AS Serelm versus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-81-04

Otsuse kuupäev

3. märts 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Serelm kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ettekirjutuse osalise tühistamise ja Maksuameti otsuse täieliku tühistamise nõudes alkoholiaktsiisi osas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/164/04

Menetluse alus Riigikohtus

AS Serelm kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AS Serelm kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/164/04 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Serelm tootis ja müüs 2000. a kangendatud veini alkoholi mahuprotsendiga 18%. Sellise veini valmistamiseks lisatakse käärimisprotsessi teel saadud marjaveinile piiritust, et tõsta veini alkoholi mahuprotsenti. AS Serelm ostis AS-lt Rakvere Piiritusetehas piiritust, tasudes seejuures ka arvele märgitud alkoholiaktsiisi. Selle aktsiisi kandis AS Rakvere Piiritusetehas riigieelarvesse. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet (TJIMA) tegi 30. mail 2002 AS-le Serelm ettekirjutuse nr 4.3-01.1/16135, millega muuhulgas kohustati tasuma täiendavalt alkoholiaktsiisi 944 508 kr ja sellelt arvestatud intressi 366 067 kr. Ettekirjutuse punkti 1 kohaselt esitas AS Serelm perioodi 21. august 2000 kuni 31. detsember 2000 kohta TJIMA-le 13 aktsiisideklaratsiooni, kus real 6 – tagastamisele kuuluv aktsiis – kajastas AS-lt Rakvere Piiritusetehas piirituse ostmisel tasutud aktsiisi 944 508 kr. Kuna AS Serelm kangendatud veini ei eksportinud, ei saa ta maksmisele kuuluvast veini aktsiisisummast maha arvata piirituse ostmisel tasutud aktsiisi. Rikutud on Alkoholiaktsiisi seaduse (AAS) § 4 lg 1 ja § 5 lg 3.

2. AS Serelm esitas ettekirjutuse punkti 1 peale kaebuse Maksuametile (MA). MA 8. augusti 2002. a otsusega nr 340 jäeti ettekirjutus jõusse ja kaebus rahuldamata. MA ei nõustunud kaebajaga, et veini tootmisel osales ka AS Rakvere Piiritusetehas ja et piiritust ei võõrandatud iseseisva tootena, vaid lõppprodukti – kangendatud veini – tootmiseks vajaliku komponendina, mistõttu oli piirituselt tasutud aktsiisi mahaarvamine lõppprodukti realiseerimisel tasumisele kuuluvast aktsiisist põhjendatud. MA ei nõustunud ka sellega, et tegemist on topeltmaksustamisega, sest AAS kohaselt on vein ja piiritus erinevad alkoholid, millel on erinevad aktsiisimäärad.

3. AS Serelm esitas 9. septembril 2002 Tallinna Halduskohtule kaebuse TJIMA ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks punkti 1 osas ja MA otsuse täielikuks tühistamiseks. AS Serelm ostis AS-lt Rakvere Piiritusetehas piiritust ja kasutas seda kangendatud veini valmistamisel. Veini tootmisel osales nii tema kui ka AS Rakvere Piiritusetehas. AS Rakvere Piiritusetehas tasus aktsiisi riigile. AS Serelm tasus alkoholiaktsiisi AS-le Rakvere Piiritusetehas. Kuna üks osa AS Serelm poolt lõpptoodanguna toodetud veini aktsiisist on riigile tasutud, siis AS Serelm tasuski juba tasutud piirituse aktsiisi võrra vähem aktsiisi veinilt. AAS § 5 lg 4 kohaselt maksab Eestis toodetud veinilt või muult kääritatud joogilt aktsiisi tootja ning kui veini valmistamisel osaleb mitu tootjat, maksab aktsiisi viimane tootja. Ebaõige on MA väide, et AS Rakvere Piiritusetehas ei osalenud veini tootmisel. Piiritust ei müüdud iseseisva tootena, vaid lõppprodukti – kangendatud veini – tootmiseks vajaliku komponendina. Piirituse tootja osalemist veini tootmisel ei saa välistada pelgalt teatavas vormis lepingu puudumise tõttu. Maksuamet peab maksukohustuse tekkimise hindamisel lähtuma tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Täiendava aktsiisi tasumise nõue on vastuolus topeltmaksustamise vältimise põhimõttega. Tasutud aktsiisi mahaarvamine deklaratsioonidel on põhjendatud. Aktsiisi maksmise kohustus ei saa tekkida asjaolust, et AS Serelm tasus AS Rakvere Piiritusetehas arved. Alkoholiaktsiisi ei oleks tulnud tasuda piirituselt, vaid üksnes piiritusega kangendatud veinilt. Seetõttu on alkoholiaktsiisi tasutud rohkem. Maksuameti viide alkoholi mitteeksportimisele on asjakohatu. Ettekirjutusega on õigusvastaselt nõutud intresside tasumist.

4. Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2003. a määrusega peatati HKMS § 22 lg 2 p 4 alusel haldusasja menetlus intressinõuet puudutavas osas õiguskantsleri poolt 27. veebruaril 2003. a Riigikogule tehtud ettepaneku – viia MKS § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega – menetlemise tulemuste selgumiseni.

5. Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2003. a kohtuotsusega (osaotsusega) jäeti AS Serelm kaebus rahuldamata osas, mis puudutab TJIMA ettekirjutusega AS-le Serelm määratud alkoholiaktsiisi summas 944 508 krooni. Kohtuotsuse (osaotsuse) põhjendused on järgmised:

Vaidlus käib selle üle, kas AS-l Serelm oli õigus tema poolt toodetud ja müüdud veinilt maksmisele kuuluvast aktsiisist maha arvestada AS-lt Rakvere Piiritusetehas piirituse ostmisel tasutud aktsiis. AAS § 6 p 3 kohaselt ei maksustata aktsiisiga Eesti ettevõtja toodetud ja tema poolt eksporditud alkoholi, kui selle väljavedu on tõestatud ekspordi kaubadeklaratsiooniga. MA maksab rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras alkohoolse joogi tootjale tagasi aktsiisi piirituselt, mis on kasutatud eksporditava alkohoolse joogi valmistamiseks. Kuna ostetud piiritust ei ole kasutatud eksporditava alkohoolse joogi valmistamiseks, siis puudus AS-l Serelm AS-lt Rakvere Piiritusetehas ostetud piirituselt makstud aktsiisi mahaarvamise õigus. Sellist õigust ei tulene ka AAS § 5 lg-st 4, mille kohaselt kui veini valmistamisel osaleb mitu tootjat, maksab aktsiisi viimane tootja. Asjas ei ole tuvastatud, et AS Rakvere Piiritusetehas oleks veini tootmisel osalenud. Dokumentidega on tõendatud üksnes seda, et AS Serelm on AS-lt Rakvere Piiritusetehas piiritust ostnud. Asjaolu, et ostetud piiritus on kangendatud veini komponendiks, ei tõenda AS Rakvere Piiritusetehas osalemist selle veini tootmisel. Piiritus osteti valmistootena, millele viitab AS Rakvere Piiritusetehas arvetel märgitud aktsiis, millest järeldub, et piirituse müüja pidas ennast lõpptootjaks. AS Rakvere Piiritusetehas mitteosalemisele veini tootmisel viitab ka vastavasisulise lepingu puudumine. Alkoholiaktsiisi seaduse rakendamise korra p 2.6 kohaselt õlle, veini või muu kääritatud joogi tootmisel mitme tootja poolt tuleb sõlmida osapoolte vaheline leping, kus tuleb märkida osapoolte tegevuslubade numbrid ja väljaandmise ajad, edasitootmiseks minev toote kogus, tootmise jätkaja poolt teostatavate tootmisoperatsioonide loetelu ning aktsiisimaksja. Tootja, kes edastab toote edasitootmiseks, peab esitama lepingu ühe eksemplari kohalikule maksuametile. Kaebaja kinnitusel sellist lepingut sõlmitud ei ole. Kaebaja viidatud põhimõte, et MA peab maksukohustuse tekkimise hindamisel lähtuma tehingu tegelikust majanduslikust sisust, ei ole käesolevas vaidluses kohane. Kohus ei nõustunud, et maksuhaldur on maksusumma määramisel rikkunud topeltmaksustamise vältimise põhimõtet. Piiritus ja vein on erinevad maksuobjektid, mistõttu ei ole ühte ja sama maksuobjekti maksustatud rohkem kui ühel korral. TJIMA ettekirjutus on seaduslik ja seetõttu on seaduslik ka MA otsus.

6. AS Serelm esitas 19. mail 2003 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtu otsuse (osaotsuse) ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Apellant leidis, et ta esitas halduskohtule kaebuse TJIMA ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks ja MA otsuse täielikuks tühistamiseks, halduskohus peatas TJIMA ettekirjutuse intressinõuete osas ja tegi osaotsuse ettekirjutuse osas, kuid jättis lahendamata kaebuse MA otsuse tühistamiseks. Asi tuleb saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus oleks pidanud kaasama protsessi kolmanda isikuna AS Rakvere Piiritusetehas, sest olenevalt kohtuotsusest võib AS Serelm esitab nõude tema vastu.

Halduskohus seostas vääralt täiendava aktsiisi tasumise nõude veini ekspordiga. AS Serelm ei vaidlustanud ettekirjutust mitte viitega toodangu eksportimisele, vaid seoses sellega, et AAS § 5 lg 4 kohaselt oleks tulnud tasuda aktsiisi lõpptoodangult – kangendatult veinilt, mitte aga selle ühelt komponendilt – piirituselt. Seega nõutakse aktsiisi tasumist samalt objektilt kaks korda.

Õige ei ole kohtu seisukoht, et täiendava aktsiisi tasumise nõue oli õiguspärane seetõttu, et AAS ei näinud ette võimalust arvata piirituse ostmisel tasutud aktsiis maha tasumisele kuuluvast veini aktsiisist. Mahaarvamise võimaluse puudumine seaduses ei anna alust täiendava aktsiisi tasumiseks ega muuda seda õiguspäraseks.

Maksukohustuse tekkimise üle otsustamisel ei ole määravat tähtsust sellel, kas AS Serelm ja AS Rakvere Piiritusetehase vahel oli sõlmitud vastavasisuline leping, lähtuma peab suhete tegelikust sisust. Ostetud piiritus on kangendatud veini komponent, seda ei tarbitud iseseisvalt. Seega osales veini tootmisel ka AS Rakvere Piiritusetehas ja AAS § 5 lg 4 kohaselt tulnuks maksustada üksnes lõpptoodang – kangendatud vein. Halduskohtul ei olnud õigus, kui ta pidas piirituse aktsiisi tasumist kaastootmist välistavaks asjaoluks.

Kohus pidas asjakohatuks seisukohta, mille kohaselt tuleb maksustamisel lähtuda tehingu tegelikust majanduslikust sisust, kuid ei esitanud selle kohta põhjendusi. Väär on ka kohtu seisukoht, et tegemist ei ole sama maksuobjekti maksustamisega kaks korda.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2004. a otsusega muudeti halduskohtu otsust ja sõnastati otsuse resolutsioon järgmiselt: jätta rahuldamata AS Serelm kaebus, milles palutakse tühistada MA 8. augusti 2002. a otsuse nr 340 alkoholiaktsiisi summas 944 508 kr määramise õiguspärasust käsitlev osa. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus (osaotsus) muutmata. AS Serelm apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

tegemist ei ole HKMS § 45 lg 1 p-des 1 kuni 4 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumisega, mis tooks igal juhul kaasa halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise. Kuigi otsuse resolutsioonis puudub seisukoht MA otsuse kehtivuse suhtes, ei too selle märkimata jätmine kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Halduskohtus lahendati TJIMA ettekirjutusest tulenevat maksunõuet ja otsuse põhjendustes märgiti, et nii ettekirjutus kui ka MA otsus on õiguspärased. Otsuse resolutsioonis MA otsuse jõusse jätmise mittemärkimine on küll menetlusnormide rikkumine, kuid selle kõrvaldamine on HKMS § 45 lg 2 p 2 kohaselt võimalik apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohus ei nõustunud apellandiga selles, et halduskohus rikkus HKMS § 14 lg 3 p 1, jättes kaasamata protsessi AS Rakvere Piiritusetehas, kuna otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle. Halduskohus ei otsusta teiste isikute õiguste ja kohustuste üle maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel toimuvas vaidluses maksu määramise õiguspärasuse üle. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel on tähendus üksnes lahendatavas maksuvaidluses ning maksumaksja lepingupartneri õigusi ja kohustusi kohtuotsusega kindlaks ei määrata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei korranud neid. AAS § 5 lõigetest 3, 4 ja 6 tulenes, et Eestis toodetud vein ja piiritus maksustatakse aktsiisiga ning õigusaktid ei näinud ette võimalust aktsiisi mahaarvamiseks AS Serelm poolt märgitud tingimustel. AAS § 5 lg 4 teises lauses sätestatut – kui veini valmistamisel osaleb mitu tootjat, maksab aktsiisi viimane tootja – käesoleval juhtumil kohaldada ei saa. Alkoholiaktsiisi seaduse rakendamise korra 7. juunil 1999. a jõustunud redaktsiooni kohaselt oli maksukohustuse panemine üksnes lõpptootjale seotud konkreetsete tingimuste täitmisega ja selleks tuli sõlmida vastav leping osapoolte vahel ning lepingu üks eksemplar tuli esitada kohalikule maksuametile. Sellist lepingut esitatud ei ole. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust sisust, kuid ükski asjas kogutud tõend ei kinnita kaebaja paljasõnalist väidet, et tema ja AS Rakvere Piiritusetehas vahel oli sõlmitud kokkulepe toota ühiselt veini alkoholisisaldusega üle 15% mahust. Kokkuleppe puudumist kinnitab AS Rakvere Piiritusetehas tasutud aktsiis piirituselt, samuti apellandi poolt esitatud AS Rakvere Piiritusetehas 14. mai 2003. a õiend nr 80 selle kohta, et teadaolevalt kasutas AS Serelm neilt ostetud piiritust alkohoolsete jookide, sh ka kangendatud veini valmistamisel. Kaebaja esitatud muud tõendid kinnitavad piirituse soetamist AS-lt Rakvere Piiritusetehas, tasaarveldusi aktsiaseltside Rakvere Piiritusetehas, Serelm ja Kravond vahel ning kaebaja poolt alkohoolsete jookide realiseerimist, sealhulgas AS-le Rakvere Piiritusetehas, kuid ei tõenda veini ühist tootmist.

Kuni 1. jaanuarini 2001 kehtinud AAS järgi oli piiritus ja teised alkohoolsed joogid eraldi maksustamise objektiks. Maksuvabastusi ja maksusoodustusi ning aktsiisi vähendamist saab kohaldada üksnes seaduses ettenähtud korras. Alkoholiaktsiisi tasumist reguleerinud õigusaktid ei võimaldanud AS-l Serelm teha mahaarvamisi. Seetõttu on maksuhalduri ettekirjutus ja MA otsus õiguspärased.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. AS Serelm kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassaator väidab järgmist:

1) ringkonnakohtul puudus pädevus MA otsuse peale esitatud kaebuse suhtes otsuse tegemiseks, sest halduskohus polnud seda eelnevalt otsustanud. Asi tulnuks saata tagasi halduskohtusse;

2) AS Rakvere Piiritusetehas oleks tulnud menetlusse kaasata, sest vaidlusel oli mõju ka tema õigustele ja kohustustele. Kui AS Serelm kaebus jäetakse rahuldamata, võib ta esitada nõude AS Rakvere Piiritusetehas vastu;

3) kohtud asusid seisukohale, et AS Rakvere Piiritusetehas osalemine kangendatud veini tootmisel ei ole kinnitust leidnud, seejuures ei ole aga välja selgitatud, kas ta ise käsitles ennast veini kaastootjana ja milline oli tema tahe;

4) ringkonnakohus jättis vastamata apellatsioonkaebuse väitele, et tegemist on kahekordse maksustamisega.

9. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustuta kaebuse väidetega ja vaieldakse nendele vastu.

Käesolevas asjas otsustatakse AS Serelm maksukohustuste üle, see ei puuduta AS Rakvere Piiritusetehas. Kui AS Serelm leidis, et AS Rakvere Piiritusetehas väljastas arved ebaõigete andmetega, oleks pidanud keelduma nende tasumisest. Tegemist ei olnud kangendatud veini ühise tootmisega, vaid piirituse müümisega. Vastasel juhul ei oleks arvetele aktsiisi lisatud. Kuni 1. jaanuarini 2001 kehtinud AAS järgi olid piiritus ja teised alkohoolsed joogid eraldi maksustamise objektiks ning aktsiisi mahaarvamist ei olnud ette nähtud. Tegemist ei olnud topeltmaksustamisega. AS Serelm oleks saanud aktsiisi tasumist vältida, kui ta oleks täitnud seaduses sätestatud tingimused veini ühiseks tootmiseks: sõlminud vastava lepingu ja esitanud selle maksuametile.

10. Maksu- ja Tolliameti vastuses kassatsioonkaebusele nõustutakse Põhja Maksukeskuse seisukohtadega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kassaator väidab, et ta ostis AS-lt Rakvere Piiritusetehas piiritust ja kasutas seda kangendatud veini tootmisel ning kuna veini tootmisel osales ka AS Rakvere Piiritusetehas, siis oli tal õigus maha arvata veinilt kui lõpptoodangult tasumisele kuuluvalt aktsiisilt piirituse ostmisel tasutud aktsiis. AS Rakvere Piiritusetehas osalemist kangendatud veini tootmisel ei tohiks välistada üksnes nõutavas vormis lepingu puudumine.

Kohtud on leidnud, et AS Rakvere Piiritusetehas ei osalenud kangendatud veini tootmisel, sest maksuametile ja kohtule ei ole esitatud nõuetekohast lepingut.

12. Kuni 1. jaanuarini 2001 kehtinud Alkoholiaktsiisi seaduse § 1 kohaselt maksustati alkoholiaktsiisiga Eestis toodetud alkohol. Sama seaduse § 2 p 1 kohaselt on alkohol süsivesikuid sisaldava taimse toidutooraine kääritamisel ja selle järgneval töötlemisel saadud vedelik, etanoolisisaldusega üle 0,5 protsendi mahust, mis sobib joomiseks puhtalt, lahjendatult või teiste ainetega segatult, sealhulgas piiritus, vein ja õlu. Piiritus on toidutoorainest valmistatud kääritatud meskist destillatsiooni või rektifikatsiooni teel saadud etanool. Vein on magustatud või magustamata värske mahla kääritamise teel saadud alkohoolne jook piirituse lisandusega või ilma.

AAS § 4 lg 1 kohaselt maksustatakse alkohol aktsiisiga sama seaduse lisas toodud määrade järgi ja aktsiisi makstakse rahandusministri kehtestatud tähtaegadel ja korras. Seaduse lisa punkti 3 järgi on muu kääritatud joogi (näiteks siider, marjavein jne) ja selle segu alkoholisisaldusega üle 15% mahust aktsiisimäär 1. detsembrist 1996. a alates 6.50 krooni liitri kohta. Seaduse lisa p 6 järgi on muu alkoholi (sh piiritus) aktsiisimäär 1. detsembrist 1998. a alates 1.45 krooni absoluutalkoholi ühe mahuprotsendi kohta liitris.

AAS § 5 lg 3 kohaselt makstakse Eestis toodetud alkoholilt aktsiisi alkoholi müügil, vahetamisel, tasuta üleandmisel või omatarbeks kasutusse võtmisel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt maksab Eestis toodetud veinilt aktsiisi tootja seaduse lisa punktides 1–3 toodud määrade järgi ja kui veini valmistamisel osaleb mitu tootjat, maksab aktsiisi viimane tootja. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt maksab Eestis toodetud piirituselt aktsiisi tootja seaduse lisa punktis 6 sätestatud määra järgi.

AAS § 6 p3 kohaselt ei maksustata Eesti ettevõtja toodetud ja tema poolt eksporditud alkoholi, kui selle väljavedu on tõestatud ekspordi kaubadeklaratsiooniga. Maksuamet maksab rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras alkohoolse joogi tootjale tagasi aktsiisi piirituselt, mis on kasutatud eksporditava alkohoolse joogi valmistamiseks.

Rahandusministri 28. novembri 1995. a määrusega nr 148 kinnitatud Alkoholiaktsiisi seaduse rakendamise korra p 2.6 kohaselt maksab aktsiisi viimane tootja, kui õlle, veini või muu kääritatud joogi valmistamisel osaleb mitu tootjat. Õlle, veini või muu kääritatud joogi tootmisel mitme tootja poolt tuleb sõlmida osapoolte vahel leping, kus tuleb märkida osapoolte tegevuslubade numbrid ja väljaandmise ajad, edasitootmiseks minev toote kogus, tootmise jätkaja poolt teostatavate tootmisoperatsioonide loetelu ning aktsiisimaksja. Tootja, kes edastab toote edasitootmiseks, peab esitama lepingu ühe eksemplari kohalikule maksuametile.

13. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et arvestades piirituse kui maksuobjekti iseärasusi, pidi maksuametil olema võimalus kontrollida piirituse tootmist ja piirituse edasist kasutamist alkohoolsete jookide tootmisel. Tollal kehtinud rahandusministri 28. novembri 1995. a määrusega nr 148 kinnitatud Alkoholiaktsiisi seaduse rakendamise korra punkti 2.6 kohaselt pidi juhul, kui veini tootmisel osaleb mitu tootjat, sõlmitama nende vahel vastav leping ja tootja, kes edastab selle toote edasitootmiseks, pidi esitama sellise lepingu ühe eksemplari ka kohalikule maksuametile. Lepingus tuli märkida maksuameti jaoks olulised andmed: osapoolte tegevuslubade numbrid ja väljaandmise ajad, edasitootmiseks minev toote kogus, tootmise jätkaja poolt teostatavate tootmisoperatsioonide loetelu ning aktsiisimaksja. Nimetatud sättest tuleneb piirituse tootja kohustus informeerida kohalikku maksuametit. Sellest tulenevalt pidi AS Rakvere Piiritusetehas juhul, kui ta osales kangendatud veini tootmisel, informeerima kohalikku maksuametit toodetud piirituse müümisest AS-le Serelm kangendatud veini edasitootmiseks. Selleks pidi ta esitama maksuametile vastavate andmetega lepingu. Halduskolleegium märgib siinkohal, et oluline on just maksuameti õigeaegse teavitamise kohustuse täitmine, sest maksuametile peab olema tagatud võimalus kontrollida piirituse kasutamist kangendatud veini tootmisel. Käesoleval juhul AS Rakvere Piiritusetehas ei esitanud maksuametile vajalike andmetega lepingut ega informeerinud teda ka muul moel piirituse müümisest kangendatud veini tootmiseks. Kui AS-l Serelm oli soov toota kangendatud veini mitme tootjaga koos, oleks ta maksukohustuse täitmisel vajaliku hoolsuse korral pidanud astuma omapoolseid samme, et tagada maksuameti teavitamine ühisest tootmisest. AS Serelm ja AS Rakvere Piiritusetehas ei informeerinud maksuametit ega sõlminud nõuetekohast lepingut. TJIMA ettekirjutus ja MA otsus on aktsiisi määramise osas seaduslikud.

14. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta AS Serelm kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus muutmata.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

Osale arutelus

  • Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad