Maksumenetlus: millised on maksuhalduri õigused teabe nõudmisel

Ülevaate maksumenetlustest ja maksuhalduri võimalustest nõuda teavet annab advokaadibüroo VARUL partner ja vandeadvokaat Helmut Pikmets. 

Ehkki VKSi § 7 kohaselt esitavad kütuse müüjad ja aktsiisilao pidajad maksuhaldurile iga kuu 15. kuupäevaks rahandusministri1  kehtestatud korras ja vormis käideldud kütuse ja jääkide aruande, saavad kütuse müüjad maksuhalduri ametnikelt igal kuul eelmise kuu ettevõtlusega seotud e-kirju. Kütuse müüjatel sisuliselt palutakse kirjutada eelmise kuu majandustegevuse ülevaade (st nii-öelda jutustada ümber käibedeklaratsioon ja kütusearuanne) ning lisada asjakohased tõendid. Et paljud küsimused kordavad aruannetes juba kajastatut, kuid teavet soovitakse teises vormis, koormab selline suhtlus eelkõige maksumaksjat ebamõistlikult.

Maksusuhtes võib maksuhaldur viia läbi haldus- ja süüteomenetlusi. Haldusmenetluse aluseks on maksukorralduse seadus (MKS), süüteomenetluste aluseks väärteomenetluse seadustik (VTMS) ja kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Et eelviidatud kujul teabe kogumine ilmselgelt ei liigitu väär- ega kriminaalmenetluse alla, siis vaatleme maksuhalduri tegevust haldusmenetluse aspektist.

MKSialusel läbiviidava menetluse eesmärk on eelkõige kontrollida maksuarvestust ja määrata maks. Menetlused jagunevad revisjoniks (MKSi 7. peatükk) ja üksikjuhtumi kontrolliks (MKSi §-d 60–72). Revisjoni ja üksikjuhtumit eristavad eelkõige kontrolliobjekti maht ja kontrolli eesmärk. Kui üksikjuhtumi kontrollimisel keskendutakse pigem üksikküsimuse lahendamisele, siis revisjoni puhul on kontrolli maht suurem ning maksumaksjale ka koormavam. Üldjuhul hõlmab revisjon ühe või mitme maksu kontrollimist ühe või mitme maksustamisperioodi vältel.

Mõlema menetluse puhul on aga oluline, et maksumaksja teaks, mida ja millisel eesmärgil kontrollitakse. Selleks tuleb maksumaksjat haldusmenetluse algatamisest teavitada ja menetlusosalisele tema õigusi selgitada. Eeltoodu peab olema kajastatud maksuhalduri korralduses, mis tehakse teatavaks enne kontrolli alustamist või hiljemalt koos teabe nõudmisega. Revisjonist peab maksuhaldur harilikult ka seitse päeva ette teatama. Et kõnealusel juhul on maksuhalduri teabenõue suunatud maksudeklaratsioonis sisalduva kontrollimisele, siis peab maksuhaldur teavitama ka menetluse lõppedes maksumaksjat sellest, kas maksumaksja maksuarvestus osutus korrektseks või peab maksuhaldur vajalikuks seda korrigeerida, st määrata  täiendava maksu.

Riigikohus3 on korduvalt selgitanud, et maksumenetlus kujutab endast enamasti maksuhalduri algatatud menetlust, mis lõpeb koormava haldusakti väljaandmisega. Seega tuleb maksukohustuslase õiguste kaitse aspektist pidada eriti oluliseks ärakuulamisõiguse tagamise võimaldamist, omapoolsete täiendavate tõendite ja vastuväidete esitamist, asjas kogutud materjaliga tutvumist ning muude menetlusõiguste kasutamist, on sedastanud Riigikohus.

Praktikas on vaidlusalune suhtlus piirdunud aga üksnes maksuhalduri esitatud teabenõude täitmisega. Maksumaksjad ei ole saanud maksuhaldurilt tagasisidet selle kohta, kas nende maksuarvestus vastab nõuetele või mitte, rääkimata muudest asjaoludest, mida teabevahetus puudutas.

Lisaks maksumaksjalt teabe nõudmise protsessile tuleb MKSis sätestatud menetlusnorme järgida ka kolmandalt isikult teabe nõudmisel.

Peamised normid kolmandalt isikult teabe nõudmisel on:

1) teavet saab nõuda konkreetse maksumaksja suhtes algatatud maksumenetluse raames,

2) enne kolmanda isiku poole pöördumist peab maksuhaldur pöörduma sama teabenõudega maksumaksja enda poole,

3) topeltselgituste võtmine maksuhalduri poolt peab olema põhjendatud4.

Kokkuvõttes tuleb märkida, et maksuhalduri vaidlusalune suhtlus ei ole kooskõlas seadusega ning on maksumaksjale ebamõistlikult koormav. Maksuhalduril tuleks selline praktika lõpetada ja teha kontrollimenetlusi reaalse vajaduse esinemisel MKSis ettenähtud menetluskorda järgides. Juhul kui aruandluskorra praegused tingimused ei anna piisavas koguses olulist teavet, võib teise võimalusena kaaluda aruandluse vormi ja korra muutmist.

Viited:
1Rahandusministri 23.01.2006 määrus nr 7.
2Maksumenetlust puudutavad üldpõhimõtted on sätestatud MKSi 3. peatükis.
3Vt nt RKHK 22.10.2009 otsus nr 3-3-1-58-09 (p 14).
4Vt täpsemalt vandeadvokaat Vaido Põldoja artiklit „Riigikohus selgitas maksuhalduri teabenõude esitamise tingimusi”.

Artikli autor on Helmt Pikmets, advokaadibüroo VARUL partner, vandeadvokaat

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, VARUL õigusblog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad