(Sisuturundus) Raamatupidaja töö muutub: andmesisestajast on saamas juhi parem käsi

Paavo Siimann ja Monika Nikitina-Kalamäe
Paavo Siimann ja Monika Nikitina-Kalamäe

TalTechi (endine TTÜ) ärikorralduse lektori Paavo Siimanni sõnul on raamatupidaja töö iseloom muutunud ja rutiinsete aruannete koostamisele lisaks ootavad firmajuhid oma raamatupidajalt ka finantsjuhi kingadesse astumist. Ühtlasi on raamatupidajaid aina enam vaja, sest suured rahvusvahelised teenuskeskused toovad oma rahamajapidamist järjest Eestisse.

Siimanni sõnul nõutakse raamatupidajalt juba täna, et ta mitte lihtsalt ei pane arve ritta ja ei esita neid riigile ära, vaid ta oskab neid ka tõlgendada ja on juhtidele partner. Need ongi kaks põhiteemat, mis on võimalik algaval TalTechi raamatupidaja täienduskoolitusel endale selgeks teha. “Kui raamatupidaja pool on aruannete koostamine, siis analüüsi ja finantsjuhtide poole peal õpime numbreid tõlgendama,” tutvustas TalTechi majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi lektor Paavo Siimann kaht algavat kursust “Raamatupidaja ja finantsist”, “Pearaamatupidaja ja finantsjuht”.

“Kuuleme aina enam ettevõtetelt, et nad tahavad raamatupidajalt rohkem kui kahesõnalist meili “maksudeklaratsioon esitatud”,” naerab Siimann ja lisab, et näiteks saab raamatupidaja olla abiks toote omahinna kujundamisel. Lektor märgib, et suhtles äsja ettevõtjaga, kes pool aastat pärast turule tulekut pani esimest korda omahinna kokku ja selgus, et kahjumiga, aga toode oli nii populaarne, et mida rohkem ta seda müüs, seda rohkem kahjumit tuli. Hea koostöö raamatupidajaga algusest peale oleks selle probleemi ehk ära hoidnud.

Ka kursustele õppima asuja jaoks on teadmised algusest peale ellu rakendatavad, nimelt käib Siimanni käe all analüüsi õppimine reaalsete ettevõtete majandusaasta aruannete põhjal. “Ettevõtlust saab võrrelda inimorganismiga. Meil on hea olla, kui igal pool on hea olla - vererõhk, hingamine, närvisüsteem peab hästi töötama. Ettevõtte peaks olema kasumlik, ta peaks kasutama oma ressursse - nii tööjõudu kui ka varasid - tõhusalt, ta peaks kasvama,” osutab Siimann terviku nägemise tähtsusele ja nendib, et on omanikke, kes keskenduvad liigselt ühele ja jätavad teised tähelepanuta.

Kes aga näeb selgelt firma hetkeseisu tervikpilti, see oskab ka tuleviku prognoosimisel adekvaatseid hinnanguid anda. Siimanni sõnul ootavadki ettevõtjad raamatupidajalt tuleviku ennustamist.

Raamatupidajaid on aina enam vaja

Kursustel korrektse finantsarvestuse ja -aruandluse edasi andmise eest vastutav lektor Monika Nikitina-Kalamäe kinnitusel on samuti just raamatupidaja see, kellel on ülevaade ettevõtte finantspoole toimimisest ja kes seega on juhile ettevõttelaeva kasumi poole tüürimisel suureks abiks. Ühtlasi on Nikitina-Kalamäe sõnul suuresti liialdatud kuuldused sellest, justkui oleks vajadus raamatupidajate järele kadumas, kuna tehnilised võimalused ja õpivõimelised arvutiprogrammid on saanud niivõrd targaks. Kaasaegsed e-arved on küll masinloetavad, kuid konkreetsesse ettevõttesse ja protsessi puudutava info lisab neile juurde ja kontrollib selle õigsust ikkagi inimene. “See ei ole tõsi, et masin teeb kõik ära,” sõnab Nikitina-Kalamäe ja lisab, et ega tarkvara ei teki ka iseenesest, ka tarkvara tuleb luua ja seadistada. “Raamatupidaja hakkab tegema väärtuslikumat tööd,” on Siimann Nikitina-Kalamäega nõus.

Nikitina-Kalamäe sõnul kohtab pahatihti suhtumist, et kui masin midagi valesti teeb, siis ei olegi võimalik seda tegevust teha. See hoiak vajab tema hinnangul muutmist - kui tarkvara läheb tööloogikaga vastuollu, tuleb mitte muganduda, vaid tarkvara juhendist või standardist lähtuvalt ümber seadistada. “Tarkvara peab aitama meid, mitte vastupidi. Teeme mitte seda, mida tarkvara võimaldab, vaid kujundame tarkvara sellest lähtuvalt, milline väljund olema peaks. Paratamatult õigusaktid muutuvad pidevalt ja ka meie peame olema õigel ajal võimelised tarkvara kohendama. Et saaksime vastata ka küsimusele, kas tüürime seda suurt laeva nimega ettevõte õiges suunas,“ märgib Nikitina-Kalamäe. Mida suurem on ettevõte, seda rohkem on vaja kasutada otsuste tegemisel firmasisest infot. Kui ettevõte kasvab, kasvab pidevalt ka vajamineva info hulk.

Lisaks on tehisintellektil põhineval tarkvaral - mida kutsutakse aeg-ajalt hellitavalt ka robotiks - see suur eelis, et see õpib. “Robot teeb iga vea ühe korra. Inimene võib eksida, aga kui robotile on öeldud, et see oli viga, siis ta seda ei korda, mis omakorda peaks kokkuvõttes info kvaliteeti tõstma,” selgitab Siimann, kuidas raamatupidajast saab põhimõtteliselt roboti õpetaja.

Tuleviku ennustajad

“Andmesisestajaid on praegu kõige rohkem, aga oodatakse rohkem neid, kes võtaks ka sõna investeerimisprojektide tegemisel, kes suudavad investeerimisprojekte kokku panna ja võrdväärsed partnerid olla. Pearaamatupidaja ja finantsjuhi kursusel tegeletakse ühe päeva ka riskijuhtimisega,“ jätkab Siimann ja lisab, et jutuks tulevad igapäevased ohud ja riskid, mida on laias laastus kolme sorti: juhtimis-, finants- ja tegevusriskid. “Käime need etappide kaupa läbi.”

Siimanni sõnul on üldse tähtis teada, mida üldse tahta. Näiteks soovitab ta alati jälgida lisaks toodete ja teenuste kasumlikkusele ka klientide kasumlikkust. “Äkki ongi mõistlik mõni toode hoida madala kasumlikkusega, aga kui sama klient ostab teised tooted ka, siis kokkuvõttes on kasum positiivne. Selliseid asju tuleb vaadata mitmes dimensioonis.”

Instituudi õppespetsialist Mare Orav kinnitab, et kui minna tagasi nõukogude aega, siis ei osatud raamatupidaja tööd väärtustada, sest teatud asjad olid väga reglementeeritud. Ajapikku on see kuvand paranenud, kuid seda kohtab siiani, et iga juht oma raamatupidaja täispotentsiaali avada ei mõista. Teadlikkus on aga kindlasti vahepeal palju kasvanud mõlema poole pealt.

Raamatupidamisoskustega inimesi on aga vaja - kas iseenda OÜ asjade korras hoidmiseks või siis pole Nikitina-Kalamäe sõnul mingi erand, kui suurfirmad tulevad ülikoolist endale töötajaid küsima. Mitmed suurettevõtted nagu ABB, Finnair ja Stora Enso on avanud siin teenuskeskusi. “Nemad värbavad sadade kaupa. Just ABB pöördus TalTechi poole, et kas on raamatupidajaid saada. Kindlasti on Eestis raamatupidajaid tarvis,” kinnitavad lektorid ja Siimann lisab, et Statoil viiski kunagi oma raamatupidamise Lätti, sest siin polnud piisavalt tööjõudu.

Üks asi on siiski, mida TalTechi täienduskursustelt ei saa ja see on allahindlus. “Standardid on samad, mis üliõpilastel. Allahindlusi ei tehta, seega tase ja kutseeksamite sooritamise võimalused samad,” noogutavad lektorid ja lisavad, et leidub ka neid, kes pärast kursust on otsustanud minna edasi tasemeõppesse.

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad