Olulised muudatused ehitusseadustikus

Igale inimesele pakub huvi, kas näiteks kuuri, aiamaja või koerakuudi koduõuele püstitamiseks on vaja linnalt või vallalt luba või sellest võime teavitada. Kui vajalik luba puudub, võib kohalik omavalitsus omanikku trahvida.

Selleks on vaja esmalt vaja kindlaks teha, kas kuur, aiamaja või koerakuut on seaduse mõistes ehitised või mitte.
Riigikogu võttis hiljuti vastu ehitusseadustiku, mis asendab praeguse ehitusseaduse ning jõustub käesoleva aasta 01. juulil. Uus ehitusseadustik määratleb ehitise mõiste senisest oluliselt erinevalt.

Kehtiv ehitusseadus ütleb, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Selle mõiste rakendamine on olnud päris keeruline, sest arusaamine sellest, mida tähendab „kohtkindel“, on erinev. Seda, et mõiste ei ole ühetähenduslik, leidis ka Riigikohus ning püüdis 2006. a kohtulahendis asjasse selgust tuua. Selleks analüüsis Riigikohus esmalt, mida tähendab sõnaühend „kohtkindel“. Ta märkis, et sõnaühendi esimene sõna tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. Siit tuletas Riigikohus järgmisena, et ka kividele püstitatud aiamaja võib olla ehitis ehitusseaduse mõttes, sest selle koht on omaniku poolt kindlaks määratud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda. Lõpuks selgitas Riigikohus, et ehitisena tuleb  mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Sellest lahendist on juhindunud kohtud ka hiljem. Riigikohus on ka leidnud, et tiik on ehitis ja seda ehituskeeluvööndisse rajada ei tohi.

Uue ehitusseadustiku järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille  kasutamise  otstarve,  eesmärk,  kasutamise  viis  või  kestvus  võimaldab  seda  eristada teistest asjadest.
Kui algselt oli ehitisena käsitletav maaga püsivalt ühendatud asi, siis nüüd on ehitis iga asi, mis on maale asetatud või sellega ühendatud. Seega, uue seaduse järgi võib peaaegu kõike, mis maapinnal asub, lugeda ehitiseks.
Seaduse koostajad on põhjendanud uut mõistet sellega, et „on tooteid, mille mõju avaliku ruumi kujundamisele võib teatud kasutusviisi puhul olla vähemalt samaväärne tavatähenduslikult mõistetavate ehitiste mõjuga, näiteks merekonteinerit võib kasutada kui kioskit, garaaži, ehitussoojakut. Olulisust omab toodete hõlmamine ehitise mõistega üksnes põhjusel, et neil toodetel võib olla märkimisväärne mõju avaliku ruumi kujundamisel ja seega peab neid saama planeeringuliselt ja loamenetluslikult kohelda samamoodi kui ehitisi.“
Kahjuks peab tõdema, et ka uue ehitusseadustiku ehitise mõistest ei ole võimalik ühtmoodi aru saada.  Enam ei saa kindel olla, kas nt puuriit, mullahunnik või suitsuahi on ehitised, sest need kõik vastavad ehitise mõistele – on inimtegevuse tulemusel loodud, toetuvad aluspinnasele ja nende kasutamise otstarve võimaldab neid eristada teistest asjadest. Uue ehitusseadustiku järgi loetakse ehitamiseks  ka  „pinnase  või  katendi  ümberpaigutamist  sellises  ulatuses,  millel  on  oluline  püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.“

Asjaolu, et enam pole võimalik üheselt aru saada, mis on ehitis ja mis mitte, leevendab veidi see, et ehitusseadustiku lisas toodud tabelist saab vaadata, millise ehitiste ehitamiseks on vaja kohalikku omavalitsust teavitada, taotleda ehitusluba või koostada ehitusprojekt.
Ehitusseadustik ütleb, et ehitisteatise esitamine on nõutav vaid tabelis nimetatud ehitiste puhul. Samas on kohalikul omavalitsusel põhjendatud  juhul  õigus  nõuda  ehitusteatise  esitamist  ehitise  kohta, mis  selles ei sisaldu. Seadus ütleb, et ehitisteatise  esitamist  võib  nõuda,  kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.

Kuna puuriita, mullahunnikut või suitsuahju ei ole ehitusseadustikule lisatud tabelis mainitud ja neid on keeruline paigutada ka muude tabelis märgitud rajatiste alla, siis võib eeldada, et neid võib koduõuele paigutada kohalikku omavalitsust teavitamata ning ehitusluba taotlemata. Sama kehtib ka liivakasti ja koerakuudi kohta. 
Ühtlasi selgub tabelist, et edaspidi on vaja ehitisteatist ja ehitusprojekti muu hulgas, kui rajatakse üle 20 m2 ehitisealuse pinnaga varikatust, pannakse üles viidad ja infotahvlid, mille pindala ületab 4 m2 ja kõrgus 2,5 m, püstitatakse üle 10 m kõrgune lipumast, rajatakse piirdeaed või värav, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd.

Ehitisteatis tuleb esitada mitteelamule, mille ehitisealune pind on 0–20 m2 ja kõrgus kuni 5 m, samuti salvkaevu rajamiseks ning kogumismahuti, kogumiskaevu või septiku paigaldamiseks iseseisva ehitisena ning või kui rajatakse maapinnast üle 1 m kõrgune terrass.
Edaspidi vajab näiteks ehitusluba avalikkusele ligipääsetav eratee ja niisutus- ja kuivendusrajatis.
Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone, mille ehitisalune pind on 0–20 m ja mis on kuni 5 m kõrge, võib püstitada ilma ehitisteatiseta ning ehitusloata. Ehitisaluse pinna puhul tuleb arvestada, et üldjuhul ei arvestata selle juures vaid ehitise maapeale toetuvat osa, vaid, väga üldiselt – ehitise projektsiooni maapinnale. Selle arvutamise alused kehtestab vastava valdkonna minister.

Osale arutelus

  • Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad