Lugejate küsimustele vastas Ivar Tammemäe 

Erinevad inkassofirmad pakuvad tänasel hetkel ka erinevaid teenuseid ja lahendusi. Kui siinkohal pidada silmas tähtaegselt tasumata arve sissenõudmist, siis on võimalik inkassoteenuse kasutamine alates maksetähtajale järgnevast päevast. Ajaliselt sõltub kõik sellest, kas klient soovib ka ise saata meeldetuletuse või mitte.

Inkassoteenuse osutamine lähtuvalt nõude suurusest või tasumata arve summast on kokkuleppeline küsimus. Mingit alampiiri ei ole kusagil sätestatud. Väikeste võlgnevuste puhul võib palju sõltuda ka kehtivast seadusandlusest või kliendiga sõlmitud lepingutest. Näiteks, kui kliendil on lepingutingimustes fikseeritud konkreetsed täiendavad sanktsioonid maksetähtaja ületamise korral, võib ka väikesele põhivõlale lisanduda märkimisväärne viivis või leppetrahv.

Tänane seadusandlus võimaldab igal inimesel asutada äriühingu, mille tegevuseks võib olla inkassoteenuse osutamine. Mingeid eritingimusi ei ole sätestatud asutamise, tegutsemise ja järelvalve/kontrolli kohta.

Sellest tulenevalt on ka olemas riskid klientidele ja ka võlgnikele - sellise inkassofirma likvideerimisel või pankrotistumisel jäävad klientidel saamata võlgnike poolt makstud rahad.

Sellises situatsioonis on küsimus hinnangus - milline on väike võlgnevus? Enamikel juhtudel lisandub põhivõlale ka viivis või leppetrahv, osades situatsioonides ka intress. Lisaks on täiendavalt võimalik nõuda kahjuhüvitist või sissenõudmisega seotud kulusid.

Igal inkassofirmal on tavaliselt olemas lahendused, mida selliste olukordade lahendamiseks ja vältimiseks klientidele pakutakse. Näitena võiks tuua võlgnike maksehäirete avaldamine Krediidiinfo Maksehäireregistris või pöördumine kohtusse, kasutades maksekäsu kiirmenetlust.

Viivise määr võib tuleneda kas kehtivast seadusandlusest või sõlmitud lepingust. Lepingus kokkulepitava viivise määra kohta ei ole seatud kitsendusi ega ülempiiri. Samas peaks lepingus kokkulepitud viivise määr olema siiski mõistlik. Näiteks võiks aastase viivise määr olla 2 korda suurem, kui panga poolt pakutava lühiajalise laenu (aastase) intressimäär.

Kõigepealt tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et inimesed peaksid enne otsuse langetamist (võtta kiirlaenu) ja lepingu sõlmimist tutvuma ka kindlasti nende tingumustega, mis puudutavad intresse ja muid võimalikke lisanduvaid kulutusi.

Juhul, kui siiski juba kiirlaen on võetud ja on tekkinud ka probleemid selle tähtaegse tagastamisega, peaks koheselt võtma ühendust oma lepingupartneriga ja proovima saavutada kokkulepe hilisema tasumise osas. Ühe osana sellisest kokkuleppest peaks ka käsitlema intresse ja viiviseid.

Kokkuleppe puudumisel või selle mittesaavutamise korral on alati olemas risk, et mida kauem viivitatakse tasumisega, seda rohkem võivad kasvada ka kõrvalnõuded.

Kui võlgu ollakse oldud juba pikemat aega, siis sellistes situatsioonides kaitsevad erinevad seadused (Tarbijakaitseseadus, Võlaõigusseadus jne.).

Kui käsitleda tööstuse all erinevaid valdkondi (piimatööstus, lihatööstus jne.), siis võib kindlasti väita, et täna Eestis maksekäitumine halveneb. Kuna Eesti on suhteliselt väike majanduskeskond, siis juba mõne suurema tööstusettevõtte probleemid toovad kaasa negatiivse trendi kogu sektoris.

Kuna just praegusel hetkel (kuni 15.märtsini) viime läbi 2012 aasta maksekäitumise uuringut, siis täpsemad andmed selguvad 2012.a. mais.

Keskmine Eesti ettevõte ongi paraku väikeettevõte ja on arusaadav, et sellises ettevõttes tavaliselt omanik on ka ettevõtte juht. Omanik või tegevjuht vastutab ju ettevõtte käekäigu eest ning tänases majandussituatsioonis on loogiline, et enamus otsuseid (eriti need, mis seotud krediidiriskidega) võetakse vastu tippjuhi poolt.

Suuremates ettevõtetes, kus otsustusõigus on delegeeritud keskastmele, langetavd ka otsuseid ka teised oma pädevuse piires.

Meie viimase aasta kogemus on näidanud täpselt seda sama - väikefirmade puhul on otsustajaks enamuses omanik või tegevjuht ning suuremates ettevõtetes on otsustusõigus jagatud.

Ehitussektor on alati olnud üks probleemsemaid sektoreid, kui me räägime võlgnevustest.

Veel mõned aastad tagasi piirdusid enam selle sektori probleemides Eestiga, tänaseks aga on kujunenud olukord, kus negatiivset trendi näitavad selles sektoris lähinaabritega seotud probleemid. Ehk siis Eesti ehitusettevõtete võlanõuded, mis on suunatud eelkõige meie Skandinaaviast pärit äripartnerite vastu.

2011.a. Euroopa Maksekäitumise uuring näitas selgelt, et kogu Euroopas on ehitussektor üks kõige probleemsemaid sektoreid - seda nii pikkade maksetähtaegade, maksetega viivitamise ja lõpuks paraku ka krediidikahjumi suuruse osas.