Ehitusseadustiku uued võimalused

Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid jurist Martina Proosa kirjutab 1. juulist kehtima hakkavas uues ehitusseadustikus leiduvast uudsest võimalusest, kuidas saab kehtivat detailplaneeringut muuta ja täpsustada.

Uus ehitusseadustik, mis asendab 01. juulist 2015 praeguse ehitusseadustiku, näeb ette uudse võimaluse muuta ja täpsustada kehtivat detailplaneeringut. Kuigi ka täna on kohalikke omavalitsusi, kes on väljastanud projekteerimistingimusi, millega on muudetud detailplaneeringus kindlaksmääratud tingimusi, kehtiv seadus seda siiski ei võimalda. Detailplaneeringu muutmiseks tuleb praegu veel koostada uus detailplaneering ja seda ka juhul, kui soovitakse muuta vaid ühte tingimust (nt ehitise kõrgust).

Ehitusseadustikus on säilinud põhimõte, et projekteerimistingimused on ehitustegevuse aluseks alal, kus detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik ning kui on olemas üldplaneering. Kuid kui kehtiv seadus näeb ette projekteerimistingimuste vajaduse kõigi ehitiste osas ning igasuguse laiendamise puhul (ka nt 10%), siis uue ehitusseadustiku järgi tuleb projekteerimistingimused taotleda üksnes  hoone või olulise rajatise püstitamiseks või laiendamiseks enam kui  33 protsenti esialgu kavandatud mahust. Projekteerimistingimused on siiski vajalikud vaid neil juhtudel, kui seadus näeb ette ehitusloa taotlemise kohustuse.
Uus seadus täpsustab ka seda, mida tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada ning millised tingimused peavad olema projekteerimistingimustes kajastatud.

Detailplaneeringu  olemasolu  korral  võib  kohalik omavalitsus  anda projekteerimistingimusi, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta; detailplaneeringu  kehtestamise  järel  on  ilmnenud  olulisi  uusi  asjaolusid  või  on  oluliselt muutunud  planeeringuala  või  selle  mõjuala,  mille  tõttu  ei  ole  enam  võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.

Siiski tuleb arvestada ka mõnede piirangutega.
Esiteks saab projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu muutmiseks (sh täpsustamiseks) toimuda vaid põhjendatud juhtudel. See tähendab, et enne projekteerimistingimuste andmist tuleb põhjalikult kaaluda, kas see on ikka vajalik või mitte.

Samuti ei tohi kehtiva detailplaneeringu muutmiseks projekteerimistingimusi anda siis, kui selle tagajärjel muutuks planeeringulahendus olemuslikult, kui sellega muudetaks üldplaneeringut, antakse lisatingimusi avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele või kui täiendatakse riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut.

Lisaks tuleb olemasoleva detailplaneeringu muutmiseks või täpsustamiseks projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi, hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi, ning et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga.

Projekteerimistingimustega  on ka võimalik täpsustada mitmeid kehtivas detailplaneeringus määratud tingimusi. Näiteks hoone kasutamise  otstarvet,  sealhulgas  võib  täpsustada  elamu  või  büroohoone  kasutusotstarvete aluseks  oleva  krundi  kasutamise  sihtotstarvete  osakaalu,  kui  vastavad  sihtotstarbed  on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud. Samuti võib täpsustada hoonestusala tingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest. Veel saab muuta hoone või olulise rajatise kõrgust ja vajaduse korral sügavust, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest. Lisaks lubab seadus projekteerimistingimustega täpsustada arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi, maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta; ehitusuuringu tegemise vajadust; haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid; planeeringuala  hoonestuslaadi,  sealhulgas  krundijaotust,  kui  see  on  seotud  ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus.

Uues ehitusseadustikus antud võimalus muuta või täpsustada põhjendatud vajadusel detailplaneeringus määratud tingimusi on kindlasti tervitatav, sest ümbritsev keskkond ja majandusolukord muutub tihti kiiremini kui suudetakse kehtestatud detailplaneeringuid ellu viia. Näiteks kui keegi on jõudnud vahepeal ehitada kõrvalkinnistule elamu, võib osutuda vajalikuks ehitusala kaugemale nihutamine, et naabritel oleks rohkem valgust vms. Uue detailplaneeringu koostamine ei oleks sellises olukorras ilmselgelt mõistlik, sest see on aeganõudev ning kulukas.

Detailplaneering on tänapäeval paraku tihti kujunenud ehitustegevuse takistamise vahendiks. Seega on projekteerimistingimustega teatud tingimustel detailplaneeringu muutmise võimalus kindlasti mõistlik lahendus. 

Osale arutelus

  • Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad