Kellele tegelikult ei meeldi aruandlus?

Eilses Äripäeva paberlehes kirjutati, et Eesti läheb EL-i vastu kohtusse, kuna Eestile ei sobi väikeettevõtete aruandluse vähendamine. Selles osas käitub riik väga kahepalgeliselt. Eesti ultraliberaalse valitsuse sõnumiks on kogu aeg olnud, et mida vähem reguleerimist, seda parem, mida vähem riiki seda parem.

Ka finantsaruandlust puudutav praktika toetab nende printsiipide elluviimist. Majandusaasta aruannete esitamine on Eestis sisuliselt juba ammu vabatahtlikuks muudetud ja seda sõltumata ettevõtte suurusest.  Majandusaasta aruande esitamiseks on Eestis aega 6 kuud (paljudes riikides on see aeg lühem). Äripäeva andmetel jättis 44% ettevõtetest 2011.a. aastaaruande tähtajaks esitamata ning aasta lõpuks oli majandusaasta aruanne esitamata veel 20% ettevõtetest. Eestis on palju ettevõtteid (sh ka päris suuri), kes ei ole mitme aasta jooksul üldse majandusaasta aruandeid esitanud ning riik pole sellele ka kuidagi reageerinud (või reageerinud lähtudes printsiibist: mida vähem riiki, seda parem).

Ettevõtjaportaal aitab küll lihtsalt esitada majandusaasta aruandeid, kuid ega see (mitteauditeeritavate) aruannete sisulisele kvaliteedile kaasa ei aita. Tüüpiline on, et täidetakse tabelid, mille täitmata jätmisel süsteem ei luba aruannet esitada ning sellega kõik lõpeb. Tüüpiline väikese firma aruanne koosneb: bilansist (milles on minimaalselt kirjeid), kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ning veel arvestuspõhimõtted (mis on standardtekst ja enamasti midagi juurde ei anna) ning kaks lisa:  tööjõukulud ja seotud isikud.

Niisugust miinimum infot nõuab praegu Eesti taksonoomia ning väga paljud ka koostavad sellise minimaalse aruande. Direktiivi kohaselt on kõigile kohustuslike lisade nimekiri oluliselt pikem kui seda on tänase Eesti taksonoomia kohased nõuded. Pean siin silmas tegelikke nõudeid, mitte nõudeid, mis võivad Eestis formaalselt eksisteerida, kuid mille täitmist väikefirmalt keegi ei nõua. Seega kaasneb ju direktiivi kehtestamisega väikefirmadele pigem põhjalikuma aruandluse nõue. 

Auditeeritud aruanded on Eestis põhjalikumad ning nende puhul eksisteerib oluliselt kõrgem usaldusväärsuse aste. Ma jagan seisukohta, et finantsaruannete usaldusväärsus on ühiskonnale tervikuna kasulik, kuid tühja sest usaldusväärsusest, kui aruandeid sisuliselt ei peagi esitama. Kui finantsaruanne esitatakse aasta või paar esitamise tähtajast hiljem, siis võib seal sisalduva informatsiooni paigutada muinsusuudiste rubriiki.

EL-i raamatupidamisdirektiiv ei takista liikmesriikidel väikefirmadele auditeerimisnõude kehtestamist. Seda enam näib kummaline, et riik, mis viljeleb vähema sekkumise ja sisuliselt vabatahtliku aruandluse poliitikat, otsustas äkki EL-i vastu kohtusse minna, kuna EL ei võimalda riigil kehtestada piisavalt kvaliteetset finantsaruandluse süsteemi.

Osale arutelus

  • Rein Ruusalu, Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad