Kas tasaarvestamiseks peab olema vastaspoole nõusolek?

Tasaarvestus on ettevõtluses levinud viis nõude rahuldamiseks, kui ise vastaspoolele võlgu ollakse. Praktikas on see aga kaasa toonud arusaamatusi – kas tasaarvestamise kajastamiseks bilansis on vajalik kliendiga sõlmida selle kohta eraldi leping või piisab ühepoolsest tahteavaldusest?

Probleem seisneb vastavate võlaõigusseaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhendi sätete tõlgendamises.

Seaduse järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Teisisõnu peab tasaarvestuse õiguse tekkimiseks ning selle läbiviimiseks olema täidetud järgnevad eeldused (võttes arvesse võlaõigusseadusest tulenevaid piiranguid):

·     kahe isiku vahel peab eksisteerima kaks vastastikust samaliigilist (peamiselt rahalist) nõuet;

·     tasaarvestaja nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav, st ta saab nõuda teiselt poolelt nõudele vastava kohustuse täitmist;

·     teise poole nõue peab olema täidetav, st teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestajale (reeglina ajahetk enne tasaarvestaja nõude sissenõutavaks muutumist teise poole vastu);

·     tasaarvestaja peab esitama tasaarvestuse avalduse.

Tasaarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. See on tasaarvestaja subjektiivne õigus, mille teostamiseks piisab vaid tahteavalduse tegemisest teisele poolele, st teise poole nõusolekut ei ole vaja, lõpetamaks omavahelised vastastikused nõuded. Riigikohus on lisanud (lahendis nr 3-2-1-81-00), et juhul, kui teine pool leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus õigus teha tasaarvestust, saab ta oma õigusi kaitsta, esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi.

Võlaõigusseadusest tuleneb üheselt, et tasaarvestus ei ole leping, vaid seda saab teostada isik ühepoolse tahteavalduse kaudu. Probleemid praktikas tõusetuvad aga raamatupidamises bilansi koostamisel, mida tehes tuleb muuhulgas järgida Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ 2 § 20 sätestab, et varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarveldamiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. Antud normi selgitavad näited RTJ-s 2 justkui sätestaksid nõude, et sellisel juhul on tingimata vajalik pooltevaheline tasaarveldusleping kas juhatuse liikmete või muude volitatud isikute vahel.

Sellele vaatamata ei tohiks autorite arvates RTJ 2 nõudeid kitsendavalt tõlgendada ega asuda seisukohale, et §-s 20 kirjeldatud varade ja kohustuste saldeerimine bilansis on lubatud vaid pooltevahelise lepingu olemasolu korral. Ettevõtja „juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarveldamiseks“ tuleneb artikli alguses sõnastatud eeldustest (eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded jne) ning tasaarvestaja avaldusest, mis kujutab endast ühepoolset tahteavaldust. Tasaarvestuse õigus on olemuselt kujundusõigus, mille teostamiseks peab olema täidetud eelnevalt mainitud eeldused, tasaarvelduslepingut või kokkulepet pole vaja. Sellisest õiguslikust loogikast lähtudes on tasaarvestajal õigus raamatupidamisliku kande aluseks pidada ühepoolset tasaarvestusavaldust, mis on teisele poolele edastatud.

Tuleb tunnistada, et õiguslik olukord varade ja kohustuste saldeerimise osas bilansis võib olla segadusttekitav. Eelistatav oleks loomulikult saada tasaarvestuse kajastamiseks raamatupidamises teise poole nõusolek, kuid alati pole see võimalik (nt vastaspool tihti ei tunnista nõuet või vaieldakse nõude suuruse üle). Kui tasaarvestusavalduse saanud isik soovib vastavate nõuete üle vaielda, saab ta oma õigusi kaitsta, esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi ning makstes riigilõivu. Võlaõigusseadust ja Raamatupidamise Toimkonna juhendit 2 tõlgendades tuleks seega asuda seisukohale, et raamatupidamisliku kande tegemine ehk varade ja kohustuste saldeerimine bilansis on lubatud ka juhul, kui teisele poolele on tasaarvestusavaldus esitatud ja nõusolekut sellele pole saadud.

Kuigi juriidiliselt oleks selline käitumine korrektne, ei saa autorid siinkohal raamatupidajatele soovitada pimesi oma õigust kasutada, kuna kahe ettevõtja tasaarvestatavad nõuded peavad mõlemas raamatupidamises olema väljendatud samamoodi ning on seega arusaadav, miks praktikas pigem küsitakse teiselt poolelt nõusolekut. Sellisel juhul on soov nõuete ja kohustuste tasaarvestamiseks üheselt tõlgendatav. Lisaks nõuab seadus raamatupidajatelt konservatiivsusprintsiibi järgimist, st raamatupidamise aruanne tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist.

Võib ette kujutada teoreetilist olukorda, kus kaks ettevõtjat (X ja Y) omavad erinevaid nägemusi tasaarvestuse soovist. Pooled on esitanud teineteisele arved, X-i maksetähtaeg on 60 päeva, Y-l 7 päeva. Y ehk pool, kes peab arve tasuma 7 päeva jooksul, omab eelduslikult suuremat huvi tasaarveldamiseks, X aga sooviks pigem raha saada ja sel moel mõnda aega käibevahendeid omada (X saab Y poolt arve tasumisel rahas 53 päeva oma ettevõtluse tarbeks käibevahenditena rahalisi vahendeid kasutada, sest alles 53 päeva hiljem tekib X-le, hüpoteetiliselt tasaarveldamist soovijale arve tasumise kohutus). X aga kaotaks sellise võimaluse, kui esineks tasaarvestuse ühepoolse teavitamise vastuvaidlematu aktsepteerimise kohustus. Kui aga pooltevaheline pädevate isikute poolne tasaarvelduskokkulepe oleks sõlmitud, siis eksisteeriks vastastikuste nõuete ja kohustuste tasaarveldamiseks ning vastavate raamatupidamiskannete konteerimiseks mõlema poole tahteavaldus ja seeläbi alusdokument.

Tuleb asuda seisukohale, et ilmselt pole Raamatupidamise Toimkonna juhendi 2 § 20 mõte mitte selles, et peaks olema sõlmitud pooltevaheline leping tasaarveldamiseks. Pigem puudub ilma kahepoolse kokkuleppeta kindlustunne, et teine pool tasaarvestust ka aktsepteerib ning püsib oht, et pooled kasutavad omavahelisi saldosid raamatupidamisarvestuses erinevates summades. Seega, et bilansis ei oleks vaieldavat nõuet, mis võiks ettevõtja majanduslikust seisust anda ebaõige pildi, olekski kindlam saada tasaarvestamisel teise poole nõusolek.

Artikli autorid on Piret Blankin, Advokaadibüroo TARK GRUNTE SUTKIENE partner, vandeadvokaat ja Tauno Tark, Advokaadibüroo TARK GRUNTE SUTKIENE jurist

 

 

 


Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene videoblogi

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad