11. mai 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toitumisnõustaja: iga teine eestlane on ülekaaluline

Toitumisnõustaja Aire Kängsep
Foto: erakogu
Kogu maailmas kasvav ülekaalulisuse ja rasvumise probleem on Eestiski aktuaalne. Eelkõige mugavast elustiilist tingitud kaalumured peegelduvad ka enesetundes ning tervisenäitajates. Mida teha, et surnud ringist välja saada, räägib Dr Simeonsi dieedi konsultant ning toitumisnõustaja Aire Kängsep.

Kui suured on eestlaste kaaluprobleemid?

2016. aastal Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringu põhjal on ligikaudu 52% eestlastest vanuses 16-64a ülekaalulised või rasvunud. Kümmekond aastat varem oli osakaal veel umbes 5% madalam, seega ajaga on probleem suurenenud ning seda ka lastel.

Statistika põhineb kehamassiindeksil, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse omavahelist suhet ning annab ülevaate kehakaalu tervislikkusest. Inimese KMI loetakse hinnanguliselt normaalseks, kui see jääb vahemikku 19-25 ühikut. Alla 19 loetakse alakaaluks, vahemikku 25-29,9 ülekaaluks ning üle 30 rasvumiseks.

- Kehamassiindeksi kalkulaator

- Päevase energiasoovituse kalkulaator

- Kalorikulu treeningu kohta

Kaaluprobleem on suurem meeste hulgas, kellest 40% on ülekaalulised ning 20% rasvunud. Naiste puhul on tulemused mõnevõrra paremad, kuid siiski murettekitavad - numbrid on vastavalt 27% ja 19%. Täiendavalt saab tervisekäitumise teemaliste uuringute statistikaga tutvuda TAI kodulehel.

Selleks, et muuta olukorda, kus iga teine eestlane on ülekaaluline, saame ka ise palju ära teha, teadvustades, mis on ülekaalulisuse täpsemad põhjused.

Mis tegurid soodustavad ülekaalulisust?

Paljud kaaluprobleemidega võitlejad toovad põhjuseks geneetikat. Tegelikkuses jagunevad inimesed üldjoones kolme rühma - kiire ainevahetusega inimesed, kes ei pea kaalutõusu kartma; need, kes võtavad kaalus juurde ebatervisliku toitumise ja istuva eluviisi tõttu ning inimesed geneetilise eelsoodumusega rasvumisele, kes peavad väga hoolikalt oma elustiili jälgima.

Eelkõige on ülekaalulisus ühiskonnas siiski seotud eluviisiga. Kui vaadata meie elu, siis see on tehtud väga mugavaks. Vähene liikumine ja liiga suure koguste ja kõrge kalorsusega toidu söömine põhjustab olukorra, kus anname kehale rohkem energiat, kui jõuame ära kulutada. Energia ülejääk salvestub aga kehas varurasvana, mida hiljem on raske maha saada.

Kesised toitumisvalikud kajastuvad ka uuringutes - enamus inimesi peavad küll värskeid ja naturaalseid toite oluliseks (lausa 70% Nielseni küsitlusele vastanud eestlastest), kuid Tervise Arengu Instituudi hinnangul on tarbimise ja hoiakute vahel veel suur erinevus, sest vastasel juhul poleks ülekaalulisuse protsent endiselt kasvav.

Milline on eestlase toidulaud?

Ka Tervise Arengu Instituudi “Eesti rahva toidueelistused” uuringu tulemused kinnitavad kesist toidulauda. Keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega, samas puudu jääb köögiviljadest ja kalast. Suur osa inimestest kinnitab, et nende toitumisharjumused vajaksid mõningast muutmist, aga tõsisemat tähelepanu hakatakse söömisele pöörama kahjuks alles siis, kui esimene hoiatus terviserikke näol käes on.

Tasub kindlasti jälgida toiduainete etikettidel olevat informatsiooni kalorikoguste kohta, et saada parem ülevaade sellest, palju energiat toidulaud annab ning seejärel ka hinnata, palju tegelikkuses keha ära kulutab. Siin tulevad taas Tervise Arengu Instituudi head kalkulaatorid appi.

Kuidas saavutada normaalkaalu?

Eestlaste ülekaalulisuse probleemi pole kindlasti lihtne lahendada. Kõige olulisem on inimeste teadlikkus ning soov muuta midagi oma toidulaual. Kui inimene endast hoolib, siis küllap ka valib toite ja nende koguseid. Lasteaedades ja koolides tegeletakse toitumise õpetamisega üldjuhul väga hoolikalt. Edasi on küsimus õpitu kasutamises praktikas.

Loe Dr Simeonsi dieedi läbinud eestlaste edulugusid SIIN

Kehakaalu langetamise korral sõltub lahendus olukorra tõsidusest. Kui räägime mõnest kilost, mida õnnestub hõlpsalt kaotada toitumis- ja liikumisharjumuste korrigeerimisega, siis saab inimene kas lihtsate nippide abil toitumist planeerides ise hakkama või on alati võimalus ka , toitumisnõustaja juurde pöörduda, kes aitaks koostada menüü madala glükeemilise koormusega toiduainetest (sisaldavad minimaalselt süsivesikuid).

Kui on tarvis kaalu langetada suuremal määral, nt kui inimesel on juba ülekaal, siis tasub kindlasti pöörduda vastava spetsialisti või perearsti poole. Üheks võimaluseks on Dr Simeonsi dieet, mis on loodud just ülekaaluliste inimeste abistamiseks ning aitab kaotada 40 päevaga 8-15kg ilma tervist ohustamata. Kaalulangus toimub vaid varurasva arvelt ja sealjuures pole tulemuste saavutamiseks füüsiline koormus nõutav, seega on ka ideaalne lahendus neile, kes trenni teha ei armasta.

Autor: Aire Kängsep, toitumisnõustaja

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700