Loe online-intervjuud töötervishoiukulude maksustamisest!

Tööandja saab Teie prillid hüvitada maksuvabalt, kui on teada, et silmanägemine on halvenenud sellel perioodil, mil töötate just praeguse tööandja juures. Kui olete alustanud prillide kandmist juba varem ja praeguse tööandja juures silmanägemine ei ole halvenenud, siis tööandja poolt prillide hüvitamine oleks erisoodustus.

Kui on tuvastatud, et radikuliit on tekkinud just töökeskkonnast või tingimustest ning töötervishoiuarst määrab konkreetsed taastusravi protseduurid, siis tööandjal on õigus protseduuridega kaasnevad kulud hüvitada maksuvabalt ja seda piirmääradeta.

Maksuvabade massaaži kordade arvu määrab tõepoolest töötervishoiu arst. Kui tööandja on otsustanud hüvitada rohkem kordi, siis nende massaažide hüvitis, mis ületab arsti määratud arvu on juba erisoodustus.

Üldreeglina on tööandjal kohustus töötaja saata tervisekontrolli 30 päeva jooksul tööle asumisest, kuid loomulikult ei saa kedagi vägisi sundida, kui ta seda teha ei soovi. Samas, kui töötaja kategooriliselt keeldub uue tööandja juures tervisekontrollist, siis paluge töötajalt keeldumine vormistada kirjalikult ja selle kirjaliku keeldumise juures peaks olema ka dokument, mis tõendab, et inimene on käinud tervisekontrollis kaks kuud tagasi.

Tööandja seisukohalt on oluline, et töötajale oli võimaldatud tervisekontroll seaduses ettenähtud ajal.

Selleks, et saaksin Teid antud mures aidata pean teadma rohkem infot kui küsimuses toodud. Kas leping soovitakse sõlmida üliõpilase ja lasteaia vahel või soovivad vanemad nö seltsinguna palgata endale kunstiringi juhendaja?

Küsimusest loen välja, et Teie firmas ei ole tehtud töökeskkonna riskianalüüsi ja ei ole ka töötajaid saadetud töötervishoiu arsti juurde.

Asjaolu, et Teil on kõik töötajad kontoritöötajad ei tähenda veel seda, et olete riskianalüüsi koostamisest vabastatud ning töökeskkonnas ei ole ohutegureid, mis kontoritöötajate tervist kahjustaksid. Ka kontoritöötajad tuleb saata tervisekontrolli.

Tööandjal on kohustus:

1.teha töökeskkonna riskianalüüsi, millest selguvad (peaks selguma) ohutegurid, mis mõjutavad konkreetset töötajat töökeskkonnas;

2. Tööandja peab töötaja saatma töötervishoiu arsti juurde tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi juba töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.

Kui töötervishoiuarst arvestades töökeskkonna ohutegureid, määrab töötajatele massaaži ja tööandja sisekontrolli raames kehtestab ennetava tegevusena massaažiaparaadi soetamise, siis on soetatav aparaat ettevõtlusega seotud kulu.

Kuna täna puudub Teie ettevõttes, nii riskianalüüs kui ka töötervishoiuarsti soovitus, siis ei ole võimalus tõendada, et käsimassaažiaparaadi soetamise näol on tegemist töölaadist tingitud töötervishoiuks vajaliku kuluga ja seetõttu on tegemist erisoodustusega.

Kui töötaja kasutab prille nii tööl kui ka kodus, siis sõltub maksuvabalt hüvitatava summa suurus sellest, kui palju töötaja konkreetselt kasutab prille omatarbeks. Seega ei ole võimalik konkreetselt ütelda, et 3000 krooni maksvatest prillidest saab maksuvabalt hüvitada nt 2000 krooni.

Maksustamisel on oluline arvestada mis otstarbel neid prille kasutatakse (arvuti kasutamine või autoga sõitmiseks või lugemiseks või ....) ja kui palju kasutab töötaja neid enda tarbeks.

Kui tegemist on spetsiaalselt arvuti kasutamiseks vajalike prillidega ning töötaja kasutab arvutit ja seeläbi prille kodus isiklikes huvides keskmiselt 1 tund päevas, siis on inimene kasutanud omatarbeks prille 4,2 % kogu päevast (100/24). Sellise näite alusel võiks 3000 krooni maksvatest prillidest tööandja hüvitada maksuvabalt 2874 krooni.

Prillide korral, mida töötaja kannab pidevalt, tuleb arvestada, et omatarbe osakaal võrreldes eelmises näites tooduga on tunduvalt suurem. Kui eeldada, et laupäeval ja pühapäeval ning puhkuse ajal töötaja tööandja heaks ei tegutse, siis hüvitades prillide maksumusest 50% ei ole tööandja töötajale rahaliselt hinnatavat hüve andnud

Tere Mari

Töötervishoiuarsti poolt antud korralduses peab olema töötaja kohta väga selgelt toodud, mida kui kaua ja mis sagedusega tuleb teha. Kui töötervishoiuarst soovitab tegeleda kaks korda nädalas 1,5 tundi raskuste tõstmisega, velotrenažööril sõitmisega või vesiaeroobikaga, siis on maksuhalduri poolt kehtestatud nõudmised täidetud ja töötajale konkreetse alaga tegelemisest ettenähtud aja piires maksustatavat soodustust antud ei ole.

Kui aga töötervishoiuarst soovitab “spordisaalis rahmeldamist” ja jätab märkimata mida konkreetselt peaks töötaja tegema, kui tihti ja missuguse ajaperioodi jooksul, siis arvestab maksuhaldur töötajale võimaldatud sportimist erisoodustusena.

Olukorras, kus tööruumide temperatuuri ja õhuvarustusega on probleeme ning tööandja muretseb probleemide vältimiseks õhu ionisaatori, siis nende kulude näol on tegemist töötervishoiuseaduse §4 lg 2 tulenevate maksuvabade kuludega.

Töötervishoiukuludeks loetakse kulusid, mis on mõeldud töökeskkonnast ja -laadist tulenevate, töötajate tervisele halvasti mõjuvate, riskide ennetamiseks, vältimiseks ja likvideerimiseks.

Inimene peaks sööma ka siis, kui ta ei tööta ja seotus töökeskkonnaga puudub. Seetõttu ei loeta ka töötajale pakutavat toitu töötervishoiukuluks. Kui tööandja on otsustanud töötajatele puu- ja köögivilju tasuta pakkuda, siis on tegemist töötajale antud rahaliselt hinnatava soodustusega ja maksustatakse erisoodustusena