Blogi
Advokaadibüroo SORAINEN blog
19.04.2011
Vastutustundlik laenamine: kodulaenude ühtsed euroreeglid
 |
| Advokaadibüroo |
|
|
Kodulaenu võtmine tähendab kohustusi väga pikaks ajaks. Kas aga alati saab aru, mida tähendavad numbrite jadad laenulepingus?
Kas tulevikus on vaba raha, et laenu tagasi maksta? Mis saab siis, kui laenuintressid tõusevad? Kas jään oma kodust ilma, kui laenumakseid ei tasu? Kas kodulaenu võib ennetähtaegselt tagasi maksta?
Neid lihtsaid küsimusi ei esita endale paljud kodulaenuvõtjad, kes oma kodu ootuses paberitele kiiruga alla kirjutavad.
Tegemist ei ole kodukootud kohaliku Eesti probleemiga; sarnaseid küsimusi ei tee endale selgeks paljud Euroopa laenajad. Seepärast avaldas Euroopa Komisjon 31. märtsil 2011 ettepaneku ühtsete nõuete kehtestamiseks Euroopa Liidus tarbijatele pakutavatele eluasemelaenudele.
Komisjoni ettepanek tähendab vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamist kodulaenudele terves Euroopa Liidus. Ettepaneku sisuks on ühtlustada kodulaenude väljaandmise põhimõtteid ning luua kontroll laenuandjate tegevuse üle.
Komisjoni poolt ette pandud direktiivi eelnõust tulenevad kolm kandvat põhimõtet:
(a) laenuandja kohustus hinnata laenuvõtja krediidivõimelisust;
(b) vajadus selge, põhjaliku ja võrreldava tarbijale suunatud lepingueelse teabe ning tarbija tasakaaluka nõustamise järele;
(c) reguleeritakse mitte ainult krediidiasutuste, vaid kõigi eluasemelaenu andjate tegevust ning organiseeritakse järelevalve nende tegevuse üle.
Direktiiv vajab jõustumiseks Euroopa parlamendi ja nõukogu heakskiitu. Meie riigikogul on võimalik sellesse seadusandlikku protsessi sekkuda, sest Komisjon esitab oma ettepaneku ka Riigikogule arvamuse avaldamiseks.
Direktiivi jõustumisel loodab Komisjon saavutada olukorra, kus näiteks Eestis asuv laenaja võiks võtta kodulaenu hoopis Saksamaal asuvast pangast, kui viimane pakub Eestis asuvatest pankadest soodsamaid tingimusi. Praktikas tähendab see seda, et Eestis asuv laenuvõtja saab võimaluse võrrelda kodulaenude väljaandmise tingimusi nii kodumaal kui ka teistes Euroopa Liidu riikides, kuna vastav info standardiseeritakse. Et laenupakkujad litsentseeritakse ja nende üle teostatakse riiklikku järelevalvet, ei pea Eestis asuv laenaja muret tundma laenuandja tausta pärast. Kui Eestis asuv laenuvõtja aga Saksamaa panga poole pöördub, on viimasel õigus kontrollida laenuvõtja tausta Eesti maksehäirete registritest.
Reimo Hammerberg, advokaadibüroo SORAINEN partner
Andres Tupits, advokaadibüroo SORAINEN jurist