(Sisuturundus) CM: Ka võlgnikul on õigused

Tihti leiavad laialdast kajastamist juhtumid, milles võlausaldajadkurdavad, et võlgnik ei täida oma kohustusi ja on erinevate„skeemitamistega“ suutnud neid rahast ilma jätta.

Sellest tulenevalt on levinud arvamused, et Eesti seadused justkui soosiksid võlgnikke ja nende poolt võlgade maksmata jätmist. Enamasti kajastatakse selliseid olukordi vaid võlausaldajate poolt vaadatuna ja nende seisukohast, siis on asjakohane käsitleda nimetatud teemat ka võlgniku vaatevinklist.

Oma kutsetöös olen näinud ja vahetult kogenud, kuidas üks või teine osapool võlasuhteid näeb ja hindab. Tänapäeval peetakse iseenesest mõistetavaks, et ühegi võlausaldaja õigused võlgniku ja tema vara suhtes ei saa olla piiramatud ega kontrollimatud. Siiski tunduvad paljud võlausaldajad olevat seisukohal, et seadustega on nende õigusi liialt piiratud. Selline arvamus on kujunenud paljuski seetõttu, et võla sissenõudmiseks või võlgniku poolt „ära kanditud“ varade tagasisaamiseks tuleb läbida pikk, kulukas ja vaevarikas kohtumenetlus. Võlausaldajal ei ole õigust võla tagatist vastavalt oma äranägemisele realiseerida ega endale võtta (ehk panditud ese tuleb müüa avalikul enampakkumisel) jne. See aga omakorda justkui soodustakski võlgnikel võla maksmisest pääsemist. Kogu diskussiooni juures kiputakse aga ära unustama üht väga olulist momenti. Nimelt ei ole harvad juhud, kus võlausaldajad oma õigusi kuritarvitavad. Näiteks esitatakse võlgniku vastu kas ülepaisutatud või üldse põhjendamatud nõuded. Nõude põhjendatuse ja suuruse üle aga ei saagi (pooltevahelise kokkuleppe puudumisel) keegi muu otsustada, kui ainult kohus. See aga paraku tõepoolest
võib tähendada mitmeaastast kohtuprotsessi nõude maksmapanekuks. Alternatiiv, mis õigusriigis ei ole isegi mõeldav, oleks võlausaldaja õigus võlgnikult võla katteks ilma kohtuta omavoliliselt vara ära võtta. On selge, et meile kellelegi ei meeldi võlga kohtus mitu aastat „taga ajada.“ Samas on ka selge, et lubamatu oleks olukord, kus võlausaldajad saaksid oma põhjendamatud või ülepaisutatud nõudeid piiranguteta rahuldada. Sellest tulenevalt on ka võlgnikele seadustega
ette nähtud erinevaid võimalusi oma õiguseid kaitsta.

Lisaks võlausaldajate poolt põhjendamatu või ülepaisutatud nõuete esitamisele seisavad võlgnikud tihti silmitsi veel palju keerulisemate juhtumitega. Näiteks esitab võlausaldaja kohtusse hagi ja hagi tagamiseks arestitakse võlgniku pangakontod või muu vara. Sellisel viisil võlgniku tegevuse halvamisega tegelikult
enamasti aga oluliselt halvendatakse võlgniku maksevõimet, mille tõttu ei kannata mitte ainult võlgnik, vaid ka teised võlgniku võlausaldajad. 

Tihti esitatakse võlgniku vastu ilma põhjendatud aluseta pankrotiavaldus. Kuigi seaduse nõuetest tulenevalt peaks pankrotiavalduste puhul võlg olema selge ja vaidlus peaks käima ainult võlgniku maksevõime üle, kipuvad võlausaldajad
ka küsitavate võlgade sissenõudmisel eelistama tavalisele hagile pankrotiavaldust. Põhjus on väga lihtne. Nimelt, kui kohus määrab võlgniku
majandusliku seisundi väljaselgitamiseks ametisse ajutise pankrotihalduri,
keelatakse tihti ka ilma ajutise halduri nõusolekuta võlgnikul käsutustehingute (pangakontode käsutamine, vara müük) tegemine, mis peaks tagama võlgniku varade säilimise. Tegelikult võib see aga hoopis tekitada paradoksaalse olukorra, kus võlgniku pankrotiseis tekib pankrotiavalduse enda tõttu, kuna võlgniku majandustegevus on oluliselt häiritud (tehingute tegemine üksnes koos ajutise halduriga, maine kahjustumine koostööpartnerite hulgas jmt.). Seega on
igati põhjendatud, et võlgnikul on samuti õigus ennast võimalike kuritarvituste
vastu kaitsta (näiteks esitada kaebuseid ja vastuhagisid).

Eeltoodust tulenevalt on selge, et võlausaldajate õigused võlgniku suhtes ei saa olla piiramatud. Kuigi on selge, et võlgnikule antud õigused raskendavad ja pikendavad võla sissenõudmist, on tsiviliseeritud ühiskonnas ja õigusriigis nende
olemasolu kahtlemata vajalik. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti seadused ei ole võlausaldaja kahjuks ja võlgniku kasuks kaldu, vaid on normaalne, et seadused annavad võimalused ka võlgnikele oma õiguste kaitseks. Selleks aga tuleb võlgnikel nendega loomulikult kursis olla.

Advokaadibüroo Laus ja Partnerid vandeadvokaat Viktor Särgava

telefon: 66 22 640

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Lihtne, soodne ja turvaline veebipõhine dokumendihaldussüsteem

Midagi installeerida pole tarvis ja aastase paketi kuutasuks on vaid 8.99 eurot kogu ettevõttele, mitte inimese kohta.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised