IAS11 Ehituslepingud

Käesoleva muudetud rahvusvahelise
raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 11 “Ehituslepingute
arvestus”, mille IASC juhatus kinnitas 1978. aastal. Muudetud standard kehtib
nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda
algavaid perioode.

1999. aasta mais muudeti standardiga IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused” (muudetud 1999) paragrahvi 45. Muudetud tekst jõustub standardi IAS 10 (muudetud 1999) jõustumisel, st raamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2000 või pärast seda algavaid perioode.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahvid <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1-2 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

3-6 <_o3a_p />

Ehituslepingute ühendamine ja ositamine <_o3a_p />

7-10 <_o3a_p />

Lepinguline tulu <_o3a_p />

11-15 <_o3a_p />

Lepingulised kulutused <_o3a_p />

16-21 <_o3a_p />

Lepingulise tulu ja kulude kajastamine <_o3a_p />

22-35 <_o3a_p />

Eeldatavate kahjumite kajastamine <_o3a_p />

36-37 <_o3a_p />

Hinnangute muutused <_o3a_p />

38 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

39-45 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

46 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada ehituslepingutega seotud tulu ja kulutuste raamatupidamiskäsitlus. Tulenevalt ehituslepingute raames toimuva tegevuse iseloomust langevad lepingulise tegevuse alustamise ning lõpuleviimise kuupäevad üldjuhul erinevatesse arvestusperioodidesse. Seepärast on ehituslepingute arvestuse puhul põhiprobleemiks lepingulise tulu ja lepinguliste kulutuste jaotamine arvestusperioodidele, mille kestel ehitustöid tehakse. Käesolevas standardis kasutatakse finantsaruannete koostamise ja esitamise raamistikus sätestatud kajastamiskriteeriume, et määrata kindlaks, millal tuleb lepinguline tulu ja lepingulised kulutused kajastada vastavalt tulu ja kuludena kasumiaruandes. Standardis on esitatud ka praktilised juhised mainitud kriteeriumide rakendamiseks.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit tuleb rakendada ehituslepingute raamatupidamisarvestuses tööettevõtjate finantsaruannetes.

2. Käesoleva standardiga asendatakse standard IAS 11 “Ehituslepingute arvestus”, mis kinnitati 1978. aastal.

MÕISTED

3. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Ehitusleping on leping, mis on spetsiaalselt sõlmitud teatud varaobjekti või omavahel konstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt või lõppeesmärgi või kasutusotstarbe kaudu tihedalt seotud või vastastikku sõltuvate varaobjektide kogumi rajamiseks.

Fikseeritud hinnaga leping on ehitusleping, kus tööettevõtja nõustub kindlaksmääratud lepingujärgse hinnaga või fikseeritud tasuga tehtud töö ühiku eest, mille suhtes kehtivad teatud juhtudel kulutuste suurenemise sätted.

Kulupõhine leping on ehitusleping, mille puhul tööettevõtjale hüvitatakse lubatud või muul viisil määratletud kulutused, millele lisandub teatav protsent neist kulutustest või fikseeritud tasu.

4. Ehituslepingu võib sõlmida üksiku varaobjekti, näiteks silla, hoone, tammi, torujuhtme, tee, laeva või tunneli ehitamiseks. Ehitusleping võib käsitleda ka mitme varaobjekti rajamist, mis on konstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt või lõppeesmärgi või kasutusotstarbe kaudu omavahel tihedalt seotud või vastastikku sõltuvad; sellised lepingud on näiteks lepingud rafineerimisettevõtete ja muude, keerukate tehaste või seadmete rajamiseks.

5. Käesoleva standardi kohaselt hõlmavad ehituslepingud muu hulgas:

(a) selliste teenuste osutamise lepinguid, mis on otseselt seotud varaobjekti rajamisega, näiteks projektijuhtide ja arhitektide teenuseid käsitlevad lepingud; ning

(b) lepinguid varaobjektide lammutamiseks või taastamiseks ning keskkonna taastamiseks pärast varaobjektide lammutamist.

6. Ehituslepinguid sõnastatakse mitmel moel, mis käesoleva standardi rakendamisel liigitatakse kas fikseeritud hinnaga lepinguteks või kulupõhisteks lepinguteks. Mõningatel ehituslepingutel võib olla nii fikseeritud hinnaga lepingu kui ka kulupõhise lepingu tunnuseid, näiteks kulupõhise lepingu puhul, milles on kokku lepitud maksimumhind. Sellistel juhtudel peab tööettevõtja lepingulise tulu ja kulude kajastamise momendi kindlaksmääramisel arvesse võtma kõiki paragrahvide 23 ja 24 tingimusi.

EHITUSLEPINGUTE ÜHENDAMINE JA OSITAMINE

7. Käesoleva standardi nõudeid rakendatakse üldjuhul iga ehituslepingu suhtes eraldi. Teatavatel juhtudel võib siiski tekkida vajadus standardi rakendamiseks üksiklepingu eraldi määratletavate osade või lepingute kogumi suhtes, et kajastada lepingu või lepingute kogumi sisu.

8. Kui leping hõlmab mitut varaobjekti, tuleks iga varaobjekti ehitust käsitada eraldi ehituslepinguna, juhul kui:

(a) iga varaobjekti osas on esitatud eraldi pakkumised;

(b) iga varaobjekti osas toimusid eraldi läbirääkimised ning tööettevõtjal ja kliendil oli võimalik heaks kiita või tagasi lükata lepingu see osa, mis seondub konkreetse varaobjektiga; ja

(c) on võimalik kindlaks teha iga varaobjektiga seotud kulutused ja tulud.

9. Ühe või mitme kliendiga sõlmitud lepingute kogumit tuleb käsitada ühe ehituslepinguna, kui:

(a) lepingute kogum on sõlmitud ühe paketina;

(b) lepingud on sedavõrd tihedalt vastastikku seotud, et sisuliselt moodustavad need osa ühest üldise kasumimääraga projektist; ja

(c) lepinguid täidetakse samaaegselt või üksteise järel.

10. Lepinguga võib ette näha täiendava varaobjekti rajamise kliendi soovi korral või lepingut võib muuta, lisades täiendava varaobjekti rajamise. Täiendava varaobjekti ehitust tuleb käsitada eraldi ehituslepinguna, kui:

(a) see varaobjekt erineb konstruktsiooniliselt, tehnoloogiliselt ja funktsionaalselt oluliselt algse lepinguga hõlmatud varaobjektist või -objektidest; või

(b) selle varaobjekti hind lepitakse kokku algset lepingujärgset hinda arvesse võtmata.

LEPINGULINE TULU

11. Lepinguline tulu hõlmab:

(a) lepingus kokku lepitud esialgse tulu summat; ja

(b) muudatusi lepingulistes töödes, hüvitisnõudeid ja ergutustasusid:

(i) määral, mil on tõenäoline, et nendega kaasneb tulu; ja

(ii) neid on võimalik usaldusväärselt mõõta.

12. Lepingulist tulu mõõdetakse saadud või saadava tasu õiglase väärtuse alusel. Lepingulise tulu mõõtmist mõjutavad mitmed tingimuslikud asjaolud, mis sõltuvad tulevikus toimuvate sündmuste tagajärgedest. Hinnanguid on sageli tarvis muuta pärast sündmuste toimumist ja tingimuslike asjaolude selgumist. Seepärast võib lepingulise tulu suurus periooditi suureneda või väheneda. Näiteks:

(a) tööettevõtja ja klient võivad algse lepingu sõlmimise perioodile järgneval perioodil kokku leppida muudatustes või hüvitisnõuetes, mis suurendavad või vähendavad lepingulist tulu;

(b) fikseeritud hinnaga lepingus sätestatud tulu võib kulutuste suurenemise sätetest tulenevalt suureneda;

(c) lepinguline tulu võib väheneda trahvide tõttu, mis tulenevad tööettevõtja hilinemistest lepingu täitmisel; või

(d) kui fikseeritud hinnaga lepingus sisaldub fikseeritud hind tööühiku kohta, suureneb lepinguline tulu ühikute arvu suurenemisel.

13. Muudatus on kliendipoolne juhis lepingu alusel tehtava töö ulatuse muutmiseks. Muudatuse tulemuseks võib olla lepingulise tulu suurenemine või vähenemine. Näited muudatustest on varaobjekti spetsifikatsioonide või konstruktsiooni muutmine või lepingu kestvuse muutmine. Muudatused võetakse lepingulise tulu määramisel arvesse juhul, kui:

(a) on tõenäoline, et klient kiidab muudatuse ja sellest tuleneva tulu suuruse heaks; ja

(b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

14. Hüvitisnõue on summa, mille tasumist tööettevõtja nõuab kliendilt või kolmandalt isikult hüvitisena lepingu hinnas mittesisalduvate kulutuste eest. Hüvitisnõue võib tekkida näiteks kliendi põhjustatud viivitustest, vigadest spetsifikatsioonides või konstruktsioonis ning lepingujärgse töö muudatuste vaidlustamisest. Hüvitisnõuetest saadava tulu mõõtmise osas valitseb suur ebakindlus ning sageli oleneb see läbirääkimiste tulemustest. Seepärast lisatakse hüvitisnõuded lepingulisele tulule üksnes juhul, kui:

(a) läbirääkimised on jõudnud sellisesse etappi, et hüvitisnõude tunnustamine kliendi poolt on tõenäoline; ja

(b) summat, mida klient tõenäoliselt tunnustab, on võimalik usaldusväärselt mõõta.

15. Ergutustasud on täiendavad summad, mida tööettevõtjale makstakse kindlaksmääratud tulemusnäitajate saavutamise või ületamise korral. Näiteks võib leping sätestada tööettevõtjale ergutustasu lepingu ennetähtaegse täitmise eest. Ergutustasud kaasatakse lepingulise tulu arvestusse, kui:

(a) lepingu täitmine on jõudnud sellisesse faasi, et kindlaksmääratud tulemusnäitajate saavutamine või ületamine on tõenäoline; ja

(b)  ergutustasu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

LEPINGULISED KULUTUSED

16. Lepingulised kulutused hõlmavad:

(a) konkreetse lepinguga otseselt seotud kulutusi;

(b) kulutusi, mis on seostatavad lepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik lepingule jaotada; ja

(c) selliseid muid kulutusi, mis konkreetsete lepingutingimuste kohaselt kuuluvad kliendi poolt hüvitamisele.

17. Konkreetse lepinguga otseselt seotud kulutused on muu hulgas:

(a) objekti tööjõu kulutused, sealhulgas objekti järelevalve;

(b) kulutused ehituses kasutatavatele materjalidele;

(c) lepinguga seoses kasutatavate seadmete ja masinate amortisatsioon;

(d) kulutused seadmete, masinate ja materjalide transportimiseks lepinguobjektile ja tagasi;

(e) kulutused seadmete ja masinate rentimiseks;

(f) kulutused lepinguga otseselt seotud projekteerimisele ja tehnilisele abile;

(g) hinnangulised kulutused ehitusvigade parandamisele ja garantiitöödele, sealhulgas eeldatavad garantiikulutused; ning

(h) kolmandate isikute poolsed hüvitisnõuded.

Neid kulutusi võib vähendada mis tahes juhusliku tulu arvelt, mis ei kuulu lepingulise tulu alla, näiteks tulu ülejäänud materjalide ning seadmete ja masinate võõrandamisest pärast lepingu lõppu.

18. Kulutused, mis on seostatavad lepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik konkreetsetele lepingutele jaotada, hõlmavad muu hulgas:

(a) kindlustust;

(b) kulutusi konkreetse lepinguga otseselt mitteseotud projekteerimisele ja tehnilisele abile; ja

(c) ehituse üldkulud.

Need kulutused jaotatakse süstemaatiliste ja ratsionaalsete meetodite alusel, mida rakendatakse järjepidevalt kõikide ühelaadsete kulutuste suhtes. Jaotamisel lähtutakse ehitustegevuse tavalisest mahust. Ehituse üldkulud hõlmavad näiteks kulutusi ehitustöötajate palgaandmestiku koostamiseks ja töötlemiseks. Kulutused, mis on seostatavad lepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik jaotada konkreetsetele lepingutele, hõlmavad ka laenukasutuse kulutusi, kui tööettevõtja kasutab standardiga IAS 23 “Laenukasutuse kulutused” lubatud alternatiivkäsitlust.

19. Kulutused, mis konkreetsete lepingutingimuste kohaselt kuuluvad tasumisele kliendi poolt, võivad sisaldada mõningaid üldisi halduskulutusi ja arenduskulutusi, mille hüvitamine on sätestatud lepingutingimustes.

20. Kulutused, mida ei ole võimalik seostada lepingulise tegevusega või lepingule jaotada, jäetakse ehituslepingu kulutustest välja. Sellised kulutused hõlmavad:

(a) üldisi halduskulutusi, mille hüvitamine ei ole lepinguga ette nähtud;

(b) müügikulutusi;

(c) uurimistegevuse- ja arenduskulutusi, mille hüvitamine ei ole lepinguga ette nähtud; ja

(d) nende (üleliigsete) seadmete ja masinate amortisatsiooni, mida ei kasutata seoses konkreetse lepinguga.

21. Lepingulised kulutused sisaldavad kulutusi, mis on seostatavad lepinguga alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingu lõpliku täitmise kuupäevani. Samas kulutused, mis on lepinguga otseselt seotud ning mis tehakse lepingu sõlmimiseks, arvatakse samuti lepinguliste kulutuste hulka, kui neid on võimalik eraldi määratleda ja usaldusväärselt mõõta ning lepingu sõlmimine on tõenäoline. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud kulutused kajastatakse kuluna perioodil, mil need tehakse, ei arvata neid lepinguliste kulutuste hulka, kui leping sõlmitakse hilisemal perioodil.

LEPINGULISE TULU JA KULUDE KAJASTAMINE

22. Kui ehituslepingu tulemust on võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse ehituslepinguga seotud lepinguline tulu ja lepingulised kulutused vastavalt tulu ja kuluna lähtuvalt lepingulise tegevuse valmidusastmest bilansipäeval. Ehituslepingust eeldatavalt tulenev kahjum kajastatakse koheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.

23. Fikseeritud hinnaga lepingu puhul on ehituslepingu tulemust võimalik usaldusväärselt hinnata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a) lepingulise tulu kogusummat on võimalik usaldusväärselt mõõta;

(b) on tõenäoline, et ettevõte saab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu;

(c) nii lepingu täitmise lõpuleviimiseks vajalikke kulutusi kui ka lepingu täitmise staadiumi bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja

(d) lepinguga seostatavad lepingulised kulutused on selgelt määratletavad ning usaldusväärselt mõõdetavad, nii et tegelikke lepingulisi kulutusi on võimalik võrrelda varasemate hinnangutega.

24. Kulupõhise lepingu puhul on ehituslepingu tulemusi võimalik usaldusväärselt hinnata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a) on tõenäoline, et ettevõte saab lepingust tulenevalt majanduslikku kasu; ja

(b) lepinguga seostatavad lepingulised kulutused on selgelt määratletavad ja usaldusväärselt mõõdetavad, olenemata sellest, kas need kuuluvad konkreetsete sätete alusel hüvitamisele või mitte.

25. Tulu ja kulu kajastamist lähtuvalt lepingu täitmise staadiumist nimetatakse sageli valmidusastme meetodiks. Selle meetodi kohaselt vastandatakse lepinguline tulu valmidusastmeni jõudmiseks tehtud lepinguliste kulutustega, mille tulemusena esitatakse tulu, kulud ja kasum proportsionaalselt tehtud töö mahuga. Meetod annab kasulikku teavet perioodi jooksul toimunud lepingulise tegevuse ja saavutatud tulemuste kohta.

26. Valmidusastme meetodi kohaselt kajastatakse lepinguline tulu tuluna nende arvestusperioodide kasumiaruannetes, mille kestel töö tehakse. Lepingulised kulutused kajastatakse üldjuhul kuluna nende arvestusperioodide kasumiaruannetes, mille kestel asjaomane töö tehakse. Samas kajastatakse eeldatavad lepingu kogutulu ületavad lepingulised kulutused koheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.

27. Tööettevõtja võib olla teinud lepingulisi kulutusi, mis on seotud tulevase lepingujärgse tegevusega. Sellised lepingulised kulutused kajastatakse varana, kui on tõenäoline, et need kaetakse. Kõnealused kulutused väljendavad kliendi poolt tasumisele kuuluvat summat ning kajastatakse sageli poolelioleva lepingujärgse tööna.

28. Ehituslepingu tulemusi on võimalik usaldusväärselt hinnata üksnes juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab lepingust tulenevalt  majanduslikku kasu. Kui aga juba lepingulise tulu hulka arvatud ning kasumiaruandes kajastatud summa laekumine on ebakindel, kajastatakse mittelaekuv summa või summa, mille katmine ei ole enam tõenäoline, kuluna, mitte lepingulise tulu korrigeerimisena.

29. Ettevõttel on üldjuhul võimalik teha usaldusväärseid hinnanguid pärast seda, kui ta on sõlminud lepingu, milles sätestatakse:

(a) kõikide osapoolte täitmisele pööratavad õigused seoses rajatava varaobjektiga;

(b) vastastikku makstavad tasud; ja

(c) arveldamise viis ja tingimused.

Üldjuhul peab ettevõttel olema ka tõhus sisemine eelarvestus- ja aruandlussüsteem. Lepingu täitmise edenedes vaatab ettevõte läbi ning vajadusel muudab lepingulise tulu ja lepinguliste kulutuste hinnanguid. Taasläbivaatamise vajalikkus ei ole tingimata märgiks, et lepingu tulemusi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata.

30. Lepingu valmidusastet võib kindlaks määrata mitmel erineval viisil. Ettevõte kasutab meetodit, mis võimaldab tehtud tööd usaldusväärselt mõõta. Olenevalt lepingu iseloomust võivad meetodid tugineda:

(a) osatähtsusele, mille seni tehtud tööga seotud lepingulised kulutused moodustavad hinnangulistest lepingulistest kogukulutustest;

(b) tehtud töö kaardistamisele; või

(c) lepingujärgse töö füüsilisele (tegelikule) valmidusele.

Klientidelt saadud kumulatiivsed vahemaksed ja ettemaksed ei kajasta sageli tehtud tööd.

31. Kui valmidusaste määratakse kindlaks seni tehtud lepinguliste kulutuste järgi, arvatakse viimaste hulka üksnes tehtud tööd peegeldavad lepingulised kulutused. Välja jäetakse näiteks järgmised lepingulised kulutused:

(a) lepingulised kulutused, mis seonduvad tulevase lepingujärgse tegevusega, näiteks lepinguobjektile toimetatud või lepinguga seoses kasutamiseks ettenähtud materjalid, mida ei ole veel lepingu täitmise raames paigaldatud, kasutatud või rakendatud, välja arvatud juhul, kui materjalid on toodetud spetsiaalselt selle lepingu jaoks; ja

(b) ettemaksed alltöövõtjatele alltöövõtulepingute alusel tehtava töö eest.

32. Kui ehituslepingu tulemust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata:

(a) kajastatakse tulu üksnes sel määral, mil tehtud lepingulised kulutused on tõenäoliselt kaetavad; ja

(b) kajastatakse lepingulised kulutused kuluna sellel perioodil, mil need on tehtud.

Ehituslepingust eeldatavalt tulenev kahjum kajastatakse koheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.

33. Lepingu täitmise varajastes staadiumides ei ole sageli võimalik lepingu tulemusi usaldusväärselt hinnata. Siiski võib olla tõenäoline, et ettevõtte tehtud lepingulised kulutused kaetakse. Seepärast kajastatakse lepinguline tulu üksnes nende kulutuste ulatuses, mis on tõenäoliselt kaetavad. Kuna lepingu tulemusi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kasumit ei kajastata. Kuigi lepingu tulemusi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, võib siiski olla tõenäoline, et lepingulised kogukulutused ületavad lepingulist kogutulu. Sellistel juhtudel kajastatakse eeldatavad lepingulist kogutulu ületavad lepingulised kulutused koheselt kuluna vastavalt paragrahvile 36.

34. Lepingulised kulutused, mille katmine ei ole tõenäoline, kajastatakse koheselt kuluna. Näited olukordadest, kus tehtud lepinguliste kulutuste kaetavus võib olla ebatõenäoline ning võib osutuda vajalikuks  lepinguliste kulutuste kohene kajastamine kuluna, on muu hulgas lepingud:

(a) mis ei ole täielikult täitmisele pööratavad, st nende kehtivus on tõsiselt vaieldav;

(b) mille täitmine oleneb käimasoleva kohtuvaidluse või seadusandliku tegevuse tulemustest;

(c) mis seonduvad varaga, mis kuulub tõenäoliselt arestimisele või sundvõõrandamisele;

(d) mille puhul klient ei suuda oma kohustusi täita; või

e) mille puhul tööettevõtja ei suuda lepingut lõpuni täita või täita oma lepingujärgseid kohustusi.

35. Kui ebakindlaid asjaolusid, mille tõttu ei olnud lepingu tulemusi võimalik usaldusväärselt hinnata, enam ei ole, tuleb ehituslepinguga seotud tulu ja kulud kajastada vastavalt paragrahvile 22, mitte paragrahvile 32.

ARVATAVA KAHJUMI KAJASTAMINE

36. Kui on tõenäoline, et lepingulised kogukulutused ületavad kogutulu, tuleb eeldatav kahjum koheselt kuluna kajastada.

37. Kõnealuse kahjumi summa kindlaksmääramisel ei võeta arvesse:

(a) kas lepinguline töö on alanud või mitte;

(b) lepingulise tegevuse valmidusastet; ega

(c) sellistest teistest lepingutest eeldatavalt teenitavate kasumite summat, mida ei käsitleta ühe ehituslepinguna vastavalt paragrahvile 9.

HINNANGUTE MUUTUSED

38. Valmidusastme meetodit rakendatakse kumulatiivselt igal arvestusperioodil lepingulise tulu ja kulutuste jooksvate hinnangute suhtes. Seepärast loetakse lepingulise tulu või lepinguliste kulutuste hinnangu muutuse mõju või lepingu tulemuste hinnangu muutuse mõju raamatupidamisliku hinnangu muutuseks (vt IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”). Muudetud hinnanguid kasutatakse muudatuse tegemise perioodi ja järgnevate perioodide kasumiaruannetes kajastatava tulu ja kulude summa kindlaksmääramiseks.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

39. Ettevõte peab avalikustama:

(a) perioodi tuluna kajastatud lepingulise tulu summa;

(b) perioodil kajastatud lepingulise tulu kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid; ja

(c) pooleliolevate lepingute valmidusastme kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid.

40. Ettevõte peab bilansipäeva seisuga avalikustama pooleliolevate lepingute kohta järgmised andmed:

(a) bilansipäevaks tehtud kulutuste ja kajastatud kasumi (miinus kajastatud kahjum) koondsummad;

(b) saadud ettemaksete summa; ja

(c) kinnipidamiste summa.

41. Kinnipidamised on kumulatiivsete arvlemiste summad, mida ei maksta enne lepingus sätestatud tingimuste täitmist või vigade parandamist. Kumulatiivsete arvlemiste summad on summad, mis esitatakse arvetena lepingulise töö täitmise eest, olenemata sellest, kas klient on need tasunud. Ettemaksed on summad, mille tööettevõtja on saanud enne vastava töö tegemist.

42. Ettevõte peab esitama:

(a) klientidelt lepingulise töö eest saadaoleva brutosumma varana; ja

(b) klientidele lepingulise töö eest võlgnetava brutosumma kohustisena.

43. Klientidelt lepingulise töö eest saadaolev brutosumma sisaldab järgmist:

(a) tehtud kulutused pluss kajastatud kasumid; millest lahutatakse

(b) kajastatud kahjumite ja kumulatiivsete arvlemiste summa

kõikide pooleliolevate lepingute kohta, mille puhul tehtud kulutused pluss kajastatud kasumid (miinus kajastatud kahjumid) ületavad esitatud vahearvete summat.

44. Klientidele lepingulise töö eest võlgnetav brutosumma sisaldab järgmist:

(a) tehtud kulutused pluss kajastatud kasum; millest lahutatakse

(b) kajastatud kahjumite ja kumulatiivste arvlemiste summa

kõikide pooleliolevate lepingute kohta, mille puhul kumulatiivsete arvlemiste summad ületavad tehtud kulutuste ja kajastatud kasumite summat (miinus kajastatud kahjumid).

45. Ettevõte avalikustab mis tahes tingimuslikud kohustised ja tingimusliku vara vastavalt standardile IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”. Tingimuslikud kohustised ja tingimuslik vara võivad tekkida näiteks garantiikulutustest, hüvitisnõuetest, trahvidest või võimalikest kahjumitest.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

46. Käesolev rahvusvaheline raamatupidamisstandard kehtib nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Uudised

Tööriistad