(Sisuturundus) CM: Laenulepingutes tasub kohtualluvus määratleda

Laenulepingutes aitab kohtuvaidlusega seonduvaid probleeme vähendada kohtualluvuse määratlemise punkt.

Laenu andmisel on laenuandja peamiseks mureks laenu tagastamata jätmisel selle kättesaamine võlgnikult. Kui tegemist on tagatiseta või ebapiisava tagatisega laenuga, siis selle sissenõudmiseks ei jää muud üle, kui pöörduda kohtu poole. Tavapäraselt on Eestis sõlmitud laenulepingutes sätestatud kohtualluvuseks mõni Eesti kohus. Nii võib tunduda, et Eesti kohtu kaudu tagastamata laenusumma väljamõistmisel takistusi ei ole. Siiski võib laenuandjat tabada ebameeldiv üllatus, kui laenusaaja on vahepeal oma elukohta muutnud ja kolinud elama välismaale.

Nimelt lahendas Riigikohus hiljuti kaasust, kus füüsilisest isikust laenusaaja oli peale laenu saamist kolinud Eestist ära. Tuginedes laenulepingus kokkulepitud kohtualluvusele, esitas laenuandja hagiavalduse Eesti kohtusse ja nõudis laenu tagastamist. Kohus aga tagastas hagiavalduse, leides, et asi ei allu Eesti kohtule, kuna seaduse kohaselt on lubatud sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe juhul, kui vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Antud kaasuses oli laenuandja jaoks laenu väljastamine tema tavapärane majandustegevus, kuid laenusaajaks oli füüsiline isik, kes ei tegutsenud majandus- või kutsetegevuses. Sellisel juhul ei luba seadus kohtualluvuses kokku leppida. Teiste sõnadega, kui lepingu üheks pooleks on isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses, siis ei ole reeglina võimalik kohtualluvuses kokku leppida. Seega tuleb lähtuda seaduses sätestatud kohtualluvusest. Olukorras, kus laenuandja soovib nõuda tagasi laenu isikult, kes ei ela Eestis, tuleb kohaldada Euroopa Nõukogu määrust, mis on tuntud Brüsseli I määruse all.

Brüsseli I määruse kohaselt tuleb ülalmärgitud näites laenuandjal pöörduda laenusaaja alalise elukoha liikmesriigi kohtusse. Laenuandja jaoks tähendab see kohtumenetlust välisriigi kohtus, mille menetlusreeglitega ei ole ta tuttav. Osades liikmesriikides on teada, et kohus menetleb asja kiiresti ning otsust ei ole vaja kaua oodata. Samas on ka Euroopa Liidus riike, kus kohtumenetlus venib äärmiselt pikaks. Näiteks saab tuua Itaalia, kus keskmiselt menetleb esimese astme kohus lihtsamaid asju vähemalt 4 aastat. See võib aga omakorda tuua ebamääraselt suuri kulusid ning paneb laenuandjat kaaluma, kas tasub kohtu kaudu nõuda laenu tagastamist.

Eesti seadustes on ette nähtud ka võimalus vältida olukorda, kus laenusaaja Eestist ärakolimisel peab laenu hakkama tagasi nõudma välisriigi kohtus. Nimelt on lepingutes, kus üheks pooleks on tarbija, kohtualluvuse kokkulepe kehtiv siis, kui kohtualluvus lepiti kokku just juhuks, kui tarbija asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. Seega kohtualluvuse kokkuleppe koostamisel tuleb seda võimalust igal juhul silmas pidada, arvestades tänast olukorda, kus Eestist väljarände protsent on tõusuteel.

Lisaks ülaltoodule on veel mõningaid teisi võimalusi ülalkirjeldatud olukorra vältimiseks. Pooltevaheline kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv ka siis, kui selles lepitakse kokku peale vaidluse tekkimist. Samuti saab ülaltoodud näite järgi asja lahendada Eesti kohtus, kui laenusaaja allub Eesti kohtule. Loetakse, et isik on kindlale kohtule allunud, kui ta võtab kohtumenetlusest osa ning ei vaidle kohtualluvusele vastu. Näiteks, kohus saadab laenusaajale laenuandja poolt esitatud hagiavalduse. Laenusaaja vastab hagiavaldusele, esitades oma vastuväited laenuandja nõudele, jättes märkimata, et ta ei nõustu kohtualluvusega. Sellisel juhul loetakse, et isik on kohtualluvusega nõustunud. Seega kohtualluvusega mitte nõustumisel tuleb esimesel võimalusel seda vaidlustada. Teatud juhtudel piisab kohtualluvuse mittetunnistamiseks ka sellest, kui laenusaaja ei võta üldse kohtumenetlusest osa. Seejuures tuleb aga eelnevalt konkreetset olukorda äärmiselt põhjalikult hinnata ning ilma advokaadiga konsulteerimata ei soovita seda võimalust kasutada.

Rohkem infot saab: Advokaadibüroo Laus & Partnerid advokaat Jana Reitsakas
telefon: 66 22 640

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Lihtne, soodne ja turvaline veebipõhine dokumendihaldussüsteem

Midagi installeerida pole tarvis ja aastase paketi kuutasuks on vaid 8.99 eurot kogu ettevõttele, mitte inimese kohta.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised