15. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas kaine talupojamõistus on keskkonnahoiuks piisav?

Kas kaine talupojamõistus on keskkonnahoiuks piisav?
Foto: Ettevõtlusblog E&Y
Keskkond ja selle hoidmine on midagi sellist, millega käib paratamatult kaasas rida eelarvamusi. Ühelt poolt ilmselt nõustuvad kõik, et see on midagi, mis mõjutab meid kõiki ja sõltub meist kõigist. Teisalt aga kiputakse vastutustundlikku suhtumist keskkonda tihti taandama „puukallistajatele“, vaalade eluõiguse eest võitlejatele või muule küll olulisele, kuid siiski väga väiksele grupile.

See ongi tegelikult kõige suurem viga. Keskkond ja vastutustundlik suhtumine sellesse ei ole ega peagi olema seotud üksnes mingite kindlate aktsioonide või tegevustega. See on suhtumine, mõtte- ja eluviis – mindset (ingl) – ning seda mitte ainult iga üksiku inimese tasandil, vaid see on võimalik ja vajalik osa töökultuurist ka ettevõtete jaoks.

Õnneks pööratakse keskkonna hoidmisele üha enam tähelepanu ning vaadatakse teemat laiemalt läbi teadliku keskkonnajuhtimise ja -kontrolli prisma. Populaarsust koguvad keskkonnajuhtimissüsteemide loomine ning keskkonnaauditid. Kõike seda saab teha igas ettevõttes ning lähtuda eestlastele nii omasest kainest talupojamõistusest.

Ah et mida kaine talupojamõistus siis keskkonna ja sellega seonduva kohta ütleb? Vot siin ongi konks. Eks igaühe peas tähendab see natuke erinevat asja lähtuvalt inimese kogemusest, valdkonna tundmisest, süvenemise võimest ja teemadest, millega iga päev kokku puututakse. Kuidas siis olla kindel, et kui kaks organisatsiooni räägivad omavahel suheldes heast keskkonnajuhtimise praktikast, räägivad nad ikka samast asjast?

Nagu sel puhul sageli juhtub, tuleb siinkohalgi appi üks keerulise nimega lühend – ISO 14001. Hirmus, eks? Tegelikult see ei hammusta. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Organization for Standardization – ISO) on välja töötanud standardi, millega kehtestatakse kriteeriumid, millele üks keskkonnajuhtimissüsteem peab vastama. Need kriteeriumid loovad raamistiku, mille eesmärgiks on teadlikult mõõta ja parandada ettevõtte või organisatsiooni tegevuse keskkondlikku mõju.

Mis see kõik ettevõttele annab? Keskkonnajuhtimissüsteemi sisse viimine aitab ettevõttel muuta oma tegevuse keskkonnasäästlikumaks läbi tõhusama ressursikasutuse ja jäätmete vähendamise. Ja miks see hea on? Ettevõtluses taandub õnneks või kahjuks kõik ikkagi rahale ning lõpuks on ka keskkonnajuhtimise süsteemi sisseviimise eesmärk tõsta enda konkurentsivõimet ja suurendada huvigruppide usaldust oma organisatsiooni vastu.

ISO 14001 sertifikaadi omanikud toovad välja, et see aitab neil:

demonstreerida vastavust kehtivatele ja tulevastele regulatsioonidelesuurendada juhtide ja töötajate kaasatust ning koostöödtõsta strateegilise kommunikatsiooni abil ettevõtte mainet ning huvigruppide usaldustsaavutada strateegilisi ärieesmärke läbi keskkonnateemade kaasamise ärijuhtimissemuuta protsessid tõhusamaks ja vähendada kulusid ning saavutada seeläbi konkurentsi- ja finantseelistjulgustada ka koostööpartnereid oma tegevust keskkonnasäästlikumaks muutma

Kuigi Eestis on hetkel peamiselt rõhku pandud avaliku sektori asutuste keskkonnajuhtimissüsteemi arendamisele, siis mida aeg edasi, seda olulisem on ka erasektori ettevõtetel selles valdkonnas kaasa mõelda ning konkreetseid samme astuda. Ühe sammuna näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esile tõstnud vastutustundliku ettevõtluse, mis hõlmab endas keskkonnasõbralikku ja jätkusuutlikku tootmist ning ettevõtte majandamist, mis kokkuvõtlikult on hästi juhitud ettevõtte kvaliteedimärgiks. On ju rohelisem mõtlemine, suurem konkurentsivõime ning kasvanud usaldus piisavalt suured plussid, et selle nimel tasub keerulisena tunduva nimega ISO 14001 standardi peale vähemalt mõelda?

Vaata rohkem infot EY teenuste kohta: www.ey.com/ee

Autor: Kati Luukas, EY auditiosakonna juhtivkonsultant

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700