Mida teada juhatuse liikme käendusest

Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid advokaat kirjutab kohtulahendist, mille kohaselt ei saa juhatuse liikme käenduskohustus tuleneda ühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest.

Pole ebaharilik, kui ühingu kohustuste täitmist tagab ühingu juhatuse liikme isiklik käendus. Kohtud on nõustunud, et juhatuse liikme käenduskohustus võib sisalduda ka ühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingus. Küll aga ei saa Riigikohtu hiljutise lahendi kohaselt tuleneda juhatuse liikme käenduskohustus ühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest.

Tavaliselt soovib võlausaldaja ühinguga lepingu sõlmimisel ühingu makseriske maandada. Selleks võib võlausaldaja nõuda, et ühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutaks isiklikult ka ühingu juhatuse liige. Teiste võimalike lahenduste (nt garantii andmine või kohustusega ühinemine) kõrval kasutatakse selleks kõige rohkem juhatuse liikme käendust.

Käenduslepinguga võtab juhatuse liige kohustuse vastutada võlausaldaja ees ühingu kohustuste täitmise eest. Juhul kui ühing võlausaldaja ees kohustusi rikub, võib võlausaldaja nõuda kohustuste täitmist nii ühingult kui ka juhatuse liikmelt. Käendusleping peab olema kirjalik ja sisaldama juhatuse liikme vastutuse rahalist maksimumsummat.

Juhatuse liikme käenduskohustuses võib leppida kokku nii juhatuse liikme ja võlausaldaja vahel sõlmitavas lepingus kui ka ühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitavas lepingus. Riigikohus on selgitanud, et kui juhatuse liige on lepingule alla kirjutanud ühingu esindajana ja lepingus sisaldub punkt juhatuse liikme kohutuse kohta, väljendab juhatuse liikme allkiri nii ühingu kui juhatuse liikme tahet.

Nii lepitaksegi tavaliselt juhatuse liikme käenduses kokku ühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitavas lepingus, millele juhatuse liige kirjutab alla nii ühingu seadusliku esindajana kui füüsilisest isikust käendajana. Lepingu järgi ühingu poolt võlausaldajale tasumisele kuuluvat summat saab seejuures pidada juhatuse liikme vastutuse maksimumsummaks.

Riigikohtu hiljutise lahendi (3-2-1-166-14) kohaselt ei saa aga juhatuse liiget lugeda isiklikku käenduslepingut sõlminuks juhul, kui tema käenduskohustus tuleneb ühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest.

Riigikohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et juhatuse liige peab ühingu nimel lepingut sõlmides arvestama, et lepingu tüüptingimustest tuleneb ka tema isiklik vastutus võlausaldaja ees. Seda ei muuda ka juhatuse liikme kinnitus, et on ühingu esindajana lepingu tingimustega tutvunud ja kohustub neid täitma.

Seega on ühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingus sisalduv juhatuse liikme käenduskohustus kehtiv üksnes juhul, kui see sisaldub tingimustes, mis on juhatuse liikmega eraldi läbi räägitud ja mille sisu on juhatuse liige võimeline mõjutama. Ühingu ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustes sisalduv juhatuse liikme käenduskohustus on tühine.

 

Osale arutelus

  • Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad