Tallinna ähvardab 17 miljoni euro suurune maksunõue

Advokaadibüroo

kõik blogid - Advokaadibüroo SORAINEN blog

Kõik blogid

Halduskohtu otsuse kohaselt on Tallinna müügimaks aktsiisikaupadele kohaldumise osas vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kui ka muus osas peaks kinnitust leidma müügimaksumääruse õigusvastasus, ähvardab Tallinna enam kui 17 miljoni euro suurune maksude tagastamine.

Müügimaksu kehtestamine Tallinnas on tekitanud palju poleemikat ning meelehärmi. Üheks põhjuseks on selle võimalik vastuolu nii põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega. Probleemiks oli ka müügimaksumääruse ebaselgus ning sellest tulenev teadmatus. Tasub vaid meenutada rosinasaia maksustamise problemaatikat, kui sisuliselt eeldati ka väikese keldrikaupluse pidajalt tollideklarandi teadmisi. Paraku kõlas toonane kriitika kui hüüdja hääl kõrbes.

Linnaametnikud olid hõivatud ettevõtjate küsimusterahele vastamisega. Samas jätsid linnaesindajad oma väljaütlemistes mulje, justkui probleeme polekski. Kui see ka tegelikult nii oleks olnud, siis ilmselt puudunuks vajadus rutakalt vastuvõetud müügimaksumääruse muutmise järele napilt poolteist kuud enne selle rakendumist.

Kõigest eelnevast hoolimata hakkas müügimaks Tallinnas kehtima 2010. aasta juunis. Siis linn ilmselt veel ei teadnud, et peab müügimaksu veel tagantjärele klopsima hakkama.

Nüüd on olemas esimene kohtuotsus, mis kinnitab müügimaksuga kaasnevaid probleeme. Konkreetne kohtukaasus seondub aktsiisikaupade maksustamisega. Peamiseks vaidluspunktiks oli Tallinna müügimaksu vastuolu nn aktsiiside direktiiviga (2008/118/EÜ). Nimelt peab aktsiisikaupade maksustamiseks täiendavate kaudsete maksudega olema erieesmärk.

Mäletatavasti põhjendati algselt luksuskaubamaksuks tituleeritud maksu vajadusega täita linnakassat. Ilmselt tuli linnale erieesmärk meelde hiljem, siis kui veast oli aru saadud. Nii märgiti linna 2010. aasta lisaeelarve vastuvõtmisel, et müügimaksu erieesmärgiks on ühistranspordi korraldamise vajalikkus. Kui jättagi kõrvale niivõrd hiline põhjenduse „leidmine“, ei saa erieesmärk seisneda vaid üldises ühistranspordi korraldamises. Viimane on tavapärane fiskaal- ja eelarvepoliitiline küsimus.

Tulemuseks on olukord, kus Tallinna müügimaks on aktsiisikaupade osas tunnistatud Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks.

Konkreetses kaasuses ei analüüsinud kohus kahjuks müügimaksu võimalikku vastuolu käibemaksudirektiiviga (vt täpsemalt meie varasemat blogi). Kui ka see vastuolu peaks kinnitust leidma, ähvardab Tallinna üks suuremaid maksusummade tagastusi, sest linn on kogunud müügimaksu juba üle 17 miljoni euro. Kuulsamatest maksuvaidlustest jääks see alla vaid endiste Sylvesteri aktsionäride ning nn suhkrutrahvi vaidlustele. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et seal oli üheks vaidluse pooleks riik, kelle rahakott on märksa suurem kui linnal.

Loodan, et ka teised ettevõtjad julgevad oma õiguste eest seista nagu õigusriigis kohane.

Tallinna üks lootus on maksumaksjate nõuete aegumine. Kuigi tagastamistaotluste esitamiseks on veel aega, on mõistlik nendega tegelema hakata koheselt.