Riigilõivud vähenesid, kuid kas neli korda?

1. juulist jõustusid riigilõivuseaduse muudatused, mis varasemate poliitikute lubaduste kohaselt vähendasid riigilõive kolm kuni viis korda. Tegemist on progressiivse muudatusega, kuid jäänud on mõned „agad“.

Üks peamisi uute riigilõivude kaasmõjusid on muudatus hagihinna arvutamisel. Hagihind on oluline, kuna reeglina just selle järgi määratakse riigilõivu suurus.

Enne selle aasta juulit kehtinud regulatsiooni kohaselt arvutati hagihind ainult põhinõude (näiteks maksmata võlasumma) järgi. Hagihinda arvutades ei arvestatud kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, sealhulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet. Varasemalt arvestas kohus kõrvalnõudeid vaid siis, kui kõrvalnõue esitati eraldi hagis, mitte koos põhinõudega. Alates 1. juulist 2012 võetakse hagihinna arvutamisel arvesse nii põhinõuded kui kõrvalnõuded. Seega tuleb hagihinna arvutamiseks liita põhinõudele kõrvalnõuded, näiteks intressi ja viivise nõuded.

Toon lihtsa näite. Kui enne 1. juulit nõudis võlausaldaja kohtu kaudu tavamenetluses 1000 eurose põhivõla ja 1000 euro ulatuses intresside ja viivistetasumist, siis loeti hagihinnaks 1000 eurot ja võlausaldaja pidi tasuma riigilõivu 255,64 eurot. Nüüd loetakse 1000 eurose põhivõla ja 1000 eurose kõrvalnõude puhul hagihinnaks 2000 eurot ja riigilõivu tuleb tasuda kas 175 eurot või 225 eurot – sõltuvalt sellest, kas hagi esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu või mitte. See tähendab, et kui te ei esita oma hagi professionaalse esindaja kaudu, kes oskab e-toimikut kasutada, siis riigilõiv kõnesolevate summade puhul eriti ei vähene.

Kuna 1000 eurose põhivõla puhul enamasti ei ulatu intresside ja viiviste summa 1000 euroni, võib tuua ka teistsuguse näite. Kui nõuate 1000 eurose põhivõla väljamõistmist ja lisaks sellele 100 euro laenuintressi ning hagi esitamise seisuga arvestatud viivitusintressi 300 eurot väljamõistmist, võite praeguse regulatsiooni järgi nõuda ka näiteks viivitusintressi 20% laenusummast aastas väljamõistmist kuni laenu põhiosa tagastamiseni (viimati nimetatud nõue ei ole hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud). Sel juhul arvutatakse hagihind järgnevalt: 1000 eurot põhivõlg + 100 eurot laenuintress + 300 eurot viivitusintress + 200 eurot hagi esitamise järel sissenõutavaks muutuvalt viivisenõudelt. Seega kujuneb hagihinnaks 1600 eurot (allikas: Justiitsministeerium). 1600 eurose hagihinna korral tuleb praeguse riigilõivuseaduse järgi maksta riigilõivu 175 eurot või 225 eurot sõltuvalt esitamise viisist (e-toimiku kaudu või mitte). Enne 1. juulit oleks käesoleva näite puhul hagihind loetud 1000 euro suuruseks ja sellelt oleks tulnud tasuda riigilõivu 255, 64 eurot sõltumata esitamise viisist. Teatud alanemine on siiski märgatav, kuid kaugeltki mitte „välja reklaamitud“ ulatuses.

Eraldi teema on e-toimiku kasutamine. Põhimõtteliselt on e-toimiku kasutamiseks kehtestatud riigilõivu soodusmäär tervitatav ja loogiline nähtus. Eelkõige sellepärast, et e-toimiku kasutaja teeb riigi eest ära teatud tööd, mida muul juhul teeb kohtuametnik. Samas on e-toimiku kasutamiseks vaja erialaseid oskusi ja kogemusi, mis tähendab, et vajate professionaalset esindajat. E-toimiku kaudu kohtudokumentide esitamine on siiski vaid kohtule lihtne. Dokumenti esitavale esindajale on see senisest elektronkirja vormist aeganõudvam ja ebamugavam. Näiteks tuleb ühe kaupa sisestada menetluse pooled, nende kontakt- ja muud andmed, esindajad ja nende andmed ning muu oluline info. Peale seda saab veebikeskkonda üles laadida menetlusdokumendi (näiteks hagiavalduse) enda. Seejärel saab ühekaupa üles laadida menetlusdokumendi lisad (näiteks tõendid). Süsteemi töös on varasemalt korduvalt esinenud tõrkeid ja neid tuleb tõenäoliselt ka tulevikus ette. Juhul, kui teie esindaja tegutseb tunnitasu alusel, siis võib e-toimiku madalamast riigilõivust tuleneva rahalise võidu „ära süüa“ täiendav ajakulu, mis e-toimiku konaruste ja detailirohkuse tõttu praegu veel möödapääsmatuks osutub. Nii ei pruugi e-toimiku kaudu kohtudokumendi esitamine kui toiming kokkuvõttes odavam olla.

Seega on riigilõivude uue süsteemil nii voorused kui puudused. Kindlasti ei saa aga rääkida sellest, et keskmiselt on kohtuskäimise kulu vähenenud kolm kuni viis korda.

Osale arutelus

  • Ilmar-Erik Aavakivi, Juuli Laanemets

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad