Blogi
Ettevõtlusblog Ernst & Young
26.08.2010
Kelle bilansis on liisitud vara?
 |
| audiitorbüroo |
|
|
Eelmisel nädalal avaldasid International Accounting Standards Board (IASB) ja USA Financial Accounting Standards Board (FASB) ettepaneku täiustada liisingute kajastamist raamatupidamises nii IFRS-i kui ka US GAAP kohaselt.
Ettepaneku mõte on pakkuda välja ühtne mudel liisingute kajastamiseks nii rentnikele kui ka rendileandjatele – nn. kasutamisõiguse meetod.
Ettepaneku näol on tegu fundamentaalse muudatusega liisingute arvestuses. Kõik liisinglepingutest tekkivad varad ja kohustused, mis mahuvad väljapakutud standardi rakendusalasse, kajastatakse bilansis. Muudatus peaks leevendama erinevaid murekohti liisingute arvestuses, näiteks kapitali- ja kasutusrendiks klassifitseerimise kriteeriumid, mille tulemusel võivad majanduslikult sarnased tehingud olla raamatupidamises täiesti erinevalt kajastatud ning kasutusrendi lepingutest tekkivad olulised varad ja kohustused, mis ei kajastu finantsaruannetes.
Mõju rentnikele
Väljapakutud muudatuste tulemusel kajastaks rentnik kohustust tasuda liisingmakseid ning vara, mis väljendab õigust liisitud vara kasutada. Hinnanguid liisinguperioodi kohta, sh lepingute uuendamised ja tingimuslikud rendid, ei pea tegema ainult lepingu sõlmimisel, vaid igal bilansipäeval, et määrata kasutamisõigusest tuleneva vara ja liisingukohustuse suurust. See on aga juba oluline erinevus praegustest reeglitest.
Kõige enam mõjutab see muudatus näiteks jaekaubandusettevõtteid, kellel on palju rendilepinguid, mis sisaldavad tingimuslike rente, uuendamisõigusi või garanteeritud jääkväärtusi.
Mõju rendileandjale
Rendileandja jaoks tähendavad pakutud muudatused, et nad peavad hindama, kas nad säilitavad avatuse liisitavast varast tulenevatele riskidele ja kasule ning selle hinnangu põhjal määrama, kas rakendada tegutsemiskohustuse (ingl k. „performance obligation“) või kajastamise lõpetamise meetodit.
Esimesel juhul, kui liisitava varaga seotud olulised riskid ja kasu jääb rendileandjale, jääb ka vastav vara rendileandja bilanssi. Lisaks kajastab ta õiguse rendimaksetele ning kohustuse, mis väljendab rentniku ees olevat kohustust tagada vara toimimine ning bilansis kajastub netosummas kas liisingu vara või kohustus, sõltuvalt kumb on suurem. Kuigi nimetatud netosumma ei pruugi tähendada rendileandjale olulist vahet võrreldes praeguse kasutusrentide arvestusega, tähendavad brutosummad siiski olulist muudatust.
Kajastamise lõpetamise meetodi puhul, kui rendileandja ei ole avatud liisitud varast tulenevatele riskidele ja kasule, kannab ta osa vara väärtusest bilansist välja jättes bilanssi vaid oma osa vara jääkväärtusest. Näiteks seadmete rendileandmisega tegelevatele firmadele võib see tähendada, et rendilepingu alguses kajastatakse tulu.
Nimetatud muudatused liisingute kajastamises omavad ulatuslikku mõju rentimisega tegelevate ettevõtete tegevusele ja finantsaruandlusele. Seetõttu on ülioluline juba varakult nendest mõjudest aru saada ja vajadusel anda tagasisidet IASB’le ja FASB’le. Uue IFRS standardi projekti kohta võib IASB’le saata kommentaare kuni 15. detsembrini 2010.
Artikli autor on Ivar Kiigemägi, Ernst & Young Baltic AS partner