:

(i) tegevuse lõpetamisega kaasnev kasum või kahjum ja

(ii) lõpetatud tegevusvaldkonna tavategevuse kasum või kahjum ja

(c) edasilükkunud tulumaksu vara summa ja selle kajastamist toetav tõendusmaterjal, kui:

(i) edasilükkunud tulumaksu vara kasutamine sõltub tulevastest maksustavatest kasumitest, mis ületavad olemasolevate maksustavate ajutiste erinevuste tühistumisest saadavad kasumid, ja

(ii) ettevõte on kandnud jooksval või eelneval perioodil kahjumit maksupiirkonnas, millega on seotud edasilükkunud tulumaksu varad.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1–4 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

5–11 <_o3a_p />

Maksustamisbaas <_o3a_p />

7–11 <_o3a_p />

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustiste ja varade kajastamine <_o3a_p />

12–14 <_o3a_p />

Edasilükkunudtulumaksu kohustiste ja varade kajastamine <_o3a_p />

15–45 <_o3a_p />

Maksustatavad ajutised erinevused <_o3a_p />

15–23 <_o3a_p />

Äriühendused <_o3a_p />

19 <_o3a_p />

Õiglases väärtuses arvele võetud varad <_o3a_p />

20 <_o3a_p />

Firmaväärtus <_o3a_p />

21 <_o3a_p />

Vara või kohustise esmane arvelevõtmine <_o3a_p />

22–23 <_o3a_p />

Mahaarvatavad ajutised erinevused <_o3a_p />

24–33 <_o3a_p />

Negatiivne firmaväärtus <_o3a_p />

32 <_o3a_p />

Vara või kohustise esmane arvelevõtmine <_o3a_p />

33 <_o3a_p />

Kasutamata maksukahjumid ja kasutamata maksukrediidid <_o3a_p />

34–36 <_o3a_p />

Bilansis kajastamata edasilükkunud tulumaksu varade ümberhindamine <_o3a_p />

37 <_o3a_p />

Investeeringud tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse ning osalus ühisettevõtmistes <_o3a_p />

38–45 <_o3a_p />

Mõõtmine <_o3a_p />

46–56 <_o3a_p />

Tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu kajastamine <_o3a_p />

57–68 <_o3a_p />

Kasumiaruanne <_o3a_p />

58–60 <_o3a_p />

Otse omakapitalis krediteeritud või debiteeritud objektid <_o3a_p />

61–65A <_o3a_p />

Äriühendusest tulenev edasilükkunud tulumaks <_o3a_p />

66–68 <_o3a_p />

Esitusviis <_o3a_p />

69–78 <_o3a_p />

Tulumaksuvarad ja -kohustised <_o3a_p />

69–76 <_o3a_p />

Saldeerimine <_o3a_p />

71–76 <_o3a_p />

Tulumaksu kulu <_o3a_p />

77–78 <_o3a_p />

Tavategevuse kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu (või tulu) <_o3a_p />

77 <_o3a_p />

Välisriigis tekkinud edasilükkunud tulumaksu kohustiste või varade valuutakursside vahe <_o3a_p />

78 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

79–88 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

89–91 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning "Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga". Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada tulumaksu raamatupidamiskäsitlus. Tulumaksu arvestamise puhul on põhiküsimuseks, kuidas arvestada järgmiste juhtudega kaasnevaid tasumisele kuuluvat ja tulevast tulumaksu:

(a) ettevõtte bilansis kajastatud varade (kohustiste) bilansilise makusmuse katmine (tasumine) tulevikus ja

(b) aruandeperioodi tehingud ja muud sündmused, mis on kajastatud ettevõtte finantsaruannetes.

Vara või kohustise kajastamisel on iseenesestmõistetav, et aruandev ettevõte kavatseb selle vara või kohustise bilansilise maksumuse kas katta või tasuda. Kui on tõenäoline, et sellise bilansilise maksumuse katmine või tasumine suurendab (vähendab) ettevõtte tulevast tulumaksu võrreldes sellega, kui bilansilise maksumuse katmise või tasumisega maksukohustusi ei kaasneks, nõutakse käesolevas standardis, et ettevõte peab kajastama edasilükkunud tulumaksu kohustist (edasilükkunud tulumaksu vara), välja arvatud vähestel erandjuhtudel.

Käesoleva standardiga on ette nähtud, et ettevõte arvestab tehingute ja muude sündmustega kaasnevaid maksumõjusid samamoodi kui tehinguid ja muid sündmusi endid. Seega kajastatakse kasumiaruandes kõikide seal kajastatud tehingute ja muude sündmustega seotud maksumõjud. Kõikide otse omakapitalis kajastatud tehingute ja sündmuste puhul kajastatakse otse omakapitalis ka tehingute ja muude sündmustega seotud maksumõjud. Samamoodi mõjutab edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste kajastamine äriühenduse puhul kõnealuse äriühendusega seotud firmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse summat.

Käesolevas standardis käsitletakse ka kasutamata maksukahjumitest või kasutamata maksukrediitidest tulenevate edasilükkunud tulumaksu varade kajastamist, tulumaksu esitamist finantsaruannetes ja tulumaksuga seotud informatsiooni avalikustamist.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit rakaendatakse tulumaksu arvestamisel.

2. Käesoleva standardi rakendamisel käsitletakse tulumaksuna kõiki maksustavatel kasumitel põhinevaid kohalikke ja välismaised makse. Tulumaks hõlmab ka selliseid makse nagu näiteks kinnipeetavad maksud, mida tütar- või sidusettevõte või ühisettevõtmine tasuvad aruandvale ettevõttele jaotatavatelt dividendidelt.

3. (Välja jäetud)

4. Käesolevas standardis ei käsitleta sihtfinantseerimise (vt IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”) ega investeeringutega kaasnevate maksukrediitide arvestamise meetodeid. Sellegipoolest käsitletakse käesolevas standardis sellistest sihtfinantseerimistest ja investeeringutega kaasnevatest maksukrediitidest tuleneda võivate ajutiste erinevuste arvestust.

MÕISTED

5. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Raamatupidamislik kasum on perioodi puhaskasum või -kahjum enne tulumaksu kulu mahaarvamist.

Maksustatav kasum (maksukahjum) on perioodi kasum (kahjum), mis on tuletatud maksuhaldusasutuse kehtestatud reeglite kohaselt ja mille alusel makstakse (kaetakse) tulumaks.

Tulumaksu kulu (tulumaksu tulu) on tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu kogusumma, mida võetakse arvesse perioodi puhaskasumi või -kahjumi kindlaksmääramisel.

Tasumisele kuuluv tulumaks on perioodi maksustatavalt kasumilt (maksukahjumilt) makstavate (kaetavate) tulumaksu summa.

Edasilükkunud tulumaksu kohustised on tulevastel perioodidel seoses maksustatavate ajutiste erinevustega makstavad tulumaksusummad.

Edasilükkunud tulumaksu varad on tulevastel perioodidel seoses järgmiste asjaoludega kaetavad tulumaksusummad:

(a) mahaarvatavad ajutised erinevused;

(b) edasikantud kasutamata maksukahjumid ja

(c) edasikantud kasutamata maksukrediidid.

Ajutised erinevused on vara või kohustise bilansilise maksumuse ja tema maksustamisbaasi vahe.
Ajutised erinevused võivad olla kas:

(a) maksustatavad ajutised erinevused, mis on ajutised erinevused, mille tulemuseks on maksustatavad summad nende tulevaste perioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi) kindlaksmääramisel, millal vara või kohustise bilansiline maksumus kaetakse või tasutakse;või

(b) mahaarvatavad ajutised erinevused, mis on ajutised erinevused, mille tulemuseks on summad, mis arvatakse maha tulevaste perioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi) määramisel, kui vara või kohustise bilansiline maksumus on kaetud või tasutud.

Vara või kohustise maksustamisbaas on kõnealuse vara või kohustise maksustamisel arvessevõetav summa.

6. Tulumaksu kulu (tulumaksu tulu) koosneb tasumisele kuuluvast tulumaksu kulust (tasumisele kuuluvast tulumaksu tulust) ja edasilükkunud tulumaksu kulust (edasilükkunud tulumaksu tulust).

Maksustamisbaas

7. Vara maksustamisbaas on summa, mis arvatakse maksustamisel maha kõikidest ettevõttele vara bilansilise maksumuse katmisega kaasnevatest maksustamisele kuuluvatest majanduslikest kasudest. Kui majanduslikud kasud ei ole maksustatavad, siis on vara maksustamisbaas võrdne selle bilansilise maksumusega.

Näited

1. Masina soetusmaksumus on 100. Maksustamise eesmärgil on maha arvatud amortisatsioon jooksva perioodi ja eelnevate perioodide eest kokku summas 30, seega ülejäänud maksumus arvatakse maha tulevastel perioodidel kas amortisatsioonina või võõrandamise korral vähendusena. Masina kasutamisest tulenev müügitulu on maksustatav, masina võõrandamisest saadav kasum on maksustatav ja masina võõrandamisest saadav kahjum arvatakse maksustamisel maha. Masina maksustamisbaas on 70.

2. Saadaolevate intresside bilansiline maksumus on 100. Intressitulu kuulub maksustamisele kassapõhiselt. Saadaolevate intresside maksustamisbaas on null.

3. Ostjate vastu esitatud nõuete bilansiline maksumus on 100. Vastav müügitulu on juba maksustatavas kasumis (maksukahjumis) arvesse võetud. Ostjate vastu esitatud nõuete maksustamisbaas on 100.

4. Tütarettevõttelt saadaolevate dividendide bilansiline maksumus on 100. Dividendid ei kuulu maksustamisele. Sisuliselt on kogu vara bilansiline maksumus majanduslikust kasust mahaarvatav. Järelikult on saadaolevate dividendide maksustamisbaas 100.15. Saadaoleva laenu bilansiline maksumus on 100. Laenunõude laekumisega maksukohustusi ei kaasne. Laenu maksustamisbaas on 100.

8. Kohustise maksustamisbaas on bilansiline maksumus miinus kõik selle kohustise suhtes tulevastel perioodidel maksustamise eesmärgil mahaarvatavad summad. Ettemaksena saadud müügitulust tuleneva kohustise maksustamisbaas on selle bilansiline maksumus miinus kõik tulevastel perioodidel mittemaksustatava müügitulu summad.

Näited

1. Lühiajalised kohustised sisaldavad viitvõlgu, mille bilansiline maksumus on 100. Vastav kulu arvatakse maksustamise eesmärgil maha kassapõhiselt. Viitvõlgade maksustamisbaas on null.

2. Lühiajalised kohustised sisaldavad ettemaksena saadud intressitulu, mille bilansiline maksumus on 100. See intressitulu kuulub maksustamisele kassapõhiselt. Saadud intresside maksustamisbaas on null.

3. Lühiajalised kohustised sisaldavad viitvõlgu, mille bilansiline maksumus on 100. Vastav kulu on maksustamise eesmärgil juba maha arvatud. Viitvõlgade maksustamisbaas on 100.

4. Lühiajalised kohustised sisaldavad tekkepõhiseid trahve ja viiviseid, mille bilansiline maksumus on 100. Trahvid ja viivised ei kuulu maksustamise eesmärgil mahaarvamisele. Tekkinud trahvide ja viiviste maksustamisbaas on 100.2

5. Laenukohustise bilansiline maksumus on 100.

Laenu tagasimaksmisega maksukohustusi ei kaasne. Laenu maksustamisbaas on 100.

9. Mõnedel objektidel on maksustamisbaas, kuid bilansis neid varade või kohustistena ei kajastata. Näiteks kajastatakse uurimisväljaminekud nende tekkimise perioodi raamatupidamisliku kasumi arvutamisel kuludena, kuid maksustatava kasumi (maksukahjumi) arvutamisel võib need alles hilisemal perioodil maha arvata. Uurimisväljaminekute maksustamisbaasi (e summa, mida maksuhaldusasutus lubab tulevastel perioodidel maha arvata) ja bilansilise maksumuse (null) vahe on mahaarvatav ajutine erinevus, millest tuleneb edasilükkunud tulumaksu vara.

10. Kui vara või kohustise maksustamisbaas ei ole kohe selge, tasub arvesse võtta käesoleva standardi põhiprintsiipi: ettevõte peaks, välja arvatud mõnel üksikul erandjuhul, kajastama edasilükkunud tulumaksu kohustist (vara), kui vara või kohustise bilansilise maksumuse katmine või tasumine suurendab või vähendab tulevast tulumaksu võrreldes sellega, kui selle bilansilise maksumuse katmise või tasumisega maksukohustusi ei kaasneks. Paragrahvile 52 järgnev näide C iseloomustab olukordi, millal tasub kõnealust põhiprintsiipi arvesse võtta, näiteks siis, kui vara või kohustise maksustamisbaas sõltub eeldatavast katmise või tasumise viisist.

11. Konsolideeritud finantsaruannetes määratakse ajutised erinevused kindlaks konsolideeritud varade ja kohustiste bilansiliste maksumuste ja asjakohase maksustamisbaasi võrdlemise teel. Maksustamisbaas määratakse konsolideeritud tuludeklaratsiooni järgi nendes riikides, kus kõnealune deklaratsioon esitatakse. Mujal määratakse maksustamisbaas iga kontserni ettevõtte tuludeklaratsiooni järgi eraldi.

TASUMISELE KUULUVA
TULUMAKSU KOHUSTISTE JA VARADE KAJASTAMINE

12. Jooksva perioodi ja eelnevate perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu maksmata osa tuleb kajastatakse kohustisena. Kui jooksva perioodi ja eelnevate perioodide eest juba tasutud tulumaks ületab nende perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu, tuleb ülejääk kajastada varana.

13. Maksukahjumiga seotud kasu, mille abil saab tagasiulatuvalt katta eelneva perioodi eest tasumisele kuulunud tulumaksu, tuleb kajastada varana.

14. Kui eelneva perioodi tasumisele kuuluv tulumaks kaetakse maksukahjumiga, kajastab ettevõte kasu selle perioodi varana, millal maksukahjum tekkis, kuna on tõenäoline, et see korvatakse ettevõttele ning seda on võimalik usaldusväärselt mõõta.

EDASILüKKUNUD
TULUMAKSU KOHUSTISTE JA EDASILÜKKUNUD TULUMAKSU VARADE KAJASTAMINE

Maksustatavad ajutised erinevused

15. Edasilükkunud tulumaksu kohustis tuleb kajastada kõigi maksustavate ajutiste erinevuste puhul, välja arvatud juhul, kui edasilükkunud tulumaksu kohustis tuleneb järgmisest:

(a) firmaväärtus, mille amortisatsiooni ei arvata maksustamise eesmärgil maha,või

(b) vara või kohustise esmane arvele võtmine tehingu puhul, mis:

(i) ei ole äriühendusja

(ii) ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku kasumit ega ka maksustavat kasumit (maksukahjumit).

Samas tuleb maksustatavate ajutiste erinevuste puhul, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse ning osalusega ühisettevõtmistes, kajastada edasilükkunud tulumaksu kohustist vastavalt paragrahvile 39.

16. Vara kajastamisel on eelduseks, et vara bilansiline maksumus kaetakse selle eest ettevõttele laekuva majandusliku kasuga tulevastel perioodidel. Kui vara bilansiline maksumus ületab selle maksustamisbaasi, ületab maksustatava majandusliku kasu summa selle summa, mida võib maksustamise eesmärgil maha arvata. Selline erinevus on maksustatav ajutine erinevus ning kohustus maksta tulevastel perioodidel sellest tulenevat tulumaksu on edasilükkunud tulumaksu kohustis. Vara bilansilise maksumuse katmisel maksustatav ajutine erinevus tühistub ja tekib maksustatav kasum. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et ettevõtte majanduslik kasu väheneb maksude maksmise näol. Seetõttu nõutakse käesoleva standardiga kõikide edasilükkunud tulumaksu kohustiste kajastamist, välja arvatud teatavatel paragrahvides 15 ja 39 kirjeldatud juhtudel.

Näide

Vara soetusmaksumus on 150 ja bilansiline maksumus on 100. Kumulatiivne amortisatsioon maksustamise eesmärgil on 90 ja maksumäär on 25%.

Vara maksustamisbaas on 60 (soetusmaksumus 150 miinus kumulatiivne maksuamortisatsioon 90). Bilansilise maksumuse 100 katmiseks peab ettevõte teenima 100 maksustatavat tulu, kuid võib maksuamortisatsioonina maha arvata vaid 60. Järelikult maksab ettevõte vara bilansilise maksumuse katmisel tulumakse 10 (25% 40-st). Bilansilise maksumuse 100 ja maksustamisbaasi 60 vahe on maksustatav ajutine erinevus 40. Seega kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu kohustisena 10 (25% 40-st), milleks on see tulumaks, mis kuulub maksmisele pärast vara bilansilise maksumuse katmist.

17. Mõned ajutised erinevused tekivad näiteks juhul, kui tulu või kulu kajastub ühe perioodi raamatupidamislikus kasumis, kuid teise perioodi maksustatavas kasumis. Selliseid ajutisi erinevusi kirjeldatakse tihti ajastuse erinevustena. Järgnevalt on toodud selliste ajutiste erinevuste näited, mis on maksustatavad ajutised erinevused ja millest seetõttu tulenevad edasilükkunud tulumaksu kohustised:

(a) intressitulu kajastatakse raamatupidamislikus kasumis küll ajalise suhte alusel, kuid mõnedes riikides võidakse seda maksustatavas kasumis arvestada raha laekumise hetkel. Selliste bilansis kajastatud nõuete maksustamisbaas on null, sest kuni raha laekumiseni ei mõjuta tulu maksustatavat kasumit;

(b) maksustatava kasumi (maksukahjumi) määramiseks kasutatav amortisatsioon võib erineda raamatupidamisliku kasumi määramiseks kasutatavast amortisatsioonist. Ajutine erinevus on vara bilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi vahe, s.t vara esialgne maksumus miinus kõik selle varaga seotud jooksva perioodi ja eelnevate perioodide maksustatava kasumi määramisel tehtavad maksuhaldusasutuse poolt lubatud mahaarvamised. Maksustatav ajutine erinevus ja sellest tulenev edasilükkunud tulumaksu kohustis tekib siis, kui maksuamortisatsioon on kiirendatud (kui maksuamortisatsioon ei ole sama kiire kui raamatupidamislik amortisatsioon, tekib mahaarvatav ajutine erinevus ja edasilükkunud tulumaksu vara); ja

(c) raamatupidamisliku kasumi määramisel võib arendusväljaminekuid kapitaliseerida ja amortiseerida mitme perioodi vältel tulevikus, kuid maksustatava kasumi määramiseks arvatakse need maha sellel perioodil, millal need tekkisid. Selliste arendusväljaminekute maksustamisbaas on null, kuna nad on juba maksustatavast kasumist maha arvatud. Ajutine erinevus on erinevus arendusväljaminekute bilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi nullväärtuse vahel.

18. Ajutised erinevused tekivad ka siis, kui:

(a) omandamiseks liigitatava äriühenduse korral jaotub soetusmaksumus omandatud identifitseeritavatele varadele ja kohustistele, lähtudes nende õiglasest väärtusest, aga maksuarvestuse osas vastavaid täpsustusi ei tehta (vt paragrahv 19);

(b) varad hinnatakse ümber ilma vastava maksustamise eesmärgil tehtava korrigeerimiseta (vt paragrahv 20);

(c) konsolideerimisel tekib firmaväärtus või negatiivne firmaväärtus (vt paragrahvid 21 ja 32);

(d) vara või kohustise maksustamisbaas esmakordsel arvele võtmisel erineb tema algsest bilansilisest maksumusest, näiteks varade sihtfinantseerimise korral (vt paragrahvid 22 ja 33); või

e) tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute või ühisettevõtmiste osaluste bilansiline maksumus muutub investeeringu või osaluse maksustamisbaasist erinevaks (vt paragrahvid 38–45).

Äriühendused

19.  Omandamisena liigitatava äriühenduse korral jaotub soetusmaksumus omandatud identifitseeritavatele varadele ja kohustistele, lähtudes nende õiglasest väärtusest tehingu teostamise kuupäeval. Ajutised erinevused tekivad juhul, kui äriühendus ei mõjuta omandatud identifitseeritavate varade ja kohustiste maksustamisbaase või kui mõju on teistsugune. Näiteks kui vara bilansilist maksumust suurendatakse selle õiglase väärtuseni, aga kõnealuse vara maksustamisbaas jääb eelmise omaniku soetusmaksumuse tasemele, tekib maksustatav ajutine erinevus, mille tulemuseks on edasilükkunud tulumaksu kohustis. Tulenev edasilükkunud tulumaksu kohustis mõjutab firmaväärtust (vt paragrahv 66).

Õiglases väärtuses arvele võetud varad

20. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid lubavad teatavaid varasid kajastada õiglases väärtuses või neid ümber hinnata (vt nt standardid IAS 16 “Materiaalne põhivara”, IAS 38 “Immateriaalne vara”, IAS 39 “Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” ja IAS 40 “Kinnisvarainvesteeringud”). Mõnedes riikides mõjutab vara ümberhindamine või muu õiglasele väärtusele ümberarvestamine jooksva perioodi maksustatavat kasumit (maksukahjumit). Sellest tulenevalt korrigeeritakse vara maksustamisbaasi ja ajutisi erinevusi ei teki. Mõnedes riikides ei mõjuta vara ümberhindamine aruandeperioodi maksustatavat kasumit ja järelikult vara maksustamisbaasi ei korrigeerita. Sellegipoolest on bilansilise maksumuse katmise tulemuseks tulevikus ettevõtte maksustatava majandusliku kasu suurenemine ja maksustamise eesmärgil mahaarvatav summa erineb kõnesoleva kasu summast. Erinevus ümberhinnatud vara bilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi vahel on ajutine erinevus ja tekitab edasilükkunud tulumaksu kohustise või vara. See toimib isegi juhul, kui:

(a) ettevõte ei kavatse vara võõrandada. Sel juhul kaetakse vara ümberhinnatud bilansiline maksumus tema kasutamise kaudu ja sellega tekitatakse maksustatav tulu, mis ületab tulevastel perioodidel maksustamisel arvesse võetavat amortisatsiooni; või

(b) kapitalikasvu tulumaks lükkub edasi, kui vara võõrandamisest saadud ressursid investeeritakse sarnastesse varadesse. Sel juhul kuulub tulumaks lõpuks maksmisele kõnealuste sarnaste varade müümisel või kasutamisel.

Firmaväärtus

21. Firmaväärtus on ülejääk omandatud osaluse soetusmaksumusest miinus omandaja osaluse ulatuses omandatud identifitseeritavate varade ja kohustiste õiglane väärtus. Paljud maksuhaldusasutused ei luba maksustatava kasumi määramisel firmavääruse amortisatsiooni maha arvata. Lisaks ei lubata nendes riikides sageli firmaväärtuse maksumust maha arvata olukordades, kui tütarettevõte oma äritegevuse maha müüb. Nendes riikides on firmaväärtuse maksustamisbaas null. Firmaväärtuse bilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi nullväärtuse vahe on maksustatav ajutine erinevus. Sellegipoolest ei luba käesolev standard kajastada tulemuseks olevat edasilükkunud tulumaksu kohustist, sest firmaväärtus on oma olemuselt lõplik ja edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamine suurendaks firmaväärtuse bilansilist maksumust.

Vara või kohustise esmane arvelevõtmine

22. Ajutine erinevus võib tekkida vara või kohustise esmasel arvele võtmisel, näiteks kui kogu vara või selle osa ei ole maksustamise eesmärgil mahaarvatav. Sellise ajutise erinevuse arvestusmeetod sõltub vara esmase arvele võtmiseni viinud tehingu olemusest:

(a) äriühenduse korral kajastab ettevõte kõik edasilükkunud tulumaksu kohustised ja varad ning see mõjutab firmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse summat (vt paragrahv 19);

(b) kui tehing mõjutab kas raamatupidamislikku kasumit või maksustatavat kasumit, kajastab ettevõte kõik edasilükkunud tulumaksu kohustised või varad ning nendest tuleneva maksukulu või -tulu kasumiaruandes (vt paragrahv 59);

(c) kui tehing ei ole äriühendus ning ei mõjuta raamatupidamislikku ega maksustatavat kasumit, saaks ettevõte, kui ei ole tegemist paragrahvides 15 ja 24 sätestatud eranditega, kajastadasellest tuleneva edasilükkunud tulumaksu kohustise või vara ning korrigeerida vara või kohustise bilansilist väärtust sama summa võrra. Sellised korrigeerimised muudaksid finantsaruanded aga vähem läbipaistvaks. Seetõttu ei luba käesolev standard ettevõttel tulemuseks olevat edasilükkunud tulumaksu kohustist või vara kajastada ei esmasel arvelevõtmisel ega ka hiljem (vt järgmisel leheküljel esitatud näide). Lisaks eelnevale ei kajasta ettevõte vara amortiseerimise käigus sellest tulenevaid kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustise või vara muutusi.

23. Vastavalt standardile IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine” liigitab liitfinantsinstrumendi (näiteks vahetusvõlakirja) emiteerija instrumendi kohustisekomponendi kohustisena ja omakapitalikomponendi omakapitalina. Mõnedes riikides on kohustisekomponendi maksustamisbaas esmasel arvelevõtmisel võrdne kohustise- ja omakapitalikomponentide summaga. Tulemuseks olev maksustatav ajutine erinevus tekib omakapitali- ja kohustisekomponentide eraldi arvele võtmisest. Seetõttu ei rakendata ka paragrahvis 15(b) sätestatud erandit. Järelikult kajastab ettevõte sellest tuleneva edasilükkunud tulumaksu kohustise. Vastavalt paragrahvile 61 debiteeritakse edasilükkunud tulumaks otse omakapitalikomponendina. Vastavalt paragrahvile 58 kajastatakse järgnevad edasilükkunud tulumaksu kohustise muutused kasumiaruandes edasilükkunud tulumaksu kuluna (tuluna).

Paragrahvi 22(c) illustreeriv näide

Ettevõte kavatseb kasutada vara soetusmaksumusega 1000 selle viie aastase pikkuse kasuliku eluea jooksul ja seejärel võõrandada see lõppväärtusega null. Maksumäär on 40%. Vara amortisatsioon ei ole maksustamisel mahaarvatav. Võõrandamisel ei ole kapitali kasvutulu maksustatav ja kapitalikahjum mahaarvatav.

Vara bilansilise maksumuse katmisel teenib ettevõte maksustavat tulu 1000 ja maksab tulumaksu 400. Ettevõte ei kajasta sellest tulenevat edasilükkunud tulumaksu kohustist 400, kuna see tulenes vara esmasest arvelevõtmisest.

Järgmisel aastal on vara bilansiline maksumus 800. Teenides maksustatavat tulu 800, maksab ettevõte tulumaksu 320. Ettevõte ei kajasta edasilükkunud tulumaksu kohustist 320, kuna see tulenes vara esmasest arvelevõtmisest.

Mahaarvatavad ajutised erinevused

24.
 
Edasilükkunud tulumaksu vara kajastatakse kõikide mahaarvatavate ajutuste erinevuste osas sellises ulatuses, mis vastab tulevikus tõenäoliselt teenitavale maksustatavale kasumile, mille suhtes saab mahaarvatavaid ajutisi erinevusi kasutada, välja arvatud juhul, kui edasilükkunud tulumaksuvara tekib:

(a) negatiivsest firmaväärtusest, mida vastavalt standardile IAS 22 “
ä
riühendused” käsitatakse edasilükkunud tuluna,
või

(b) vara või kohustise esmasel arvelevõtmisel tehingu puhul, mis:

(i) ei ole äriühendusja

(ii) ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku kasumit ega ka maksustavat kasumit (maksukahjumit).

Samas tuleb mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse ning osalusega ühisettevõtmistes, kajastada edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt paragrahvile 44
.

25. Kohustise kajastamisel on iseenesestmõistetav, et kohustise bilansiline maksumus tasutakse tulevastel perioodidel ning see toimub ettevõtte majanduslikku kasu väljendavate ressursside väljamaksmise teel. Ettevõtte ressursside vähenemise korral võivad need kõik või osa nendest olla maksustatava tulu arvestamisel mahaarvatavad kohustise arvelevõtmise perioodist hilisemal perioodil. Sel juhul on kohustuse bilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi vahel ajutine erinevus. Seega tekib tulevastel perioodidel kaetava tulumaksu suhtes ka edasilükkunud tulumaksu vara, kui kõnealune osa kohustisest on lubatud maksustatava kasumi määramisel maha arvata. Samuti, kui vara bilansiline maksumus on tema maksustamisbaasist väiksem, tekib tulevastel perioodidel kaetava tulumaksuga seotud edasilükkunud tulumaksu vara.

Näide

Ettevõte kajastab tekkepõhiselt tootegarantii kohustise väärtusega 100. Tootegarantii kulutused ei ole maksustamise eesmärgil mahaarvatavad enne, kui ettevõte on kahjunõude välja maksnud. Maksumäär on 25%.

Kohustise maksustamisbaas on null (bilansiline maksumus 100 miinus tulevastel perioodidel selle kohustisega seotud mahaarvamiste summa). Kohustise bilansilise maksumuse tasumisel väheneb ettevõtte tulevane maksustatav kasum 100 võrra ja järelikult väheneb ka tulevane tulumaks 25 võrra (25% 100-st). Bilansilise maksumuse 100 ja maksustamisbaasi null vaheline erinevus on mahaarvatav ajutine erinevus 100. Seega kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu vara 25 (25% 100-st), tingimusel et tõenäoliselt teenib ettevõte tulevastel perioodidel piisavalt maksustatavat tulu, et tulumaksu vähendamisest kasu saada.

26. Mahaarvatavad ajutised erinevused, millest tulenevad edasilükkunud tulumaksu varad, on näiteks järgmised:

(a) pensionihüvitiste kulu võib raamatupidamisliku kasumi arvutamisel maha arvata töövõtja töötamise ajal, kuid maksustatava kasumi määramisel arvatakse see maha siis, kui ettevõte teeb sissemaksed fondi või maksab pensionihüvitist. kohustise bilansilise maksumuse ja maksustamisbaasi vahel on ajutine erinevus; kohustise maksustamisbaas on tavaliselt null. Sellisest mahaarvatavast erinevusest tuleneb edasilükkunud tulumaksu vara, kuivõrd ettevõtte majanduslik kasu suureneb sissemaksete tegemisel või pensionihüvitiste maksmisel seoses maksustatava kasumi vähenemisega;

(b) uurimisväljaminekud kajastatakse raamatupidamisliku kasumi arvutamisel kuluna selles perioodis, millal nad tekkisid, kuid nende mahaarvamine sama perioodi maksustatava kasumi (maksukahjumi) arvutamisel ei pruugi olla lubatud. Uurimisväljaminekute maksustamisbaasi s.t summa, mida maksuhaldusasutused lubavad tulevastel perioodidel maha arvata, ja bilansilise maksumuse null vahe on mahaarvatav ajutine erinevus, millest tuleneb edasilükkunud tulumaksu vara;

(c) omandamisena liigitatava äriühenduse korral jaotub soetusmaksumus arvele võetud varadele ja kohustistele, lähtudes nende õiglasest väärtusest tehingu teostamise kuupäeval. Kui omandamise tulemusel kajastatakse kohustis, kuid selle soetusmaksumus arvatakse maksustatava kasumi määramisel maha omandamise perioodile järgnevatel perioodidel, tekib mahaarvatav ajutine erinevus, millest tuleneb edasilükkunud tulumaksu vara. Edasilükkunud tulumaksu vara tekib ka siis, kui omandatud identifitseeritava vara õiglane väärtus on tema maksustamibaasist madalam. Mõlemal juhul mõjutab tulemuseks olev edasilükkunud tulumaksu vara firmaväärtust (vt paragrahv 66); ja

(d) teatavaid varasid võib kajastada õiglases väärtuses või ümberhinnatuna ilma maksustamise eesmärgil tehtava vastava korrigeerimiseta (vt paragrahv 20). Mahaarvatav ajutine erinevus tekib juhul, kui vara maksustamisbaas ületab tema bilansilise maksumuse.

27. Mahaarvatavate ajutiste erinevuste tühistumine tekitab mahaarvamisi tulevaste perioodide maksustatavate kasumite määramisel. Samas saab ettevõte majanduslikku kasu tulumaksu vähenemise kaudu ainult siis, kui ettevõte teenib piisavalt maksustatavat kasumit, mille suhtes saab mahaarvamisi tasaarvestada. Seetõttu kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu vara ainult juhul, kui on tõenäoline, et tal saab olema maksustatavat kasumit, mille suhtes ajutist erinevust rakendatakse.

28. Tõeanäosus, et maksustatavat kasumit saab ajutiste erinevuste suhtes rakendada, eksisteerib juhul, kui on olemas piisavalt ajutisi erinevusi, mis on seotud sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava majandusüksusega ning mis eeldatavalt tühistuvad:

(a) samal perioodil, mil eeldatavalt tühistub mahaarvatav ajutine erinevus; või

(b) perioodidel, kuhu edasilükkunud tulumaksu varast tuleneva maksukahjumi võib tagasi või edasi kanda.

Sel juhul võetakse edasilükkunud tulumaksu vara arvele perioodil, mil mahaarvatavad ajutised erinevused tekivad.

29. Kui sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava majandusüksusega seotud ajutised erinevused ei ole piisavad, kajastatakse edasilükkunud tulumaksu vara sellises ulatuses, mis:

(a) on tõenäoline, et ettevõttel tekib tulevikus piisavalt maksustatavat kasumit, mis on seotud sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava majandusüksusega, ning maksustatav kasum tekib samal perioodil kui mahaarvatavate ajutiste erinevuste tühistumine (või perioodidel, kuhu edasilükkunud tulumaksu varast tuleneva maksukahjumi võib edasi või tagasi kanda). Selleks et hinnata, kas ettevõttel on tulevastel perioodidel piisavalt maksustatavat kasumit, ei võeta arvesse tulevastel perioodidel eeldatavalt tekkivatest mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tulenevaid maksustatavaid summasid, kuna nendest mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tulenev edasilükkunud tulumaksu vara kasutamine nõuab omakorda tulevast maksustatavat kasumit; või

(b) ettevõte võib kasutada maksuplaneerimisvõimalusi, millega on võimalik tekitada sobivatel perioodidel maksustatavat kasumit.

30. Maksuplaneerimisvõimalused on ettevõtte toimingud konkreetse perioodi maksustatava tulu tekitamiseks või suurendamiseks enne maksukahjumi või maksukrediidi edasikandmise võimaluse lõppemist. Näiteks mõnedes riikides saab maksustatavat tulu tekitada või suurendada järgmiselt:

(a) valides intressitulult maksude arvestamise kassa- või tekkepõhise meetodi alusel;

(b) maksustatava kasumi teatavate mahaarvamiste edasilükkamisega;

(c) müües ning arvatavasti tagasi rentides varasid, mille väärtus on suurenenud, kuid mille maksustamisbaasi ei ole vastavalt sellele korrigeeritud; ja

(d) mittemaksustatavat tulu tekitava vara (mõnedes riikides näiteks riigivõlakirjad) müümisega, et osta mõni teine investeering, mis tekitab maksustatavat tulu.

Kui maksuplaneerimisvõimalustega on võimalik maksustatavat tulu hilisemast perioodist varasemasse perioodi nihutada, siis maksukahjumi või maksukrediidi edasikandmise kasutamine sõltub ikkagi muude tuluallikate kui ajutistest erinevustest pärineva tulevase maksustatava kasumi olemasolust.

31. Kui ettevõte on hiljuti kahjumit kandnud, juhindub ta paragrahvidest 35 ja 36.

Negatiivne firmaväärtus

32. Käesolev standard ei luba standardi IAS 22 “Äriühendused” kohaselt edasilükkunud tuluna käsitletava negatiivse firmaväärtusega seotud mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tulenevat edasilükkunud tulumaksuvara kajastada, kuna negatiivne firmaväärtus on lõplik ja edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine suurendaks negatiivse firmaväärtuse bilansilist maksumust.

Vara või kohustise esmane arvelevõtmine

33. Edasilükkunud tulumaksu vara tekib vara esmasel arvele võtmisel näiteks juhul, kui varaga seotud mittemaksustatav sihtfinantseerimine arvatakse kõnealuse vara soetusmaksumusest maha, kuid maksustamisel seda vara amortiseeritavast summast (s.o maksustamisbaasist) maha ei arvata; kõnealuse vara bilansiline maksumus on väiksem kui selle maksustamisbaas ja sellest tuleneb mahaarvatav ajutine erinevus. Sihtfinantseerimist võib käsitleda ka edasilükkunud tuluna ning sellisel juhul on mahaarvatavaks ajutiseks erinevuseks edasilükkunud tulu ja selle maksustamisbaasi nullväärtuse vahe. Olenemata sellest, kumba esitamismeetodit ettevõte kasutab, ei kajasta ta tulemuseks olevat edasilükkunud tulumaksu vara paragrahvis 22 esitatud põhjustel.

Kasutamata maksukahjumid ja kasutamata maksukrediidid

34. Kasutamata maksukahjumite ja kasutamata maksukrediitide edasikandmise korral kajastatakse edasilükkunud tulumaksu vara ulatuses, mille osas on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, mille suhtes saab kasutada kõnealuseid kasutamata maksukahjumeid ja -soodustusi.

35. Kasutamata maksukahjumite ja kasutamata maksukrediitide edasikandmisest tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara kajastamise kriteeriumid on samad, mis mahaarvatavatest ajutistest erinevustest tekkinud edasilükkunud tulumaksu varade kajastamise korral. Siiski viitab kasutamata maksukahjumite olemasolu suhteliselt veenvalt sellele, et tulevikus ei pruugi maksustatavat kasumit olla. Seega, kui ettevõte on hiljuti kandnud kahjumit, kajastab ta kasutamata maksukahjumitest või maksukrediitidest tuleneva edasilükkunud tulumaksu vara ainult niivõrd, kuivõrd ettevõttel on piisavalt maksustatavaid ajutisi erinevusi või on muid veenvaid tõendeid selle kohta, et tulevikus tekib ettevõttel piisavalt maksustatavat kasumit, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid või maksusoodustusi rakendada. Sel juhul nähakse paragrahviga 82 ette edasilükkunud tulumaksu vara suuruse ja selle kajastamist toetava tõendusmaterjali avalikustamise.

36. Ettevõte hindab sellise maksustatava kasumi tekkimise tõenäosust, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid või kasutamata maksukrediite kasutada, järgmiste kriteeriumide alusel:

(a) kas ettevõttel on sama maksuhaldusasutuse ja sama maksustatava majandusüksuse suhtes piisavalt maksustatavaid ajutisi erinevusi, millest tulevikus maksustatavate summade suhtes saab kasutamata maksukahjumeid või kasutamata maksukrediite enne sellise võimaluse kasutamise lõppemist rakendada;

(b) kas on tõenäoline, et ettevõttel tekib enne kasutamata maksukahjumite või kasutamata maksukrediitide kasutamise võimaluse lõppemist maksustatav kasum;

(c) kas kasutamata maksukahjumid on tingitud sellistest identifitseeritavatest asjaoludest, mille kordumine on ebatõenäoline; ja

(d) kas ettevõttel on võimalus kasutada selliseid maksuplaneerimisvõimalusi (vt paragrahv 30), mis tekitavad maksustatava kasumi perioodis, millal on võimalik kasutamata maksukahjumeid või kasutamata maksukrediite kasutada.

Edasilükkunud tulumaksu vara ei kajastata juhul, kui maksustatava kasumi, mille suhtes saab kasutamata maksukahjumeid või kasutamata maksukrediite rakendada, tekkimine ei ole tõenäoline.

Bilansis kajastamata edasilükkunud tulumaksu varade ümberhindamine

37. Ettevõte hindab igal bilansipäeval bilansis kajastamata edasilükkunud tulumaksu varad ümber. Ettevõte võtab eelnevalt kajastamata edasilükkunud tulumaksu vara bilansis arvele ulatuses , mille osas on tõenäoline, et tulevane maksustatav kasum võimaldab katta edasilükkunud tulumaksu vara. Näiteks võib kauplemistingimuste paranemine muuta tõenäolisemaks ettevõtte võime teenida tulevikus piisavalt maksustatavat kasumit, et edasilükkunud tulumaksu vara vastaks paragrahvides 24 või 34 esitatud bilansis arvele võtmise kriteeriumidele. Teise näitena võib tuua asjaolu, kui ettevõte hindab edasilükkunud tulumaksu vara ümber äriühenduse kuupäeval või pärast seda (vt paragrahvid 67 ja 68).

Investeeringud tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse ning osalus ühisettevõtmistes

38. Ajutised erinevused tekivad siis, kui tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute ja ühisettevõtmiste osaluse (täpsemalt emaettevõtte või investori osa tütarettevõtte, filiaali, sidusettevõtte või investeerimisobjekti netovarades, k.a firmaväärtuse bilansiline maksumus) bilansiline maksumus muutub selle investeeringu või kaasosa maksustamisbaasist (tihti on selleks soetusmaksumus) erinevaks. Sellised erinevused võivad tekkida näiteks paljudes järgmistes eri olukordades:

(a) tütarettevõtete, filiaalide, sidusettevõtete või ühisettevõtmiste jaotamata kasumi olemasolu;

(b) valuutakursimuutused, kui emaettevõte ja selle tütarettevõte asuvad erinevates riikides; ja

(c) sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilise maksumuse vähendamine kaetavale väärtusele.

Ajutine erinevus konsolideeritud finantsaruannetes võib erineda sama investeeringuga seotud ajutisest erinevusest emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes, kui emaettevõte on selle investeeringu oma konsolideerimata aruannetes kajastanud soetusmaksumuses või ümberhinnatud summas.

39. Ettevõte peab kajastama edasilükkunud tulumaksu kohustise kõikide tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ningühisettevõtmistes osalemisega seotud maksustatavate ajutiste erinevuste puhul, välja arvatud erinevused, mille puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

(a) emaettevõte, investor või ühisettevõtja suudab kontrollida ajutise erinevuse tühistumise ajastamistja

(b) on tõenäoline, et ajutine erinevus ei tühistu lähemas tulevikus.

40. Kuna emaettevõte kontrollib oma tütarettevõtte dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist (sealhulgas ajutised erinevused nii jaotamata kasumi kui ka välisvaluuta ümberhindluse erinevuste osas). Peale selle ei ole tihti võimalik kindlaks määrata ajutise erinevuse tühistumisel tekkiva tulumaksu summat. Seega, kui emaettevõte on otsustanud selliseid kasumeid lähemas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksu kohustist. Samamoodi arvestatakse ka filiaalidesse tehtud investeeringuid.

41. Ettevõte arvestab oma äritegevuse lahutamatuks osaks oleva välismaise äriüksuse mittemonetaarseid varasid ja kohustisi oma aruandlusvääringus (vt standard IAS 21 “Valuutakursimuutuste mõju”). Kui välismaise äriüksuse maksustatav kasum või maksukahjum (ja seega ka mittemonetaarsete varade ja kohustiste maksustamisbaas) on arvestatud välisvaluutas, tekitavad valuutakursimuutused ajutisi erinevusi. Kuna sellised ajutised erinevused on seotud pigem välismaise äriüksuse enda varade ja kohustistega kui aruandva ettevõtte investeeringuga sellesse välismaisesse äriüksusesse, kajastab aruandev ettevõte tulemuseks oleva edasilükkunud tulumaksu kohustise või (vastavalt paragrahvile 24) vara. Tulemuseks olev edasilükkunud tulumaks kas debiteeritakse või krediteeritakse (vt paragrahv 58) kasumiaruandes.

42. Sidusettevõtte investor selle ettevõtte üle tavaliselt i kontrolli ei oma ega saa selle dividendipoliitikat määrata. Seega, kui puudub kokkulepe, millega nähakse ette, et lähitulevikus sidusettevõte kasumit ei jaota, kajastab investor oma investeeringuga seotud maksustavatest ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu kohustise. Mõnel juhul ei pruugi investoril olla võimalik sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumuse katmisel makstava tulumaksu suurust määratleda, kuid on võimalik määratleda selle miinimumsumma. Sellistel juhtudel on edasilükkunud tulumaksu kohustiseks kõnealune miinimumsumma.

43.
ü
hisettevõtmise osapoolte vaheline kokkulepe käsitleb tavaliselt ka kasumite jagamist ja määratleb, kas selliste otsuste vastuvõtmiseks on vaja kõigi või enamuse ühisettevõtjate nõusolekut.. Kui ühisettevõtja kontrollib kasumite jagamist ja on tõenäoline, et lähimas tulevikus kasumit ei jaotata, ei pea edasilükkunud tulumaksu kohustist kajastama.

44. Ettevõte peab kajastama edasilükkunud tulumaksu vara kõikide tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ning ühisettevõtmistes osalemisega seotud mahaarvatavate ajutiste erinevuste puhul üksnes ulatuses, mille osas on tõenäoline, et:

(a) kõnealune ajutine erinevus lähitulevikus tühistubja

(b) tulevikus tekib maksustatavat kasumit, mille arvel saab ajutist erinevust kasutada.

45. Ettevõte lähtub oma otsuses, kas kajastada tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ning osalusega ühisettevõtmistes seotud mahaarvatavate ajutiste erinevuste edasilükkunud tulumaksu vara või mitte, paragrahvides 28–31 esitatud juhistest.

MÕÕTMINE

46. Jooksva perioodi ja eelnevate perioodide eest tasumisele kuuluva tulumaksu kohustisi (varasid) tuleks mõõta summas, mis tõenäoliselt tasutakse maksuhaldusasutusele (saadakse maksuhaldusasutuselt tagasi), lähtudes bilansipäeval kehtinud (või olulises osas kehtima hakanud) tulumaksumääradest (ja maksustamist reguleerivatest seadustest).

47. Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi tuleks mõõta tulumaksumääradega, mida eeldatavalt rakendatakse kõnealuse vara realiseerimise või kohustise tasumise perioodil, lähtudes bilansipäeval kehtinud (või olulises osas kehtima hakanud) tulumaksumääradest (ja maksustamist reguleerivatest seadustest).

48. Tasumisele kuuluva tulumaksu varasid ja kohustisi ja edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi mõõdetakse tavaliselt kehtivate tulumaksumäärade (ja maksustamist reguleerivate seaduste) alusel. Sellegipoolest on mõnedes riikides valitsuse poolt tulumaksumäärade (ja maksustamist reguleerivate seaduste) väljakuulutamisel sisuliselt jõustav toime, kuigi asjakohane seadus võidakse vastu võtta mitu kuud pärast väljakuulutamist. Sellistel juhtudel mõõdetakse tulumaksuvarasid ja -kohustisi väljakuulutatud tulumaksumäära (ja maksustamist reguleerivate seaduste) alusel.

49. Kui maksustatava tulu erinevate tasemete suhtes rakendatakse erinevaid tulumaksumäärasid, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi ajutiste erinevuste eeldatavate tühistumisperioodide maksustatava kasumi (maksukahjumi) suhtes eeldatavalt rakendatava keskmise tulumaksumääraga.

50. (Välja jäetud)

51. Edasilükkunud tulumaksu kohustiste ja varade mõõtmine peaks peegeldama ettevõtte varade ja kohustiste bilansilise maksumuse eeldatava katmise või tasumise viisiga kaasnevaid maksukohustusi bilansipäeval.

52. Mõnes riigis võib toimimisviis, kuidas ettevõte katab (tasub) vara (kohustise) bilansilise maksumuse, mõjutada kas üht või mõlemat järgmist asjaolu:

(a) ettevõtte suhtes vara (kohustise) bilansilise maksumuse katmisel (tasumisel) rakendatavat tulumaksumäära; ja

(b) vara (kohustise) maksustamisbaasi.

Sel juhul kasutab ettevõte edasilükkunud tulumaksu kohustiste ja edasilükkunud tulumaksu varade mõõtmisel sellist tulumaksumäära ja maksustamisbaasi, mis on kooskõlas katmise või tasumise eeldatava viisiga.

Näide A

Vara bilansiline maksumus on 100 ja maksustamisbaas 60. Vara müümisel rakendataks 20% suurust tulumaksumäära ja muu tulu suhtes 30% suurust tulumaksumäära.

Kui ettevõte eeldab, et vara enam ei kasutata ja müüakse maha, kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu kohustise 8 (20% 40-st) ja kui ettevõte eeldab, et vara säilitatakse ja bilansiline maksumus kaetakse kasutamise käigus, kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu kohustise 12 (30% 40-st).

Näide B

Vara, mille soetusmaksumus on 100 ja bilansiline maksumus 80, hinnatakse ümber 150-le. Maksustamise eesmärgil vastavat korrigeerimist ei tehta. Kumulatiivne amortisatsioon maksustamise eesmärgil on 30 ja tulumaksumäär on 30%. Kui vara müüakse maha soetusmaksumusest kallimalt, lisatakse maksustatavale tulule ka kumulatiivne maksuamortisatsioon 30, kuid soetusmaksumust ületavad sissetulekud müügist ei ole maksustatavad.

Vara maksustamisbaas on 70 ja eksiteerib maksustatav ajutine erinevus 80. Kui ettevõte eeldab, et vara bilansiline maksumus kaetakse selle kasutamise käigus, tuleb genereerida maksustatavat tulu 150, kuid amortisatsiooni võib maha arvata ainult 70. Sel juhul eksisteerib edasilükkunud tulumaksu kohustis 24 (30% 80-st). Kui ettevõte loodab katta bilansilise maksumuse kohese müümise teel 150 eest, arvutatakse edasilükkunud tulumaksu kohustis järgmiselt:

  <_o3a_p />

Maksustatav ajutine erinevus <_o3a_p />

Tulumaksumäär <_o3a_p />

Edasilükkunud tulumaksu kohustis <_o3a_p />

Kumulatiivne tulumaksu amortisatsioon <_o3a_p />

30 <_o3a_p />

30% <_o3a_p />

9 <_o3a_p />

Soetusmaksumust ületavad sissetulekud <_o3a_p />

50 <_o3a_p />

null <_o3a_p />

<_o3a_p />

Kokku <_o3a_p />

80 <_o3a_p />

  <_o3a_p />

9 <_o3a_p />

 

Märkus:

vastavalt paragrahvile 61 debiteeritakse ümberhindamise tulemusena tekkinud täiendav edasilükkunud tulumaks otse omakapitalis.

Näide C

Andmed on samad, mis näites B, välja arvatud see, et kui vara müüakse maha soetusmaksumusest kõrgema hinna eest, kuulub kumulatiivne maksuamortisatsioon maksustatava tulu alla (maksustatakse 30% suuruse tulumaksumääraga) ja müügist tulenevaid sissetulekuid maksustatakse pärast inflatsiooni järgi korrigeeritud maksumuse 110 lahutamist 40% suuruse tulumaksumääraga.

Kui ettevõte eeldab, et vara biliansiline maksumus kaetakse selle kasutamise käigus, tuleb genereerida maksustatavat tulu 150, kuid amortisatsiooni võib maha arvata ainult 70. Sellisel juhul on maksustamisbaas 70, maksustatav ajutine erinevus 80 ja edasilükkunud tulumaksu kohustis 24 (30% 80-st), nagu ka näites B.

Kui ettevõte kavatseb bilansilise maksumuse katta vara kohese müümise teel 150 eest, saab ettevõte maha arvata indekseeritud soetusmaksumuse 110. Netosissetulekul 40 on 40% suurune tulumaksumäär. Lisaks kuulub maksustatava tulu alla kumulatiivne maksuamortisatsioon 30, millele rakendub 30% suurune tulumaksumäär. Sellest tulenevalt on maksustamisbaas 80 (110 miinus 30), maksustatav ajutine erinevus on 70 ja edasilükkunud tulumaksu kohustis 25 (40% 40-st pluss 30% 30-st). Kui käesolevas näites ei selgunud maksustamisbaasi olemus, võivad abiks olla paragrahvis 10 esitatud põhimõtted.

Märkus:

vastavalt paragrahvile 61 debiteeritakse ümberhindamise tulemusena tekkinud täiendav edasilükkunud tulumaks otse omakapitalis.

52A. Mõnedes riikides on tulumaksumäärad kõrgemad või madalamad, kui perioodi puhaskasum või jaotamata kasum makstakse osaliselt või täielikut ettevõtte omanikele välja dividendidena. Mõnedes riikides võib tulumaksu tagasi saada või see võib maksmisele kuuluda juhul, kui perioodi puhaskasum või jaotamata kasum makstakse osaliselt või täielikult ettevõtte omanikele välja dividendidena. Sellistel juhtudel on tasumisele kuuluva tulumaksu varade ja kohustiste ning edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste tulumaksumääraks jaotamata kasumile rakenduv tulumaksumäär.

52B. Paragrahvis 52A kirjeldatud asjaoludel kajastatakse dividendidega kaasnev tulumaks samal ajal, kui kajastatakse dividendi maksmise kohustis. Dividendidega kaasnev tulumaks on seotud pigem eelnevalt toimunud tehingute ja sündmuste kui omanikele tehtavate jaotamistega. Seetõttu kajastatakse dividendidega kaasnev tulumaks vastavalt paragrahvile 58 perioodi puhaskasumis või -kahjumis, välja arvatud sellises ulatuses, mil dividendidega kaasnev tulumaks tekib paragrahvi 58 punktides a ja b kirjeldatud asjaoludel.

Paragrahve 52A ja 52B illustreeriv näide

Järgmine näide käsitleb sellise ettevõtte tasumisele kuuluva tulumaksu varade ja kohustiste ning edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste mõõtmist, mis tegutseb riigis, kus jaotamata kasumi pealt makstav tulumaksumäär on kõrgem (50%) ja tagastatakse kasumi jaotamisel. Jaotatava kasumi tulumaksumäär on 35%. Bilansipäeval, s.o 31. detsembril 20X1, ei kajasta ettevõte dividendide kohustist, mille kohta jaotusettepanek on tehtud või mis on välja kuulutatud pärast bilansipäeva. Selle tulemusena aastal 20X1 dividende ei kajastata. Aasta 20X1 maksustatav tulu on 100000. Aasta 20X1 neto maksustatav ajutine erinevus on 40000.

Ettevõte kajastab tasumisele kuuluva tulumaksu kohustise ja tulumaksu kulu 50000. Tulevikus jaotatavate dividendide näol potentsiaalselt kaetavat summat varana ei kajastata. Ettevõte kajastab ka edasilükkunud tulumaksu kohustise ja edasilükkunud tulumaksu kulu 20000 (50% 40000-st), mis kujutavad endast tulumakse, mida ettevõte maksab oma varade ja kohustiste bilansilise maksumuse katmisel või tasumisel vastavalt jaotamata kasumile rakenduvale tulumaksumäärale.

Seejärel kajastab ettevõte 15. märtsil 20X2 kohustisena eelnevatest kasumitest dividendid 10000.

15. märtsil 20X2 kajastab ettevõte tulumaksu katmise 1500 ulatuses (15% kohustisena kajastatud dividendidest) tulumaksu vara ja vähendab selle võrra 20X2. aasta tasumisele kuuluva tulumaksu kulu.

53. Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi ei diskonteerita.

54. Edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste usaldusväärne diskonteerimine nõuab kõigi ajutiste erinevuste tühistumise ajastamise üksikasjalikku ajakava. Paljudel juhtudel ei ole sellist ajakava võimalik koostada või see on väga keeruline. Seepärast ei ole asjakohane nõuda edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimist. Diskonteerimise võimaldamine, kuid selleks mitte kohustamine tooks kaasa edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste võrreldamatuse ettevõtete vahel. Seetõttu ei nõua ega luba käesolev standard edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste diskonteerimist.

55. Ajutised erinevused määratletakse vara või kohustise bilansilise maksumuse alusel. See kehtib isegi juhul, kui bilansiline maksumus on ise määratletud diskonteerimise alusel, näiteks pensionihüvitiste kohustuste puhul (vt standard IAS 19 “Hüvitised töövõtjatele”).

56. Edasilükkunud tulumaksu vara bilansiline maksumus tuleb igal bilansipäeval üle vaadata. Ettevõte peab edasilükkunud tulumaksu vara bilansilist maksumust vähendama sellises ulatuses, mille puhul ei ole enam tõenäoline, et tekib piisavalt maksustatavat kasumit, mis võimaldab kogu edasilükkunud tulumaksu varast või selle osast saadavat sissetulekut kasutada. Kõik sellised vähendamised tühistatakse sellises ulatuses, mille puhul on piisava maksustatava tulu tekkimise tõenäosus taastunud.

TASUMISELE KUULUVA JA EDASIL
ü
KKUNUD TULUMAKSU KAJASTAMINE

57. Tehingust või muust sündmusest tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu mõjude arvestamine peab toimuma kooskõlas kõnealuse tehingu või sündmuse endaga. Kõnealune põhimõte on esitatud paragrahvides 58–68.

Kasumiaruanne

58. Tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks tuleks kajastada tulu või kuluna ja see peaks sisalduma perioodi puhaskasumis või -kahjumis, välja arvatud juhul, kui maks tekib seoses:

(a) tehingu või sündmusega, mis kajastub samal või erineval perioodil otse omakapitalis (vt paragrahvid 61–65); või

(b) omandamisena liigitatava äriühendusega (vt paragrahvid 66–68).

59. Enamik edasilükkunud tulumaksu kohustisi ja varasid tekib juhul, kui tulu või kulu kajastub ühe perioodi raamatupidamislikus kasumis, aga teise perioodi maksustatavas kasumis (maksukahjumis). Sellest tulenev edasilükkunud tulumaks kajastatakse kasumiaruandes. Näiteks:

(a) intressi-, kasutustasu- või dividenditulu laekub hiljem ning see kaasatakse raamatupidamislikku kasumisse aja proportsionaalse jagamise põhimõttel vastavalt standardile IAS 18 “Tulu”, kuid maksustatavasse kasumisse (maksukahjumisse) kassapõhiselt; ja

(b) immateriaalse vara soetusmaksumus on kapitaliseeritud vastavalt standardile IAS 38 “Immateriaalne vara” ja amortiseeritakse kasumiaruandes, kuid maksustamise eesmärgil arvati see maha juba tekkimise hetkel.

60. Edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste bilansiline maksumus võib muutuda isegi juhul, kui vastavad ajutised erinevused ei muutu. See võib tuleneda näiteks järgmistest asjaoludest:

(a) tulumaksumäärade või maksustamist reguleerivate seaduste muutumine;

(b) edasilükkunud tulumaksu vara kaetavuse ümberhindamine; või

(c) vara eeldatava katmise viisi muutumine.

Sellest tulenev edasilükkunud tulumaks kajastatakse kasumiaruandes, kui see ei ole seotud objektidega, mis on varasemalt debiteeritud või krediteeritud omakapitalis (vt paragrahv 63).

Otse omakapitalis krediteeritud või debiteeritud objektid

61. Tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks tuleks debiteerida või krediteerida otse omakapitalis, kui see on seotud samal või erineval perioodil otse omakapitalis krediteeritud või debiteeritud objektidega.

62. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid nõuavad või lubavad krediteerida või debiteerida teatavaid objekte otse omakapitalis. Sellised objektid on näiteks:

(a) materiaalse põhivara (vt standard IAS 16 “Materiaalne põhivara”) ümberhindamisest tingitud bilansilise maksumuse muutus;

(b) jaotamata kasumi algsaldo summade muutus, mis on tingitud kas tagasiulatuvalt rakendatava arvestusmetoodika muutusest või ränga vea parandamisest (vt standard IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”);

(c) välismaise majandusüksuse finantsaruannete konverteerimisest tulenevad valuutakursi erinevused (vt standard IAS 21 “Valuutakursimuutuste mõju”); ja

(d) liitfinantsinstrumendi omakapitalikomponendi esmasel arvelevõtmisel tekkivad summad (vt paragrahv 23).

63. Erandlikel asjaoludel võib olla keeruline määratleda omakapitalis krediteeritud või debiteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu summat. See võib juhtuda näiteks siis, kui:

(a) astmelise tulumaksu puhul ei ole võimalik määratleda, millise tulumaksumääraga maksustatava kasumi (maksukahjumi) konkreetset komponenti maksustati;

(b) tulumaksumäära või mõne muu tulumaksueeskirja muutus mõjutab eelnevalt omakapitalis debiteeritud või krediteeritud objektiga täielikult või osaliselt seotud edasilükkunud tulumaksu vara või kohustist; või

(c) ettevõte otsustab, kas edasilükkunud tulumaksu vara tuleb kajastada või selle kajastamine lõpetatakse osaliselt  ning kas selline edasilükkunud tulumaksu vara on täielikult või osaliselt seotud eelnevalt omakapitalis debiteeritud või krediteeritud objektiga.

Sellistel juhtudel põhinevad otse omakapitalis krediteeritud või debiteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks asjaomases riigis tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu proportsionaalsel jaotamisel või mõnel muul meetodil, millega kõnealuste asjaolude juures on võimalik asjakohast eraldamist saavutada.

64. Standardis IAS 16 “Materiaalne põhivara” ei täpsusta, kas ettevõte peaks igal aastal investeeringute ümberhindluse reservi positiivsest jäägist jaotamata kasumisse üle kandma summa, mis on võrdne ümberhinnatud vara amortisatsiooni ja vara soetusmaksumusel põhineva amortisatsiooni vahega. Kui ettevõte sellise ülekande teeb, on summa sellega seotud edasilükkunud tulumaksuga saldeeritud. Samasuguseid põhimõtteid rakendatakse ka materiaalse põhivara võõrandamise korral.

65. Kui vara hinnatakse ümber maksustamise eesmärgil ja see ümberhindamine on seotud varasema perioodi või eeldatavalt tulevasel perioodil teostatava raamatupidamisliku ümberhindamisega, krediteeritakse või debiteeritakse nii vara ümberhindamise kui ka maksustamisbaasi korrigeerimise maksumõju omakapitalis sellel perioodil, kui see tekkis. Kui ümberhindamine maksustamise eesmärgil ei ole seotud eelneva perioodi või eeldatavalt tulevasel perioodil teostatava raamatupidamisliku ümberhindamisega, kajastatakse maksustamisbaasi korrigeerimise mõjud kasumiaruandes.

65A. Dividendide maksmisel omanikele võib ettevõte olla kohustatud maksma osa dividendidest omanike nimel maksuhaldusasutusele. Paljudes riikides nimetatakse seda summat kinnipeetavaks tulumaksuks. Selline maksuhaldusasutusele makstud või makstav summa debiteeritakse omakapitalis kui osa dividendidest.

Äriühendusest tulenev edasilükkunud tulumaks

66. Nagu paragrahvides 19 ja 26(c) selgitatud, võivad ajutised erinevused tekkida omandamisena liigitatud äriühenduste korral. Vastavalt standardile IAS 22 “
ä
riühendused” kajastab ettevõte omandamise kuupäeval kõik tulenevad edasilükkunud tulumaksu varad ( ulatuses, milles need vastavad paragrahvis 24 esitatud kajastamise kriteeriumidele) või kohustised eristatavate varaobjektide ja kohustistena. Sellest tulenevalt mõjutavad need edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustised firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust. Vastavalt paragrahvidele 15(a) ja 24(a) ei kajasta ettevõte edasilükkunud tulumaksu kohustisi, mis tekivad firmaväärtusest endast (kui firmaväärtuse amortisatsioon ei ole maksustamise eesmärkidel mahaarvatav) ega edasilükkunud tulumaksu varasid, mis tekivad mittemaksustatavast negatiivsest firmaväärtusest, mida käsitletakse edasilükkunud tuluna.

67.
ä
riühenduse tulemusena võib omandaja pidada võimalikuks katta selline edasilükkunud tulumaksu vara, mida ta enne äriühendust ei kajastanud. Näiteks võib omandajal osutada võimalikuks kasutada oma kasutamata maksukahjumeid omandatava tulevase maksustatava kasumi arvel. Sellistel juhtudel kajastab omandaja edasilükkunud tulumaksu vara ja arvestab seda omandamisest tuleneva firmaväärtuse või negatiivse firmaväärtuse määramisel.

68. Kui omandaja ei kajastanud omandamise kuupäeval omandatava ettevõtte edasilükkunud tulumaksu vara eristatava varaobjektina ja kõnealune vara kajastatakse hiljem omandaja konsolideeritud finantsaruannetes, kajastatakse tulenev edasilükkunud tulumaksu tulu kasumiaruandes. Lisaks sellele omandaja:

(a) korrigeerib firmaväärtuse algset bilansilist maksumust ja sellega seotud akumuleeritud amortisatsiooni vastavalt summadele, mis oleks kajastatud juhul, kui edasilükkunud tulumaksu vara oleks omandamise kuupäeval kajastatud eristatava varaobjektina; ja

(b) kajastab firmaväärtuse bilansilise netomaksumuse vähendamise kuluna.

Omandaja ei kajasta negatiivset firmaväärtust ega suurenda negatiivse firmaväärtuse bilansilist maksumust.

Näide

Ettevõte omandas tütarettevõtte, millel oli 300 ulatuses mahaarvatavaid ajutisi erinevusi. Omandamise ajal oli tulumaksumäär 30%. Tulenevat edasilükkunud tulumaksu vara 90 ei arvestatud omandamisest tuleneva firmaväärtuse 500 määramisel eristatava varaobjektina. Firmaväärtuse amortiseerimise perioodiks on 20 aastat. Kaks aastat pärast omandamist hindas ettevõte tulevikus tekkiva maksustatava kasumi piisavaks, et katta kõikidest mahaarvatavatest ajutistest erinevustest saadavat kasu.

Ettevõte kajastab edasilükkunud tulumaksu vara 90 (30% 300-st) ja kasumiaruandes edasilükkunud tulumaksu tulu 90. Samuti vähendab ettevõte firmaväärtust 90 võrra ja akumuleeritud amortisatsiooni 9 võrra (kahe aasta amortisatsioon). Jääk 81 kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Sellest tulenevalt vähendatakse firmaväärtuse maksumust ja sellega seotud akumuleeritud amortisatsiooni nende summadeni (410 ja 41), mis oleks kajastunud juhul, kui edasilükkunud tulumaksu vara 90 oleks äriühenduse kuupäeval kajastatud eristatava varaobjektina.

Kui tulumaksumäär on tõusnud 40%-ni, kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu vara 120 (40% 300-st) ja kasumiaruandes edasilükkunud tulumaksu tulu 120. Kui tulumaksumäär on langenud 20%-ni, kajastab ettevõte edasilükkunud tulumaksu vara 60 (20% 300-st) ja kasumiaruandes edasilükkunud tulumaksu tulu 60. Mõlemal juhul alandab ettevõte ka firmaväärtuse maksumust 90 võrra ja akumuleeritud amortisatsiooni 9 võrra ning kajastab kasumiaruandes summa 81 kuluna.

ESITUSVIIS

Tulumaksuvarad ja -kohustised

69. Tulumaksuvarad ja -kohustised esitatakse bilansis teistest varadest ja kohustistest eraldi.Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi tuleks eristada tasumisele kuuluva tulumaksu varadest ja kohustistest.

70. Kui ettevõte eristab oma finantsaruannetes lühi- ja pikaajalisi varasid ja kohustisi, ei tohiks edasilükkunud tulumaksu varasid (kohustisi) liigitada käibevaraks (lühiajalisteks kohustisteks).

Saldeerimine

71. Ettevõte peab saldeerima tasumisele kuuluva tulumaksu varad ja kohustised ainult järgmistel juhtudel:

(a) ettevõttel on juriidiline õigus kajastatud summasid saldeerida;ja

(b) ettevõte kavatseb arveldada netosummas või realiseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt.

72. Kuigi tasumisele kuuluva tulumaksu varasid ja kohustisi kajastatakse ning mõõdetakse eraldi, saldeeritakse need bilansis samasuguste kriteeriumide järgi, nagu on finantsinstrumentide kohta kehtestatud standardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine”. Tavaliselt on ettevõttel juriidiline õigus saldeerida tasumisele kuuluva tulumaksu vara ja kohustist, kui need on seotud sama maksuhaldusasutuse poolt hallatava tulumaksuga ja maksuhaldusasutus lubab ettevõttel saada või teha üks netoülekanne.

73. Konsolideeritud finantsaruannetes saldeeritakse ühe kontserni ettevõtte tagastamisele kuuluva tulumaksu vara kontserni teise ettevõtte tasumisele kuuluva tulumaksu kohustisega ainult juhul, kui nendel ettevõtetel on juriidilist jõudu omav õigus teha või saada üks netoülekanne ning kõnealused ettevõtted kavatsevad sellise netoülekande teha või selle saada või samaaegselt katta vara ja tasuda kohustise.

74. Ettevõte peab saldeerima edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustised ainult järgmistel juhtudel:

(a) ettevõttel on juriidiline õigus saldeerida tasumisele kuuluva tulumaksu varasid ja kohustisi; ja

(b) edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustised on seotud tulumaksuga, mida haldab sama maksuhaldusasutus:

(i) sama maksustava majandusüksuse suhtesvõi

(ii) erinevate maksustatavate majandusüksuste suhtes, mis kavatsevad kõikidel tulevastel perioodidel, mil edasilükkunud tulumaksu varad või kohustised eeldatavasti tasutakse või kaetakse, tasuda tasumisele kuuluva tulumaksu kohustised ja varad netosummas või realiseerida varad ja tasuda kohustised samaaegselt.

75. Vältimaks kõikide ajutiste erinevuste ajastamise üksikasjaliku ajakava koostamise vajadust, nähakse käesoleva standardiga ette, et ettevõte saldeerib sama maksustatava majandusüksuse edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustise ainult juhul, kui need on seotud sama maksuhaldusasutuse poolt hallatava tulumaksuga ja kui ettevõttel on juriidiline õigus edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi saldeerida.

76. Harvadel juhtudel võib ettevõttel olla mõnede perioodide osas juriidiline õigus saldeerida ja ka kavatsus tasuda netosummana, kuid teiste perioodide suhtes mitte. Sellistel harvadel juhtudel võib osutuda vajalikuks koostada üksikasjalik ajakava, et usaldusväärselt kindlaks teha, kas ühe maksustatava majandusüksuse edasilükkunud tulumaksu kohustis tõstab sama perioodi tulumaksu, milles teise maksustatava majandusüksuse edasilükkunud tulumaksu vara teise maksustatava majandusüksuse makse vähendab.

Tulumaksu kulu

Tavategevuse kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu (või tulu)

77. Tavategevuse kasumi või kahjumiga seotud maksutulu või -kulu tuleb esitada kasumiaruandes.

Välisriigis tekkinud edasilükkunud tulumaksu kohustiste või varade valuutakursside vahe

78. Standardiga IAS 21 “Valuutakursimuutuste mõju” on ette nähtud teatavate valuutakursi erinevuste kajastamine tulu või kuluna, kuid ei täpsusta, kus need erinevused tuleks kasumiaruandes esitada. Seega, kui edasilükkunud välismaiste tulumaksu kohustiste või varade valuutakursi erinevused kajastatakse kasumiaruandes, võib need erinevused liigitada edasilükkunud tulumaksu kuluks (tuluks), kui sellist esitusviisi peetakse finantsaruannete kasutajatele kõige kasulikumaks.

Avalikustatav informatsioon

79. Tulumaksu kulu (-tulu) põhilised komponendid tuleks avalikustada eraldi.

80. Tulumaksu kulu (-tulu) komponendid võivad olla järgmised:

(a) tasumisele kuuluv tulumaksu kulu (-tulu);

(b) kõik perioodil kajastatud eelnevate perioodide tasumisele kuuluva tulumaksu kulu korrigeerimised;

(c) ajutiste erinevuste tekkimise ja tühistumisega seotud edasilükkunud tulumaksu kulu (-tulu) summa;

(d) tulumaksumäärade muutuste või uute maksude kehtestamisega seotud edasilükkunud tulumaksu kulu (-tulu) summa;

(e) eelneval perioodil kajastamata maksukahjumist, maksukrediidist või ajutisest erinevusest tuleneva kasu summa, mida kasutati tasumisele kuuluva tulumaksu kulu vähendamiseks;

(f) eelneval perioodil kajastamata maksukahjumist, maksukrediidist või ajutisest erinevusest tuleneva kasu summa, mida kasutati edasilükkunud tulumaksu kulu vähendamiseks;

(g) edasilükkunud tulumaksu vara allahindamisest või eelneva allahindamise tühistamisest tulenev edasilükkunud tulumaksu kulu vastavalt paragrahvile 56; ja

(h) arvestusmeetodite ja ränkade vigadega seotud maksukulu (-tulu) summa, mida vastavalt standardi IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja arvestusmeetodite muutused” kohasele lubatud alternatiivkäsitlusele võetakse arvesse perioodi puhaskasumi või -kahjumi määratlemisel.

81. Eraldi tuleb avalikustada ka järgmised asjaolud:

(a) omakapitalis debiteeritud või krediteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu kogusumma;

(b) perioodil kajastatud erakorraliste kirjetega seotud tulumaksu kulu (-tulu);

(c) tulumaksu kulu (tulu) ja raamatupidamisliku kasumi vahelise suhte selgitus ühes või mõlemas vormis:

(i) tulumaksu kulu (tulu) ja raamatupidamisliku kasumi vaheline arvuline võrdlus korrutatuna rakendatava(te) tulumaksumäära(de)ga, avalikustades ka rakendatava(te) tulumaksumäära(de) arvutamise aluse;või

(ii) keskmise tegeliku tulumaksumäära ja rakendatava tulumaksumäära arvuline võrdlus, avalikustades ka rakendatava tulumaksumäära arvutamise aluse;

(d) kui eelneva arvestusperioodiga võrreldes on rakendatavat tulumaksumäära või rakendatavaid tulumaksumäärasid muudetud, siis sellekohane selgitus;

(e) selliste mahaarvatavate ajutiste erinevuste, kasutamata maksukahjumite ja kasutamata maksukrediitide summa (ja olemasolu korral aegumiskuupäev), mille suhtes edasilükkunud tulumaksu vara bilansis ei ole kajastatud;

(f) tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ning ühisettevõtmiste osalusega seotud ajutiste erinevuste kogusumma, mille suhtes bilansis edasilükkunud tulumaksu kohustisi ei ole kajastatud (vt paragrahv 39);

(g) iga ajutise erinevuse liigi ja kasutamata maksukahjumi või kasutamata maksukrediidi liigi suhtes:

(i) kõikide bilansis esitatud perioodidel kajastatud edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste summa;

(ii) kasumiaruandes kajastatud edasilükkunud tulumaksu tulu või kulu summa, kui see ei selgu bilansis kajastatud summade muutuste kaudu;

(h) lõpetatud tegevusvaldkondade osas tulumaksu kulu, mis on seotud järgmiste asjaoludega:

(i) tegevuse lõpetamisega kaasnev kasum või kahjum; ja

(ii) lõpetatud tegevusvaldkonna tavategevuse kasum või kahjum perioodil koos kõikide aruandes esitatud eelnevate perioodide vastavate summadega; ja

(i) ettevõtte omanikele jaotatavate dividendidega kaasnevad tulumaksukohustused, mille kohta tehti jaotusettepanek või mis kuulutati välja enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist, kuid mis finantsaruannetes kohustisena ei kajastu.

82. Ettevõte peab avalikustama edasilükkunud tulumaksu vara suuruse ja selle bilansis arvele võtmist toetava tõendusmaterjali laadi, kui:

(a) edasilükkunud tulumaksu vara kasutamine sõltub tulevastest maksustavatest kasumitest, misületavad olemasolevate maksustavate ajutiste erinevuste tühistamisest saadavad kasumid;ja

(b) ettevõte on kandnud jooksval või eelneval perioodil kahjumit riigis, millega on seotud edasilükkunud tulumaksu varad.

82A. Paragrahvis 52A kirjeldatud asjaolude korral peaks ettevõte avalikustama omanikele tehtavate dividendiväljamaksetega kaasnevate potentsiaalsete tulumaksumõjude laadi.Lisaks peaks ettevõte avalikustama ka potentsiaalsed kaasnevad tulumaksukohustuste summad, mida on võimalik kindlaks määrata, ja selle, kas eksisteerib potentsiaalseid tulumaksukohustusi, mida ei ole võimalik kindlaks määrata.

83. Ettevõte avalikustab kõigi erakorraliste kirjete sisu ja summad kas kasumiaruandes või lisades. Kui need avalikustatakse lisades, siis esitatakse kasumiaruandes erakorraliste kirjete kogusumma netosummana ilma sellega seotud tulumaksu kulu (tulu) kogusummata. Kuigi kõigi erakorraliste kirjetega seotud tulumaksu kulu (tulu) avalikustamine võib olla kasulik finantsaruannete kasutajate jaoks, võib mõnikord olla keeruline jaotada tulumaksu kulu (tulu) kõnealuste kirjete vahel. Sel juhul võib avalikustada erakorralistest kirjetest tuleneva tulumaksu kulu (tulu) kogusumma.

84. Paragrahvis 81(c) kehtestatud avalikustamisnõuded võimaldavad finantsaruannete kasutajatel aru saada, kas tulumaksu kulu (tulu) ja raamatupidamisliku kasumi vaheline suhe on ebaharilik, ning mõista kõnealust suhet tulevikus mõjutavaid olulisi tegureid. Tulumaksu kulu (tulu) ja raamatupidamisliku kasumi vahelist suhet võivad mõjutada sellised asjaolud nagu mittemaksustatav müügitulu, maksustatava kasumi (maksukahjumi) määramisel mahaarvamisele mittekuuluvad kulud, maksukahjumite mõju ja välismaisete tulumaksumäärade mõju.

85. Tulumaksu kulu (tulu) ja raamatupidamisliku kasumi vahelist suhet seletades kasutab ettevõte rakendatavat tulumaksumäära, mis annab finantsaruannete kasutajatele kõige asjakohasemat informatsiooni. Sageli osutub kõige asjakohasemaks tulumaksumääraks ettevõtte asukohariigi tulumaksumäär, mis summeerib siseriiklikud tulumaksumäärad ja kõik kohalikud tulumaksumäärad, mis arvutatakse sisuliselt samalt maksustatava kasumi (maksukahjumi) tasemelt. Kuid ettevõtte puhul, mis tegutseb mitmes erinevas riigis, võib olla asjakohasem summeerida eri riikide kohalike tulumaksumäärade alusel koostatud individuaalsed võrdlused. Järgmine näide iseloomustab seda, kuidas rakendatava tulumaksumäära valimine mõjutab arvulise võrdluse esitamist.

86. Keskmine tegelik tulumaksumäär on tulumaksu kulu (tulu) jagatud raamatupidamisliku kasumiga.

87. Tihti ei ole võimalik arvutada tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutest ja ühisettevõtmiste osalusest tulenevaid bilansis kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustisi (vt paragrahv 39). Seetõttu nähtakse käesoleva standardiga ette, et ettevõte peab avalikustama aluseks olevate ajutiste erinevuste kogusumma, kuid ei nõuta edasilükkunud tulumaksu kohustiste avalikustamist. Sellegipoolest soovitatakse ettevõtetel võimaluse korral avalikustada bilansis kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustiste summad, kuna finantsaruannete kasutajatele võib see informatsioon vajalikuks osutuda.

87A. Paragrahviga 82A on ette nähtud, et ettevõte peaks avalikustama omanikele tehtavate dividendiväljamaksetega kaasneva potentsiaalse tulumaksu mõju laadi. Ettevõte avalikustab tulumaksusüsteemide olulised iseärasused ja dividendiväljamaksetega kaasnevad potentsiaalsed tulumaksu summat mõjutavad tegurid.

87B. Mõnikord ei ole võimalik omanikele tehtavate dividendiväljamaksetega kaasnevat potentsiaalset tulumaksu summat ning mõju arvutada. See võib juhtuda näiteks siis, kui ettevõttel on palju välismaiseid tütarettevõtteid. Kuid isegi sel juhul võib kogusumma mõnede osade määramine olla lihtne. Näiteks võivad kontserni emaettevõte ja mõned tütarettevõtted olla maksnud jaotamata kasumitelt tulumaksu kõrgema tulumaksumääraga ja võivad teada konsolideeritud jaotamata kasumist omanikele tehtavate tulevaste dividendiväljamaksete puhul tagastatava summa suurust. Sel juhul avalikustatakse tagastatava summa suurus. Kui ettevõttel on veel teisi kaasnevaid potentsiaalseid tulumaksukohustusi, mida ei ole võimalik määratleda, siis peab selle asjaolu avalikustama. Emaettevõtte eraldiseisvates finantsaruannetes (kui need on olemas) seostuvad kaasnevad potentsiaalsed tulumaksukohustused emaettevõtte jaotamata kasumiga.

87C. Ettevõttelt, mis peab avaldama paragrahvis 82A kehtestatud informatsiooni, võidakse nõuda ka tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute ja ühisettevõtmistes osalusega seotud informatsiooni avalikustamist. Sel juhul võtab ettevõte seda arvesse paragrahvi 82A kohaselt avalikustatava informatsiooni määratlemisel. Näiteks võidakse ettevõttelt nõuda selliste tütarettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud ajutiste erinevuste kogusumma avalikustamist, mille kohta edasilükkunud tulumaksu kohustisi ei ole kajastatud (vt paragrahv 81(f)). Kui kajastamata edasilükkunud tulumaksu kohustiste summade arvutamine ei ole võimalik, ei pruugi olla võimalik arvutada ka kõnealuste tütarettevõtetega seotud dividendiväljamaksetega kaasnevate potentsiaalsete tulumaksumõjude summasid.

88. Ettevõte avalikustab kõik tulumaksuga seotud tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad vastavalt standardile IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad). Tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad võivad tekkida näiteks maksuhaldusasutusega pooleli olevatest vaidlustest. Kui tulumaksumäärade või maksustamist reguleerivate seaduste muudatused jõustuvad või kuulutatakse välja pärast bilansipäeva, avalikustab ettevõte ka nende muudatuste kõik olulised mõjud tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu varadele ja kohustistele (vt standard IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused”).

Paragrahvi 85 illustreeriv näide

19X2. aastal on ettevõtte raamatupidamislik kasum oma riigis (riik A) 1500 (19X1:  2000) ja riigis B 1500 (19X1: 500). Riigis A on tulumaksumäär 30% ja riigis B 20%. Riigis A on maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvaid kulusid 100 (19X1: 200).

Siseriikliku tulumaksumäära võrdluse kohta on esitatud järgmine näide:

  <_o3a_p />

19X1 <_o3a_p />

19X2 <_o3a_p />

Raamatupidamislik kasum <_o3a_p />

2500 <_o3a_p />

3000 <_o3a_p />

Tulumaks siseriikliku tulumaksumääraga 30% <_o3a_p />

750 <_o3a_p />

900 <_o3a_p />

Maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvate kulude mõju tulumaksule <_o3a_p />

60 <_o3a_p />

30 <_o3a_p />

Riigis B kehtivate madalamate tulumaksumäärade mõju <_o3a_p />

50 <_o3a_p />

150 <_o3a_p />

Tulumaksu kulu <_o3a_p />

760 <_o3a_p />

780 <_o3a_p />

 

Järgnevalt on esitatud näide kõiki riike käsitlevate eraldiseisvate võrdluste summeerimisel saadud võrdluse kohta. Selle meetodiga ei kajastu aruandja enda siseriikliku tulumaksumäära ja teiste riikide tulumaksumäärade vahelise võrdluse mõju eraldi kirjena. Ettevõttel võib osutuda vajalikuks anda seletusi tulumaksumäärade või eri riikides teenitud kasumi struktuuri oluliste muutuste mõju kohta selleks, et selgitada paragrahvi 81(d) kohaselt rakendatava(te) tulumaksumäära(de) muutust.

Raamatupidamislik kasum <_o3a_p />

2500 <_o3a_p />

3000 <_o3a_p />

Tulumaks asjaomases riigis teenitud kasumite suhtes rakendatava siseriikliku tulumaksumääraga <_o3a_p />

750 <_o3a_p />

750 <_o3a_p />

Maksustamisel mahaarvamisele mittekuuluvate kulude mõju tulumaksule <_o3a_p />

60 <_o3a_p />

30 <_o3a_p />

Tulumaksu kulu <_o3a_p />

760 <_o3a_p />

780 <_o3a_p />

 

JÕUSTUMISKUUPÄEV

89. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1998 või pärast seda algavaid perioode, välja arvatud paragrahvis 91 täpsustatud juhud.Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad enne 1. jaanuari 1998 algavaid perioode, peab ettevõte avalikustama, et 1979. aastal heakskiidetud standardi IAS 12 “Tulumaksu arvestus” asemel on kasutatud käesolevat standardit.

90. Käesoleva standardiga asendatakse 1979. aastal kinnitatud standard IAS 12 “Tulumaksu arvestus”.

91. Paragrahvid 52A, 52B, 65A, 81(i), 82A, 87A, 87B, 87C ning paragrahvide 3 ja 50 väljajätmine jõustuvad raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2001 või pärast seda algavaid perioode.3 Varasem rakendamine on soovitatav.Kui varasem rakendamine mõjutab finantsaruandeid, tuleb kõnealune asjaolu avalikustada.

 

1
Käesoleva analüüsi kohaselt puudub maksustatav ajutine erinevus. Teise võimalusena võidakse eeldada, et saadaolevate teenitud dividendide maksustamisbaas on null ja et tulumaksu nullmäära rakendatakse tuleneva maksustatava ajutise erinevuse 100 suhtes. Mõlema analüüsi kohaselt puudub edasilükkunud tulumaksu kohustis.

2
Käesoleva analüüsi kohaselt puudub maksustatav ajutine erinevus. Teise võimalusena võidakse eeldada, et makstavate tekkinud trahvide ja viiviste maksustamisbaas on null ning et tulumaksu nullmäära rakendatakse tuleneva mahaarvatava ajutise erinevuse 100 suhtes. Mõlema analüüsi kohaselt puudub edasilükkunud tulumaksu vara.

3
Paragrahvis 91 esitatud viide “raamatupidamise aastaaruanded” on kooskõlas jõustumiskuupäevi käsitleva 1998. aastal vastuvõetud selgesõnalisema väljendusega. Paragrahvis 89 viidatakse finantsaruannetele.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad