Blogi
Advokaadibüroo SORAINEN blog
19.05.2011
Tõlgendus riigilõivude osas muutus ka töövaidlustes
 |
| Advokaadibüroo |
|
|
Viimasel ajal on palju tähelepanu saanud riigilõivude temaatika kohtuvaidlustes. Ühes hiljutises lahendis andis Riigikohus mõista, et riigilõivud kohtuasjades on ebamõistlikult suured.
Senisest tõlgendusest erinevale seisukohale asus Riigikohus ka töövaidluste puhul tasutavate riigilõivude osas.
Seaduse sõnastuse kohaselt on riigilõivuvabad töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine.
Riigikohus leidis lahendis
3-2-1-27-11, et selline vabastus laieneb ka lepingu lõpetamisega seotud hüvitiste nõuetele. Seda seletatakse asjaoluga, et need nõuded on seotud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega.
Seega –
töölepingu ülesütlemise tühisuse eest nõutavad hüvitised on kohtus nüüd ka riigilõivuvabad.
Millised muutused võivad kaasneda sellise uuenenud tõlgendusega?
Senini oli üheks põhjuseks, miks töövaidlused toimusid peamiselt Töövaidluskomisjonis, mitte kohtus, just asjaolu, et Töövaidluskomisjonis olid nõuded riigilõivuvabad. Suurem osa nõuetest, mida esitati, on aga seotud just hüvitise nõudega, s.o. nõuetega, mille puhul varasema käsitluse kohaselt oleks pidanud tasuma riigilõivu. Ilmselt suureneb sellise riigilõivust vabastamise tagajärjel õigustatud isikute poolt avalduste esitamine kohtusse ning Töövaidluskomisjonide menetleda jäävad vaid väga lihtsad ja selged vaidlused. See omakorda viib olukorrani, kus senisest enam hakkab ka töövaidlustes kohus Töövaidluskomisjoni asemel õigust kujundama.
Artikli autorid on Carri Ginter, advokaadibüroo SORAINEN partner ja Indrek Ergma, advokaadibüroo SORAINEN advokaat.