Meestel enam laenukohustusi, naised võtavad vähem riske

Traditsioonilised soorollid ilmnevad mitte ainult palgavahes ja ootustes, vaid ka igapäevases finantskäitumises, selgub ülevaates mullustest uuringutest. Kuigi üks mõjutab osaliselt teist, on naised vähem riskialtimad ning varuplaan ootamatustega toimetulekuks on neil harvemini olemas.

Möödunud aastal Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Konjunktuuriinstituudi koostöös läbiviidud uuringutest selgus, et naistel on vähem erinevaid laenukohustusi kui meestel ning nad on end vähem ootamatuste vastu kindlustanud, lootes hädas eelkõige lähedaste abile. Kindlustatuse all ei peeta silmas vaid laenukindlustuse olemasolu, vaid ka varuplaani ootamatustega toimetulekuks. Asjaolu, et  naised tunnevad laenu võtmise ees poole rohkem hirmu kui mehed ja enam ollakse ka põhimõttelised laenamise vastased viitabki, et nad on ettevaatlikumad ja neil on väiksemad rahalised võimalused.  

Vaadeldes erinevaid laene, mida Eesti inimesed omavad, selgub, et meestel on enam laenukohustusi kui naistel. Kodulaenu võtjatest on 55% mehed ja 45% naised. Krediitkaardile laenu võtnuid ning väikelaenu omajaid on aga rohkem naiste seas, vastavalt 40% mehed, 60% naised ning 47% mehed,  53% naised. „Mehed võtavad sagedamini autoliisingu, kodulaenu ja järelmaksu, naised krediitkaardi, väikealenu ning õppelaenu,“ kommenteeris Anne Sägi. Need, kellele aga laenu ei anta, on pigem mehed. Laenu tagasimakse osakaal igakuisest sissetulekust erineb suuresti sõltuvalt võetud laenust ja laenatud summast, ehk suurim koormus langeb kodulaenu ja autoliisingu omanikele. Võttes aga arvesse naiste väiksemaid palku, maksab üle 30% sissetulekust laenule siiski 19% naisi, ent 16% mehi. Naised ei ole ka meestega võrreldes niisama varmad oma laenu tagasimakse suurust avaldama.  Kuigi laenu tagasimaksmist peavad suurem osa elanikest jõukohaseks (82%), siis pisut rohkem peavad selle nimel pingutama naised.

Sissetulekute suurusega olid naised nii mullu kui aastal 2011 pisut enam rahulolematud. Eelmisel aastal suurenes palgaga rahulolematus meestest enam naiste seas, ehk 65% naistest tõdesid, et nad ei ole oma töötasuga rahul. Meestest avaldas rahulolematust iga teine vastanu. Naiste ettevaatlikum meelelaad avaldub sissetulekute suurendamise osas, ehk kuigi ka mehed on selles osas  pessimistlikumaks muutunud, on nad siiski jätkuvalt optimistlikumad kui naised. Kui meestest pidas lähema aasta jooksul sissetulekute suurendamist tõenäoliseks pea iga teine, siis naistest arvas sel viisil vaid 34%. „Need, kes on oma sisetulekuga rahulolevamad, näevad ka enam võimalusi nende suurendamiseks,“ lisas Sägi. Kui nii naised kui mehed näevad peamise tulude suurendamise võimalusena oma kvalifikatsiooni parandamist, eelistavad naised järgmisena pigem uue töökoha otsimist, mehed usuvad seevastu võimalusse olemasoleval töökohal rohkem tööd teha ja selle eest palgalisa saada. Mitmel kohal korraga töötama on altimad naised ja see trend on võrreldes eelneva aastaga muutunud. Välismaale tööle minna soovijatest on  70% mehed ja 30% naised. Palga juurde küsimise osas ei ole suhtumine viimastel aastatel muutunud – mehed on seda jätkuvalt julgemad tegema. Kuigi need ei ole esmased valikud sissetulekute suurendamiseks, on mehed samuti julgemad investeerimisega tegelemisel ja eraettevõtjana alustamisel.

Eurohindadega kohanemise osas oli mullu võrreldes aastataguse ajaga näha suurenemist nii meeste kui naiste seas, ent  paremini on sellega hakkama saanud mehed – kohanenuks pidas end pea  80% meestest, naistest samal ajal  ligi 70%. Ka tunnistas suurem hulk meestest, et ei vajanud euroga kohanemiseks mingisugust abi. „Naiste jaoks, kes on ehk sagedamini vastutavad pere eelarve eest, oli kõige enam abi hindade mõlemas vääringus vaatamisest. Ka olid naised jätkuvalt usinamad eurohindade ümberarvutajad kroonidesse,“ selgitas Sägi. Naised tunnetasid ka eurole ülemineku suuremat mõju oma tarbimisharjumuste muutumisel, aastaga on nende meeste hulk, kes väitsid, et euro nende ostuharjumusi mõjutanud ei ole, vähenenud 16%, naiste osakaal seevastu 26%. Pea 60% naistest tõdes, et on euroga seoses oma ostuharjumusi muutnud, meestest tunnistasid seda veidi vähem kui pooled. Selles osas, kas eurole üleminek oli Eestile õige otsus, olid pisut kahtlevamal seisukohal naised. „Kuigi kohanemisprotsess euroga kujunes kardetust lihtsamaks, oli meil elanikkonna hulgas möödunud aastal veel üsna palju neid, kes tunnetavad eurohindu  madalamatena kui nad seda kroonides oleksid  - naistest 75% ja meestest 69%.“

Osale arutelus

  • Anne Sägi, Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad