IAS10 Bilansipäevajärgsed sündmused

Käesoleva rahvusvahelise
raamatupidamisstandardi kinnitas IASC juhatus märtsis 1999 ja see kehtib
raamatupidamise aastaaruannete kohta, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2000 või
pärast seda algavaid aruandeperioode.

SISSEJUHATUS

Standardiga IAS 10 “Bilansipäevajärgsed sündmused” asendatakse standardi IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused” need osad, mida ei ole veel asendatud standardiga IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”. Uues standardis tehakse järgmised piiratud muudatused:

(a) uus avalikustamise nõue kuupäeva kohta, millal finantsaruanded on avaldamiseks heaks kiidetud;

(b) tühistatakse võimalus kajastada kohustist finantsaruannetega hõlmatava arvestusperioodi eest makstavate dividendide suhtes, mille kohta on tehtud jaotusettepanek või mis on välja kuulutatud pärast bilansipäeva, kuid enne finantsaruannete avaldamiseks kinnitamist. Ettevõte võib avalikustada nõutud informatsiooni selliste dividendide kohta omakapitali eraldiseisva komponendina bilansis või finantsaruannete lisades;

(c) kinnitatakse, et ettevõte peab ajakohastama avalikustatud informatsioon bilansipäeval eksisteerinud asjaolude kohta igasuguse uue, pärast bilansipäeva saadud informatsiooni valguses;

(d) tühistatakse nõue korrigeerida finantsaruandeid, kui bilansipäevajärgne sündmus näitab, et tegevuse jätkuvuse eeldus ei ole ettevõtte osa suhtes kohaldatav. Vastavalt standardile IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” kohaldatakse tegevuse jätkuvuse eeldust ettevõtte kohta tervikuna;

e) täpsustatakse näiteid korrigeerivate ja mittekorrigeerivate sündmuste kohta; ja

f) tehakse mitmeid vormistusparandusi.

SISUKORD

  <_o3a_p />

Paragrahv <_o3a_p />

Eesmärk <_o3a_p />

  <_o3a_p />

Rakendusala <_o3a_p />

1 <_o3a_p />

Mõisted <_o3a_p />

2-6 <_o3a_p />

Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />

7-12 <_o3a_p />

Bilansipäevajärgsed korrigeerivad sündmused <_o3a_p />

7-8 <_o3a_p />

Bilansipäevajärgsed mittekorrigeerivad sündmused <_o3a_p />

9-10 <_o3a_p />

Dividendid <_o3a_p />

11-12 <_o3a_p />

Tegevuse jätkuvus <_o3a_p />

13-15 <_o3a_p />

Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />

16-21 <_o3a_p />

Avaldamiseks heakskiitmise kuupäev <_o3a_p />

16-17 <_o3a_p />

Bilansipäeva asjaolude kohta avalikustatud informatsiooni ajakohastamine <_o3a_p />

18-19 <_o3a_p />

Bilansipäevajärgsed mittekorrigeerivad sündmused <_o3a_p />

20-21 <_o3a_p />

Jõustumiskuupäev <_o3a_p />

22-23 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali ja rakendusjuhise ning “Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eesõna paragrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on määrata:

(a) millal peab ettevõte korrigeerima oma finantsaruandeid seoses bilansipäevajärgsete sündmustega; ja

(b) millist informatsiooni peab ettevõte avalikustama finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva ja bilansipäevajärgsete sündmuste kohta.

Standardis nõutakse ka, et ettevõte ei tohi koostada oma finantsaruandeid tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt, kui bilansipäevajärgsed sündmused näitavad, et tegevuse jätkuvuse eeldus ei ole asjakohane.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit tuleb kohaldada bilansipäevajärgsete sündmuste arvestamisel ja avalikustamisel.

MÕISTED

2. Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Bilansipäevajärgsed sündmused on nii soodsad kui ka ebasoodsad sündmused, mis leiavad aset bilansipäeva ja selle kuupäeva vahel, millal finantsaruanded avaldamiseks heaks kiidetakse. Võib eristada kaht tüüpi sündmusi:

(a) need, mis tõendavad bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid (bilansipäevajärgsed korrigeerivad sündmused); ja

(b) need, mis viitavad pärast bilansipäeva tekkinud asjaoludele (bilansipäevajärgsed mittekorrigeerivad sündmused).

3. Finantsaruannete avaldamiseks kinnitamise protsess varieerub, sõltudes juhtimisstruktuurist, põhikirja nõuetest ning finantsaruannete koostamisel ja lõplikul vormistamisel järgitavast korrast.

4. Mõnel juhul nõutakse, et ettevõte esitaks oma finantsaruanded aktsionäridele kinnitamiseks pärast seda, kui finantsaruanded on juba avaldatud. Sellisel juhul kinnitatakse finantsaruanded avaldamiseks nende esmase avaldamise kuupäeval, mitte kuupäeval, mil aktsionärid finantsaruanded heaks kiidavad.

Näide

28. veebruaril 20X2 lõpetab ettevõtte juhtkond esialgsete finantsaruannete koostamise 31. detsembril 20X1 lõppenud aasta kohta. 18. märtsil 20X2 vaatab juhtorgan finantsaruanded läbi ja kinnitab need avaldamiseks. 19. märtsil 20X2 avalikustab ettevõte oma kasumi ja valikuliselt muu finantsinformatsiooni. Finantsaruanded tehakse aktsionäridele ja teistele huvilistele kättesaadavaks 1. aprillil 20X2. 15. mail 20X2 kinnitatakse finantsaruanded aktsionäride aastakoosolekul ja 17. mail 20X2 esitatakse kinnitatud finantsaruanded registreerimiseks järelevalveasutusele.

Finantsaruanded kiidetakse avaldamiseks heaks 18. märtsil 20X2 (kuupäev, mil juhatus need avaldamiseks heaks kiidab).

5. Mõnel juhul nõutakse, et ettevõtte juhtkond esitaks oma finantsaruanded heakskiitmiseks järelevalvenõukogule (mille koosseisu ei kuulu tegevjuhtkonna liikmed). Sel juhul kinnitatakse finantsaruanded avaldamiseks siis, kui juhtkond kiidab need järelevalvenõukogule avaldamiseks heaks.

Näide

18. märtsil 20X2 kiidab ettevõtte juhtkond finantsaruanded heaks järelevalvenõukogule avaldamiseks. Järelevalvenõukogu koosneb ainuüksi tegevjuhtkonnavälistest liikmetest ning sellesse võivad kuuluda töötajate ja muude väliste huvirühmade esindajad. 26. märtsil 20X2 kiidab järelevalvenõukogu finantsaruanded heaks. Finantsaruanded tehakse aktsionäridele ja teistele huvilistele kättesaadavaks 1. aprillil 20X2. 15. mail 20X2 kinnitatakse finantsaruanded aktsionäride korralisel üldkoosolekul  ja 17. mail 20X2 esitatakse finantsaruanded registreerimiseks järelevalveasutusele.

Finantsaruanded kiidetakse avaldamiseks heaks 18. märtsil 20X2 (kuupäev, mil juhtkond need järelevalvenõukogule avaldamiseks heaks kiidab).

6. Bilansipäevajärgsete sündmuste hulka kuuluvad kõik enne finantsaruannete avaldamiseks kinnitamise kuupäeva toimunud sündmused, isegi kui need sündmused toimuvad pärast kasumi või muu valikulise finantsinformatsiooni avalikustamist.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

Bilansipäevajärgsed korrigeerivad sündmused

7. Ettevõtte peab korrigeerima oma finantsaruannetes kajastatud summasid, et kajastada bilansipäevajärgseid korrigeerivaid sündmusi.

8. Alljärgnevad sündmused on näited bilansipäevajärgsetest korrigeerivatest sündmustest, mis nõuavad, et ettevõte korrigeeriks oma finantsaruannetes kajastatud summasid või kajastaks varem kajastamata objekte:

(a) pärast bilansipäeva tehtud kohtuotsus, mis kinnitab, et ettevõttel oli juba bilansipäeval kohustus, millest tulenevalt tingimusliku kohustise lihtviisilise avalikustamise asemel peab ettevõtte korrigeerima kajastatud eraldise summat või kajastama uut eraldist;

(b) pärast bilansipäeva teatavaks saanud informatsioon, mis viitab sellele, et teatud vara väärtus oli bilansipäeval langenud või et selle vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi varem kajastatud summat tuleb korrigeerida. Näiteks:

(i) pärast bilansipäeva toimuv kliendi pankrot tavaliselt kinnitab, et juba bilansipäeval eksisteeris nõuetes ostjate vastu kahjum ja ettevõte peab vastavate nõuete bilansilist jääkmaksumust korrigeerima; ning

(ii) varude müük pärast bilansipäeva võib tõendada nende neto realiseerimisväärtust bilansipäeval;

(c) ostetud varade soetusmaksumuse kindlaksmääramine pärast bilansipäeva või enne bilansipäeva müüdud varade laekumi kindlaksmääramine;

(d) kasumi jagamise või preemia väljamaksete summa kindlaksmääramine pärast bilansipäeva, juhul kui ettevõttel oli bilansipäeval selle kuupäeva eelsetest sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus teha selliseid makseid (vt IAS 19 “Hüvitised töövõtjatele”); ning

(e) pettuse või vigade avastamine, mis näitab finantsaruannete ebaõigsust.

Bilansipäevajärgsed mittekorrigeerivad sündmused

9. Ettevõte ei tohi korrigeerida oma finantsaruannetes kajastatud summasid, et näidata bilansipäevajärgseid mittekorrigeerivaid sündmusi.

10. Bilansipäevajärgse mittekorrigeeriva sündmuse näiteks on investeeringute turuväärtuse langemine bilansipäeva ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal. Tavaliselt pole turuväärtuse langemine seotud investeeringute seisundiga bilansipäeval, vaid peegeldab sellele järgnenud perioodil tekkinud asjaolusid. Seepärast ei korrigeeri ettevõte oma finantsaruannetes kajastatud investeeringute summasid. Samamoodi ei ajakohasta ettevõte bilansipäeva seisuga avalikustatud informatsiooni investeeringute kohta, kuigi vastavalt paragrahvile 20 võib osutuda vajalikuks avalikustada lisainformatsioon.

Dividendid

11. Kui dividendid omakapitaliinstrumentide (nagu need on määratletud standardis IAS 32 “Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine”) omanikele kuulutatakse välja või tehakse vastav ettepanek pärast bilansipäeva, ei tohi ettevõte kajastada neid dividende kohustisena bilansipäeval.

12. Standardis IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” nõutakse, et ettevõte avalikustaks dividendide summa, mille kohta tehti jaotusettepanek või mis deklareeriti pärast bilansipäeva, kuid enne finantsaruannete avaldamiseks kinnitamist. Standardis IAS 1 lubatakse ettevõttel avalikustada nimetatud informatsioon:

(a) bilansis omakapitali eraldiseisva komponendina; või

(b) finantsaruannete lisades.

TEGEVUSE JÄTKUVUS

13. Ettevõte ei tohi koostada oma finantsaruandeid tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes, kui juhtkond otsustab pärast bilansipäeva, et ta kavatseb kas ettevõtte likvideerida või äritegevuse lõpetada, või et tal pole muud realistlikku alternatiivi peale eelnimetatute.

14. Äritegevuse tulemuste ja finantsseisundi halvenemine pärast bilansipäeva võib viidata vajadusele kaaluda, kas tegevuse jätkuvuse eeldus on endiselt asjakohane. Kui tegevuse jätkuvuse eeldus pole enam asjakohane, siis on selle asjaolu mõju niivõrd oluline, et käesolev standard nõuab põhimõttelist muudatust majandusarvestuse alustes, mitte lihtsalt arvestuse seniste aluste raames kajastatud summade korrigeerimist.

15. Standardis IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” nõutakse teatud informatsiooni avalikustamist, kui:

(a) finantsaruanded pole koostatud tegevuse jätkuvuse põhimõttest lähtudes; või

(b) juhtkond on teadlik olulistest ebakindlust põhjustavatest asjaoludest, mis on seotud sündmuste või olukordadega, mis võivad tekitada märkimisväärse kahtluse ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes. Sündmused või olukorrad, mille avalikustamist nõutakse, võivad tekkida pärast bilansipäeva.

AvalikustaTAV INFORMATSIOON

Avaldamiseks heakskiitmise kuupäev

16. Ettevõte peab avalikustama finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva ja isiku(d), kes on selle heakskiidu andnud. Kui ettevõtte omanikel või muudel isikutel on õigus muuta finantsaruandeid pärast nende avaldamist, peab ettevõte selle asjaolu avalikustama.

17. Kasutajatele on oluline teada, millal finantsaruanded avaldamiseks heaks kiideti, sest finantsaruanded ei kajasta pärast seda kuupäeva toimunud sündmusi.

Bilansipäeva asjaolude kohta avalikustatud informatsiooni ajakohastamine

18. Kui ettevõte saab pärast bilansipäeva informatsiooni asjaolude kohta, mis eksisteerisid bilansipäeval, siis peab ettevõte nende asjaolude kohta avalikustatud informatsiooni uue informatsiooni valguses ajakohastama.

19. Mõnel juhul peab ettevõte ajakohastama oma finantsaruannetes avalikustatud informatsiooni, et kajastada pärast bilansipäeva saadud informatsiooni, isegi kui see informatsioon ei mõjuta finantsaruannetes kajastatud summasid. Avalikustatud informatsioon tuleb ajakohastada näiteks juhul, kui pärast bilansipäeva saadakse tõendeid bilansipäeval eksisteerinud tingimusliku kohustise kohta. Lisaks kaalumisele, kas nüüd tuleks bilansis kajastada eraldis vastavalt standardile IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”, ajakohastab ettevõte nende tõendite valguses ka tingimusliku kohustise kohta avalikustatud informatsiooni.

Bilansipäevajärgsed mittekorrigeerivad sündmused

20. Kui bilansipäevajärgsed mittekorrigeerivad sündmused on nii olulised, et nende avalikustamata jätmine võib mõjutada finantsaruannete kasutajate võimet anda õigeid hinnanguid ja teha õigeid otsuseid, peab ettevõte avalikustama järgmise informatsiooni bilansipäevajärgsete mittekorrigeerivate sündmuste iga olulise kategooria kohta:

(a) sündmuse laad; ja

(b) hinnang selle finantsmõju kohta või märge, et sellist hinnangut pole võimalik anda.

21. Allpool on näited bilansipäevajärgsetest mittekorrigeerivatest sündmustest, mis võivad olla nii olulised, et nende avalikustamata jätmine võib mõjutada finantsaruannete kasutajate võimet anda õigeid hinnanguid ja teha õigeid otsuseid:

(a) olulise äriühenduse loomine pärast bilansipäeva (IAS 22 “Äriühendused” nõuab sellistel juhtudel konkreetse informatsiooni avalikustamist) või olulise tütarettevõtte võõrandamine;

(b) tegevusvaldkonna lõpetamise kavatsusest teatamine, lõpetatava tegevusvaldkonnaga seotud varade müümine või kohustiste arveldamine või siduvate kokkulepete sõlmimine selliste varade müümiseks või selliste kohustiste arveldamiseks (vt IAS 35 “Lõpetatavad tegevusvaldkonnad”);

(c) olulised varaostud ja -müügid või oluliste varade võõrandamine valitsuse poolt;

(d) olulise tootmisseadme hävimine tulekahju tagajärjel pärast bilansipäeva;

(e) olulisest restruktureerimisest teatamine või selle alustamine (vt IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”);

(f) olulised tehingud lihtaktsiate ja potentsiaalsete lihtaktsiatega pärast bilansipäeva (IAS 33 “Aktsiakasum” soovitab selliste tehingute kirjeldused ettevõttel avalikustada, välja arvatud kapitaliseerimisemissioonid ja aktsiatükeldused);

(g) ebatavaliselt suured varahindade või välisvaluutakursside muutused pärast bilansipäeva;

(h) pärast bilansipäeva vastu võetud või teatavaks tehtud maksumäärade või maksuseaduste muutused, mis mõjutavad oluliselt jooksvate maksude ja edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi (vt IAS 12 “Tulumaks”);

(i) oluliste siduvate tulevikukohustuste või tingimuslike kohustiste võtmine, näiteks oluliste tagatiste andmise kaudu; ja

(j) olulise kohtuprotsessi algatamine, mis tuleneb ainult pärast bilansipäeva aset leidnud sündmustest.

Jõustumiskuupäev

22. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 2000 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

23. Aastal 1998 asendati standardiga IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” standardi IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused” need osad, mis käsitlesid võimalikke sündmusi. Käesoleva standardiga asendatakse selle standardi ülejäänud osad.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

PLM GRUPP EESTI OÜ is looking for ACCOUNTANT

Manpower OÜ

06. juuni 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

Uudised

Tööriistad