17.04.2014 18:26
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print

Online-intervjuu Mait Riikjärv: Eesti vajab maksusüsteemi remonti

Toimub: 23.04.2013 10:00 - 12:00

23. aprillil vastas Deloitte maksu- ja juriidiliste teenuste juht Mait Riikjärv küsimustele. Ta on nimetatud aastatel 2010 ja 2012 üheks Eesti juhtivaks maksunõustajaks Legal Media Group pool välja antavas teatmikus Expert Guides.

Riikjärv on ettevõttes töötanud viimased kolmteist aastat ja on ka Deloitte Advisory juhatuse liige. Küsimusi saab lugeda allpool.

Vastatud küsimused

Aime
Millest maksusüsteemi muutmisi alustaksite ja miks?

Meie maksusüsteem peaks olema sedavõrd atraktiivne, et meelitaks ligi uusi investeeringuid ja tarkade töökohtade loojaid. See tähendab, et siin juba olemasolevate ressursside ümberjagamise asemel tuleks mõelda sellele, kuidas Eesti rohkem maksutulu teeniks uute, siia tulevate investeeringute ning uute töökohtade pealt.

Selleks tuleks 1) veelgi edasi arendada meie äriühingute tulumaksu (selliselt, et see meelitaks siia näiteks ka valdusühinguid),

2) kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse meelitamiseks tuleks sätestada sotsiaalmaksu osas kas ajutine maksuvabastus või siis sotsiaalmaksu ülempiir. Samuti võiks mõelda sellele, kuidas soodustada intellektuaalse omandi (näiteks patentide) registreerimist Eesti ettevõtjate nimele. Ka selles osas on võimalik teha maksusoodustusi, nagu näiteks Suurbritannia äsja tegi.

Tulumaksumäära 1% kaupa langetamine mingit erilist efekti ei anna. Viimaste aastate jooksul oleme sattunud-sattumas samasse klubisse riikidega, kes on teada-tuntud oma suhteliselt kõrge äriühingu tulumaksumäära poolest (Soome, Rootsi, Suurbritannia). Kuna iga ettevõtja soovib varem või hiljem oma ettevõtmisest kasumit välja võtta peaks seetõttu ka jaotatud kasumi maksumäär olema konkurentsivõimeline. Eesti omanäolist tulumaksusüsteemi tuleks kindlasti säilitada, kuid selle konkurentsivõimelisust tuleks pidevalt ja kriitilise pilguga hinnata. Kui maksumäära oluline vähendamine üheaegselt nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele ei ole eelarvelistel põhjustel mõeldav, siis kindlasti ei tohiks olla tabuteemaks võimalik maksumäärade lahkulöömine. Taolisel juhul tasuksid äriühingud kasumi jaotamisel madalama määraga tulumaksu ning füüsilisest isikust dividendisaajate tasemel tuleks tasuda täiendavat tulumaksu selliselt, et kõik füüsilise isiku saadud tulud oleksid kokkuvõttes ühtlasel tasemel maksustatud.

Kalev
Kas pooldate alkoholi ja tubakaaktsiisi tõstmist? Kui jah, mida ette võtta seejärel arvatavalt hoogustuva salaviina ja -sigarettide äriga?

Senised alkoholi- ja tubakaaktsiisi järk-järgulised tõstmised on olnud mõistlikud. Kui maksumäärasid tõsta järsult, suurendaks see oluliselt rohkem salaäri, sest hinnavahe oleks märgatav ning inimene hakkaks otsima alternatiivseid tooteid või -müüjaid. Kui aga maksumäära tõstetakse 5%, siis hinnavahe ei pruugi olla nii suur ja tuntav olla, et aktiivselt alternatiivide peale mõelda.

Pigem on küsimus selles, et kuidas saada praeguseid salaviina ja –sigarettide tarbijaid ametlike toodete juurde tagasi. See on rohkem maksuhalduri töö küsimus.

Liis
Kuidas suhtute sotsiaaldemokraatide ettepanekusse muuta tulumaksuseadust ja kehtestada Eestis astmeline tulumaks?

Nagu eespool mainisin, tuleks olemasoleva ümberjagamise asemel keskenduda täiendavate tuluallikate tekitamisele ja uute väärtuste loomisele. Seetõttu ei toeta astmelist tulumaksu. Sellele teemale võib ka nii vaadata, et suurema sissetulekuga inimesed maksavad ju ka praegu rohkem tulumaksu kuna nende teenistus on suurem. Tulumaksumäär protsentides on küll kõigile sama aga riik saab jõukamate käest rohkem ja vähem jõukamate käest vähem tulumaksu.

Enn
Kas Eesti maksusüsteemi oleks võimalik reformida nt Šveitsi ja Singapuri eeskujul? Teatavasti on need väga kõrge heaoluga, kuid Eestist oluliselt madalama maksukoormusega riigid. Kui ei, milles näete peamist taksitust?

Eeskuju võiks võtta teistestki riikidest peale Šveitsi ja Singapuri, kasvõi näiteks Hollandist ja Luksemburgist. Kõik need riigid ongi tegelenud just sellega, et saada endale juurde uusi potentsiaalseid maksumaksjaid. Tõsi, Eestil ei ole ette näidata pikaaegset stabiilsust õiguskeskkonna osas, kuid kusagilt peaks alustama. Seetõttu on läbimõeldult maksusüsteemi atraktiivsemaks muutmine kindlasti tee, mida kaaluda.

Šveitsi puuduseks võib pidada vähest läbipaistvust. Kuigi ametlikult maksustatakse kasumit nii föderaalsel kui ka kantonite tasandil ning maksumäär kokku peaks olema üsna kõrge, siis reaalsuses me räägime alla 8% efektiivsest maksumäärast. Teadaolevalt on sealne maksuhaldur sõlminud isikutega ka kokkuleppeid madalama maksumäära kohaldamiseks (isegi näiteks 5,5% maksumäära).

Singapur on võrreldes nii Eesti kui Šveitsiga muidugi teises äärmuses. 17% nominaalse maksumäära vähendamiseks on ette nähtud väga palju erinevaid maksusoodustusi erinevate sektorite ettevõtjatele kuid need soodustused on läbipaistvamad. Maltal näiteks on hoopis kõrge nominaalne maksumäär (ca 35%) kuid tegelikult kujuneb reaalseks maksumääraks ca 3-5%, sest teatud juhtudel saavad ettevõtte aktsionärid ettevõtte poolt makstud tulumaksu suures osas tagasi (imputation system).

Triin
Kas Eesti maksureform võiks sisaldada ka teatud toodetele/teenustele luksusmaksu kehtestamist?

See oleks väga libe tee. Eesti võiks oma maksusüsteemi siiski hoida mõistlikult lihtsana ja väheste eranditega nii nagu Lasse Lehis selle kunagi kavandas. Luksusmaksu kehtestamine eeldab, et keegi peab hakkama hindama erinevate toodete ja teenuste luksuslikkust. Tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas tuleks sellise maksu objektide nimekirja pidevalt uuendada, sest lisandub uusi tooteid ja teenuseid ning ka meie hinnang juba olemasolevate suhtes muutub. Samuti tooks see kaasa halduskoormuse tõusu.

Aastaid tagasi pidas maksuhaldur ka oma töötajatele vaadist pakutavat joogivett luksuseks, mida tuli maksustada erisoodustusmaksuga. Samuti on palju aastaid tagasi arutletud küsimuse üle, et kui kontori WC-s kasutatavas vedelseebis on sees ka kätekreemi komponent, et võib-olla peaks siis ka seda kuidagi eristama ja maksustama hakkama. Tänaseks on vist kõigile selge, et tegemist on täiesti ebamõistliku teemaga.

Anne
Mida arvate Tööandjate Keskliidu soovist panna töötaja maksma sotsiaalmaksu?

Kui eesmärgiks on töötajatele paremini teadvustada kogu maksukulu, mis töötasudega kaasneb, siis selline eesmärk võib olla mõistlik. Küll aga on kaheldav, kas eesmärgi saavutamiseks kasutatav meede on proportsionaalne. Mingit rahalist võitu muudatus ühegi osapoole jaoks ei tooks. Isegi kui kõikidele töötajatele oleks garanteeritud netotasu säilimine senisel tasemel, siis infosüsteemides, deklaratsioonides, lepingutes ja mujal tehtavad muudatused tooksid endaga kaasa küllaltki suure kulu nii ettevõtjate kui riigi jaoks. Tõenäoliselt on olemas ka odavamaid viise töötajate teavitamiseks.

Jarno
Kuidas suhtute tööandjapensioni raames täiendavate maksusoodustuste (nt sotsiaalmaks) kehtestamisse eesmärgiga, et ettevõtted oleksid enam motiveeritud töötajate pensionikogumisse panustama?

Igasugusd maksusoodustused on alati toredad, kuid nendega kaasneb ka varjatud kulu. Praktika näitab, et riigi ja kohalike omavalitsuste eksisteerimiseks on mingil tasemel maksutulu kokkukogumine hädavajalik ning mingi maksusoodustuse kehtestamine võib tähendada näiteks mõne teise maksu tõstmist. Otsustamaks, kas lisaks tulumaksusoodustusele oleks tööandja poolt tehtud pensioni sissemaksetele mõistlik kehtestada ka sotsiaalmaksusoodustus, tuleks eelnevalt läbi viia põhjalik analüüs.

Kui tööandjapensioni all mõeldakse konkreetse tööandjaga seotud pensioniskeemi (näiteks konkreetse tööandja pensionifondi), siis nendesse mul erilist usku ei ole. Nende populaarsus eelmisel sajandil Euroopas oli mõistetav, kuid tänapäeva mobiilses maailmas ei pruugi töötaja konkreetse tööandjaga kuigi kaua seotud olla. Pensionipõlves oleks töötajal keeruline aru saada ja hallata summasid, mida ta lisaks riiklikule pensionile ja nn avalikele pensionifondidele (2. ja 3. sammas) saab näiteks viie kunagise tööandja pensioniskeemidest.

Hinda seda artiklit:
Jaga teistega:
Lisa oma kommentaar
Tagasi
Teksti suurus AAA E-mail Saada sõbrale Print
Viimased uudised
CV Keskuse tööpakkumised
Leia meid Facebookist