(Sisuturundus) Jagamismajandus – võimalused ja väljakutsed Eestile

Keiu Rõa
Keiu Rõa, EY ärikonsultatsioonide juhtivkonsultant

Jagamismajanduse näol on tegemist rahvusvaheliselt ülikiiresti areneva majandusharuga, mis on muutmas traditsioonilise majanduskeskkonna toimimist ja tähendust. 2016. aastal oli maailmas üle 7500 jagamismajanduse platvormi ning jagamismajanduse hinnanguline kogumaht oli 103 miljardit eurot (sellest 28 miljardit ELis). Jagamismajanduse kasvupotentsiaali hinnatakse seitse korda tavamajandusest suuremaks.

Jagamismajandusena mõistetakse üldiselt veebiplatvormide kaudu vahendatavat ressursside jagamist, mis toimub väljaspool isikute peamist majandustegevust, kuid mille eest saadakse siiski kompensatsiooni. Sellise majandustegevuse tüüpilisteks esindajateks on sõidujagamine või oma elukoha ajutine väljarentimine veebiplatvormide vahendusel. Samuti kuuluvad jagamismajanduse alla ühisrahastusplatvormid, aga ka näiteks eraisikute tööriistarent, kodukokkade teenus, tööjõuvahendus jms. Jagamismajandust tuleks siiski eristada platvormimajandusest ehk tavapärasest äritegevusest, mis toimub veebiplatvormide vahendusel. Praktikas pole selle erisuse tegemine alati lihtne, kuna näiteks Taxify või Uberi vahendusel pakutakse nii taksoteenust kui ka sõidujagamist.

EY ning Technopolis Group viisid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi analüüsi, millega uuriti jagamismajanduse hetkeolukorda ning potentsiaali Eestis.

Uuringust selgus, et kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori (finantsteenused, transport ja majutus) käive oli 2016. aastal 40,3 miljonit eurot. Paari viimase aastaga on jagamismajanduse platvormide arv Eestis kahekordistunud ja nende käive kasvanud ligikaudu 7,5 korda. Uuringus prognoositakse 2020. aastaks kolmes peamises sektoris jagamismajanduse käibe neljakordistumist. Kuigi üldiste sektorite mahtudega võrreldes pole jagamismajanduse mahud märkimisväärsed, tuleks kasvuprognoosi valguses siiski küsida, kas ja milliseid võimalusi pakub jagamismajandus Eesti majandusele ja ühiskonnale tervikuna.

Jagamismajanduse areng tekitab sektori loodava lisandväärtuse kõrvale mitmeid uusi võimalusi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Kui jagamismajanduse platvormide enda töötajate arv moodustab hinnanguliselt 0,015% Eesti hõivatutest, siis kordades suurem on nende inimeste arv, kellele jagamismajanduse platvormid pakuvad täiendava sissetuleku teenimise võimalusi. Veebipõhised platvormid pakuvad võimalusi inimeste vaba ressursi ehk aja, asjade või oskuste-teadmiste efektiivseks kasutamiseks. Samuti annab jagamismajandus tavamajanduse kõrval uusi võimalusi-teenuseid tarbijatele. Näiteks selgus uuringust, et sõidujagamisteenuste levikuga on sõitjateveo teenust hakanud Eestis kasutama ka isikud, kes pole varem taksoteenuse aktiivsed kliendid olnud (st uue turu loomine).

Samas esitab jagamismajandus väljakutse ka Eesti ettevõtlus- ja õiguskeskkonnale. Jagamismajanduse ärimudelid toimivad tavamajandusega võrreldes mitmes aspektis põhimõtteliselt erinevalt. Jagamismajanduse levikuga tõstatuvad küsimused maksude õiglasest laekumisest, kuna jagamismajandus toob kaasa füüsiliste isikute poolt tehtavate tehingute arvu kasvu. Samuti kaasneb jagamismajanduse arenguga n-ö ebatraditsiooniliste töösuhete teke, mis omakorda loob vajaduse paindlikumaks reguleerimiseks. Mainimata ei saa jätta ka tarbijate õiguste kaitset ning laiemalt õiglase konkurentsi tagamist turuosaliste vahel.

Seega peitub jagamismajanduses Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks mitmeid võimalusi, kuid võtmeküsimuseks on õige tasakaalu leidmine jagamismajandusest saadava kasu ning sellega kaasnevate riskide vahel. Eesti riigi seisukohast on oluline ettevõtjasõbraliku ettevõtlus- ja õiguskeskkonna loomine, mis oleks innovaatiliste ettevõtlusmudelite turule tulekut toetav, kuid samal ajal tagaks õiglase konkurentsi tavamajanduses osalejatele ning avalike huvide ja tarbijate kaitse. Vältida tuleks ülereguleerimist.

Vaata rohkem infot EY teenuste kohta SIIT.

Jagamismajandusteemalise uuringu viisid Ernst & Young Baltic AS ja Technopolis Group Eesti AS majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi 2016. aasta teises pooles. Uuringu tulemustega saab tutvuda ministeeriumi veebilehel.

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Hulgikaubandusettevõte otsib FINANTSJUHTI

M-Partner HR OÜ

26. juuni 2017

Uudised