Kindlalt teisiti edasi ehk valimislubadused 2015

Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid lahkab suuremate erakondade valimislubadusi läbi õigusliku huumoriprisma.

Käesoleva memorandumi koostasid advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid noorema põlvkonna advokaadid  ja juristid suuremate erakondade valimisprogrammide baasil ning sisaldab esialgset ja mittetäielikku juristi vaatenurgast lähtuvat õigusliku huumoriprisma kaudu sedastatavat hinnangut mõnedele suuremate erakondade valitud valimislubadustele.

KESKERAKOND: teeme teisiti!
Keskerakond tuli välja ideega kehtestada tühistamisreferendum. Sellise referendumi kaudu võib osaliselt või täielikult tühistada kehtiva Eesti Vabariigi seaduse. Referendumi kvoorum on 50% hääleõiguslikest elanikest, referendumile pandud seadus tühistatakse, kui tühistamise poolt hääletab osalenud kodanike enamus. Tühistamisreferendumi saavad algatada vähemalt 25000 hääleõiguslikku kodanikku. Esimese mõttena tunduks ju ahvatlev tühistada näiteks tulumaksuseadus (ei mingeid makse!) või  karistusseadustik (ei mingeid karistusi!), või, miks ka mitte – liiklusseaduse! Kindlasti leiaks veel seadusi, mille tühistamise poolt pool Eesti elanikkonnast hea meelega hääletaks. Praegune põhiseadus ei luba rahvahääletusele panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi, aga üldise põhiseaduse muutmise käigus, saab ju ka neid põhimõtteid vajadusel muuta.
Samas tutvustab Keskerakond oma valimisplatvormis ideed tutvustada valitsuses olles kõiki uusi strateegilisi seadusandluse muutmise ideid kõigepealt rahvale ning lubatakse, et enne seaduse väljatöötamist tutvustab vastava valdkonna minister seaduse ideed massimeedia abil ning osaleb järgnevas avalikus arutelus. Kahjuks Keskerakond ei täpsusta, millised on siis need strateegilised seadus(andlus)ed.
Keskerakond on lubanud ka tõhusalt võidelda perevägivallaga ja luua mehhanismi, et vägivalla eest ei pea põgenema, vaid lahkub vägivallatseja. Huvitav, kuidas saaks sellist lubadust täita olukorras, kus põhiseadus näeb ette isikupuutumatuse ja kodupuutumatuse? Kas vägivallatseja tema ohvrist eemale hoidmiseks paigaldatakse kodu juurde 24-tunnine valve? Või on Keskerakonnal sellise olukorra lahendamiseks mingi muu imevahend?

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT: ajame Eesti asja!
IRL lubab lahutada kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud poliitikast ja panna neid juhtima vaid professionaalid.  Selleks soovitakse koondada kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud osaluste valitsemise üksuse alla, mis hakkaks täitma aktsiate valitseja rolli. See üksus hakkaks  nimetama ka nõukogu liikmeid, jälgides hoolikalt sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide täitmist.
Esiteks tekib küsimus, kas täna on sellise lubaduse täitmiseks mingid takistused? Tegelikult ei ole. Ka täna võib aktsionäril (sh riigil aktsionärina)  nõukogu liikmeks nimetada professionaale. Kui IRL-i lubadust vaadates tundub, et siiani pole seda tehtud, siis on see pigem seaduse täitmise küsimus. Osaluste valitsemise osas on ka täna mitmeid võimalusi. Praegu näiteks määrab aktsionäri Vabariigi Valitsus ja selleks võib olla nii ministeerium kui ka muu riigi osalusega ühing (riigitulundusasutus).  IRL ei ole täpsustanud, mis vormis tema loodud  üksus hakkaks tegutsema. Kuna IRL käib ühe riigivalitsemise muutusena välja ka mõtte, et peaminister tuleks seadustada iseseisva poliitilise institutsioonina, võib ehk IRL nägemuses ka peaminister tulevikus selliseks üksuseks olla. Võimu koondamine peaministri kätte tundub ahvatlev. Aga esmalt vajaks peaministri kui iseseisva poliitilise institutsiooni seadustamine põhiseaduse muudatust, sest praegu on peaminister siiski ainult valitsuse esindaja ja selle juht. Põnevaks läheb siis, kui selleks üksuseks moodustatakse eraldi äriühing. Kes ja milliste kriteeriumide alusel valiks sinna nõukogu liikmeid?

IRL lubab muuta riigivalitsemise korraldust veel ka selliselt, et Riigikogusse kuuluks edaspidi 71 liiget. See plaan vajab siiski põhiseaduse muudatust, sest kehtiva põhiseaduse järgi on riigikogul 101 liiget. Kui liikmete vähendamise soov on tingitud soovist raha kokku hoida, oleks põhiseaduse muutmise asemel lihtsam üle vaadata Riigikogu liikmete palgad ja kuluhüvitised.
Peredele mõeldes tundub IRL plaan lubada kasutada vanemahüvitist kuni lapse nelja-aastaseks saamiseni igati tore. Kui seda hüvitist on võimalik kasutada ka siis, kui töösuhet ei ole, siis miks mitte. Aga kui töötaja on jäänud lapsega koju ja vormistanud lapsehoolduspuhkuse, siis pannakse tööandja väga keerulisse olukorda. Seadus lubab lapsehoolduspuhkust kasutada ka osade kaupa igal ajal ning tööle naasmiseks peab töötaja tööandjat üksnes 14 kalendripäeva ette teavitama. Tööandjale tähendab selline olukord ebakindlust kogu 4 aasta jooksul ning ka töötajale võib tööle naasmine 4 aasta järel olla vaevaline. Kuna IRL näeb rahvusliku majandusliku edenemise vundamendina vaba ettevõtlust, kus riigi peamine roll on tagada kõigile osapooltele ka soodne õiguslik keskkond, siis tundub korraga mõlema lubaduse täitmine kaheldav.

EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND: jõukas Eesti!
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (edaspidi nimetatud EKRE) valimisplatvorm ja eesmärk on vaieldamatult ambitsioonikas. Valimisplatvormi elluviimine eeldab vähemalt kuues kohas põhiseaduse muutmist, mis omakorda eeldab vähemalt 81 parlamendikoha saamist. Vaid nii saaks EKRE viia oma lubadused ellu ühe Riigikogu koosseisu ajal, riskimata seejuures selle koosseisu laialisaatmisega või teiste erakondade abikäe vajamisega.

Põhiseaduse muutmist eeldavad EKRE valimislubadused saab võtta kokku nii:
Kehtiv põhiseadus: EKRE põhiseadus
Riigikogu valimiste süsteem on proportsionaalne: Majoritaarne
Riigikogu liikmete tagasikutsumine on võimatu: Võimalik
Rahvahääletuse korraldamise otsustab Riigikogu: Rahvas
Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu: Rahvas
Kohtunikud nimetab ametisse president või Riigikogu: Rahvas
Kohalike omavalitsuste valimistel osalevad kõik püsielanikud: üksnes kodanikud

Lisaks on valimislubadused, mille kooskõla põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega on küsitav.
Kehtiv põhiseadus: EKRE valimislubadus
Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja veendumusi. Tsensuuri ei ole.  Eesti-vaenulikku propagandat vahendavad infokanalid suletakse.
Kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi rahvuse tõttu diskrimineerida. Maa müük välismaalastele peatatakse. Välismaalastele kehtestatakse kinnisvaramaks.
Kelleltki ei tohi veendumuste pärast kodakondsust võtta. Rahvuslikku vaenu õhutavatelt isikutelt võetakse kodakondsus ära.
Isikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Riigikokku valituks osutunu ei või muud tegevusala, elukutset ja töökohta valida.
Kehtiv Euroopa Liidu õigus: EKRE valimislubadus
Kõikide liikmesriikide ettevõtteid tuleb riigihangetel kohelda võrdselt. Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid tuleb riigihangetel kohelda võrdsemalt.

Seega näib, et nii mõnegi EKRE valimislubaduse elluviimisel võib olla üks väike takistus: põhiseadus. Ent ilmselt seetõttu lubabki EKRE ehitada Eesti-Vene kontrolljoonele füüsilise piiribarjääri, kuid võtta tagasi allkirjad loovutuslikult piirileppelt. Sellisel juhul tekib füüsilise barjääri ja riigipiiri vahele ala, kuhu saab hästi näiteks kõiki teisitimõtlejaid saata ning kus praegune põhiseadus võib rahumeeli edasi kesta.

SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND:  inimeste Eesti!
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) lubab muuta Eestis toimuva igaühele mõistetavaks, tagades kodanikeühenduste sõnaõiguse Riigikogu komisjonide töös, võttes seadused vastu avalikule arutelule ja mõjude analüüsile toetudes. Siinkohal väärib märkimist kehtiv hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mis näeb seaduseelnõu väljatöötamisel ette kohustuse analüüsida seaduse olulisi mõjusid, kaasates selle väljatöötamisse huvirühmad. Seetõttu on SDE lubaduse kohta paslik küsida - kas seda ei peaks hea tava kohaselt niikuinii tegema?
Samuti lubavad Sotsiaaldemokraadid ettevõtluse arendamiseks muuta riigihangete seadust viisil, millega arvestatakse ettevõtete regionaalset paiknemist avalike teenuste ja toodete hankimisel. Käesoleval juhul on Riigikohus riigihankemenetluses tunnustanud üldpõhimõtteid nagu pakkujate võrdne kohtlemine ja läbipaistvuse tagamine. Kas SDE hinnangul on võrdsus ja läbipaistvus tagatud siis nt olukorras, mil hankijal on õigus arvestada üksnes enda regioonis paiknevaid ettevõtteid? Sellele küsimusele kahjuks SDE valimisplatvormist vastust ei leia. On igati tervitatav SDE idee arendada kohalikes omavalitsustes ettevõtlust, kuid kas riigihangete seaduse muutmine väljapakutud viisil oleks sellele kõige sobivam lahendus, on ilmselt kaheldav.
Lisaks näevad Sotsiaaldemokraadid ette kehtestada eluasemelaenule „võtmed tagasi“ põhimõtte tagamaks, et pangad annavad soovijatele vastutustundliku laenu ja arvestavad kinnisvaraturu riskidega. Täna piisab sellest, et pank selgitab laenu andmisel sellega kaasnevaid riske ja kulutusi, mille järel peaks laenuvõtja mõistma oma vastutust. Kindlasti on laenuvõtjale igati ahvatlev võtta laenu viisil, mil võtmete tagastamisel laen kustutatakse. Sellisel juhul piiraks aga seadusandja ülemääraselt ettevõtjate ettevõtlusvabadust, sekkudes liigselt laenuturu toimimisse. Ja võib juhtuda, et pangad oma laenuriskide maandamiseks kehtestavad oluliselt kõrgema intressi ja omafinantseeringu nõude. Sellega riskivad Sotsiaaldemokraadid, et „võtmed tagasi“ põhimõtte kehtestamisel võivad laenusoovijad hoopis kaotada võimaluse mõistlikel tingimustel eluasemelaenu saada.

REFORMIERAKOND: kindlalt edasi!
Valimislubadus nr 1: Reformierakond jätkab ettevalmistustööd põhiseaduse ja põhiseaduslike seaduste korrastamiseks ja ajakohastamiseks
Vajadus põhiseaduslike seaduste (näiteks kohtumenetluse seaduste) korrastamiseks ja ajakohastamiseks on igati tervitatav. Kui halduskohtumenetluse seadustiku reformimisel seati eesmärgiks, et oma õigusi saab nagu enamikes maailma riikides kaitsta ka ruudulisele paberile käsitsi kirja pandud kaebusega ja ilma advokaadita, siis tegelikkuses on isegi tippjuristidel teinekord raske oma jalga halduskohtu ukse vahele saada. Ja tsiviilasjade menetlemine on jätkuvalt kohati liiga kallis ja liiga aeglane.
Muret tekitab lubadus põhiseadust ajakohastada. Põhiseadus on alati midagi sellist, kuhu pannakse kirja põhiväärtused ja selged piirid riigi võimule. Sellega ütleb rahvas riigile, et selle piirini võid tulla, aga kindlasti mitte sammugi edasi. Kui keegi ütleb, et põhiseadust on vaja ajakohastada, tähendab see inimkeeli seda, et võim tammub rahutult selle piiri peal ja kibeleb sealt üle astuma. Hea näite võib tuua Ühendriikidest, kus Patriot Act'iga anti täitevvõimule luba läbiotsimisteks ilma kohtumääruseta, kui see on vajalik terrorismi vastaseks võitluseks. Riigikohus tegi veidi aega tagasi midagi analoogset, lugedes Euroopa rahandusstabiilsuse uueks õigusväärtuseks, mille nimel on lubatav Eesti suveräänsuse teatav piiramine. Põhiseaduse dünaamika ja selle dünaamiline tõlgendamine on alati ohtlik. Põhiseaduse mõte on olla staatiline.
Valimislubadus nr 2:  Uus Põhjamaa
Tegemist ei olegi niivõrd valimislubadusega kuivõrd valimislubadusi koondava narratiiviga. Reformierakonna poolt isiku- ja majandusvabaduste tähtsustamine valimisprogrammis on igati tervitatav, nii nagu ka soov vähendada ühte maailma kõige kõrgemat tööandja maksukoormust ja hoiame pöialt, et need üllad eesmärgid saaksid ka teoks.   Reformierakond tahab, et Eestit hakataks tundma Uue Põhjamaana, kus on saavutatud põhjamaade elatustase ja turvalisus, ent mis on isiku- ja majandusvabadustelt jätkuvalt maailma tipus. Loodame, et Reformierakond ei vastanda omavahel turvatunnet ja elatustaseme ning isiku- ja majandusvabadusi. Kahjuks on Eesti praegu uut tüüpi põhjamaa, kus kehtivad skandinaavialikud maksud, ent  kust erinevalt vanast põhjamaast,  saab uue põhjamaa maksumaksja talt äravõetud raha eest väga kidurat  avalikku teenust.

Tegelikult peaks just isiku- ja majandusvabadused viima Eesti kõrge elatustasemeni ja turvatundeni. Ja põhjus, miks meil on madal elatustase, on isiku- ja ettevõtlusvabaduste pelgalt näilik olemasolu. Arvestades vohavat ettevõtlusbürokraatiat (nt kasvõi 1000 euroste arvete deklareerimine), kõrgeid tööjõumakse, maksutõuse, ettevõtjate kas potentsiaalseteks kurjategijateks või siis vähemalt kahtlaseks elemendiks pidamist ja huvigruppide vähest kaasatust maksupoliitika kujundamisse, samuti repressiivset kriminaalmenetlust, ei saa just rõõmustada olemasolevate vabaduste üle. Ega ka selle üle, et ses osas lubatakse jätkuvust.

EESTI VABAERAKOND: aru pähe!
Nagu Vabaerakonna valimiste manifestis esitatud üleskutsest „riik tagasi võtta“ eeldada võib, on platvormi põhisuunitluseks haldusreformi elluviimine, valimissüsteemi ümberkorraldamine, kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine ja efektiivsem halduskorraldus üldisemalt. Nende muudatuste abil soovibki Vabaerakond praeguste juhtivate poliitjõudude käest riigi tagasi võtta, haldusüksused senisest enamal määral detsentraliseerida ja riigi juhtimise üksikisikutele lähemale tuua.
Majanduse elavdamiseks on vabaerakond seadnud eesmärgiks lihtsustada majandust reguleerivate õigusaktide süsteemi ning vähendada maksubürokraatiat. Põhimõtteliselt oleks sellised arengud mõistagi tervitatavad, kuid selgemat ja detailset visiooni planeeritavate muudatuste kohta paraku valimisplatvormist ei nähtu. Seejuures ei piisa selliste lubaduste elluviimiseks lihtsalt mõne üksiku seaduse muudatuste kehtestamist, vaid see eeldab põhjalikku ja süsteemset tööd kogu asjakohase õigusliku regulatsiooniga. Vajalik on aktiivne avalik diskussioon, huvigruppide hea kaasatus ja nende seisukohtade arvestamine, majandussituatsiooni- ja keskkonna põhjalik analüüs, tulevikusündmuste prognoos jne. Antud eesmärki võib seega lugeda vajalikuks ja kindlasti ka ambitsioonikaks, kuid samas aja- ning ressursikulukaks ettevõtmiseks, mille elluviimine eeldab tõenäoliselt mitmete aastate tööd.
Vabaerakonna poolt kavandatav haldusreform keskendub üldisemas mõttes omavalitsuste muutmisele kogukonnapõhisteks elu ja ettevõtluse edendajateks, korraldades muuhulgas ümber ka maksutulu jaotamise põhimõtted, misläbi soovitakse luua omavalitsustele efektiivsemat tulubaasi. Lisaks on erilist tähelepanu pööratud Tallinnale ja Harjumaale. Nimelt soovib vabaerakond valimisplatvormi kohaselt „kuulutada Tallinna koos Harjumaaga pealinnaregiooniks, mida juhib valdade ja linnaosade esindajatest pealinnanõukogu“. Riigikogu valimiste manifestis viidatakse koguni eraldi „Tallinna seaduse“ kehtestamise võimalusele, andmaks Tallinna haldusüksusele suurema autonoomia ja iseotsustusõiguse. Täpsemalt pole antud muudatuste elluviimise käiku esile toodud ega selgitatud, millised konkreetsed erisused võrreldes teiste haldusüksustega planeeritud on, kuid ühe haldusüksuse selge eristamine teistest on kahtlemata omalaadne lähenemine. Mil viisil seda täpsemalt ellu viiakse ning kui kiiresti oleks üleüldse võimalik need muudatused teostada on mõistagi küsitav.

Kokkuvõtvalt näib, et sisust sõltumata on erakondade valimislubadused ühtmoodi lennukad. Kurvastust tekitab, et esiplaanil on ümberjagamise ja administreerimise lubadused ja valijate häält ei püüta enam üliliberaalsete majandusvabaduste andmise ja inimese elusse minimaalse sekkumise osas. Siinkohal olekski kaks soovitust. Esiteks erakonnad, seadusandlikku võimu on võimalik teostada ka vanu seadusi muutmata ja uusi seadusi loomata. Põhiseaduse järgi kuulub Riigikogule küll seadusandlik võim, kuid  seda võimu ei tohiks kuritarvitada. Teiseks valijad, antav hääl võiks olla mitte ainult krediit uute lubaduste elluviimiseks, vaid ka hinnang vanade lubaduste elluviimisele. Põhiseaduse järgi ei ole Riigikogu liikmed valimis-eelsel ajal antud lubadustega seotud, mistõttu võib vanade lubaduste täitmine olla uute lubaduste andmisest olulisemgi näitaja.

Osale arutelus

  • Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad