Kütuse müüjatele süütuse presumptsioon ei kehti?

Alates vedelkütuse seaduse muudatuste jõustumisest 1. aprillil 2011 ei pruugi süütuse presumptsioon Eesti  Vabariigis kütuse müüjate puhul enam kehtida, nendib advokaadiböroo VARUL vandeadvokaadi abi Sergei Jegorov.

Süütuse presumptsioonist tavatsetakse aru saada selliselt, et kuni süüdimõistva otsuse jõustumiseni ei tohi isiku suhtes käimasolev süüteomenetlus olla isiku õiguste piiramise aluseks, v.a konkreetse menetlusega seotud õiguste piirangud.
Alates vedelkütuse seaduse (VKS) muudatuste jõustumisest 1. aprillil 2011 ei pruugi see arusaam kütuse müüjate puhul enam kehtida.

Nimelt tuleneb VKSi § 4² lg 5 p st 2, et maksuhaldur võib keelduda kütuse müüja taotluse rahuldamisest ja käibemaksu tagatise vähendamisest juhul, kui kütuse müüja või tema juhtimis- või kontrollorgani liige on viimase kolme aasta jooksul korduvalt toime pannud maksuseaduste, vedelkütuse seaduse või tollieeskirjade rikkumisi või kütuse müüja või tema juhtimis- või kontrollorgani liikme suhtes on alustatud maksuseaduste, vedelkütuse seaduse või tollieeskirjade rikkumise süüteomenetlus.

Seega võib VKSi muudatustest lähtuvalt süüteomenetluse alustamine või eelnimetatud seaduste korduvalt toime pandud rikkumine avaldada negatiivset mõju isiku õiguste teostamisele. Alljärgnevalt analüüsitakse, missugune on väärteo- ja kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistva otsuse mõju käibemaksu tagatise summa määramisele VKSi alusel.

VKSi § 4² lg 5 p-st 2 nähtuvalt võib maksuseaduste, vedelkütuse seaduse või tollieeskirjade rikkumise asjas tehtud süüdimõistev otsus osutuda oluliseks takistuseks käibemaksu tagatise suuruse määramisel. Seejuures tuleb silmas pidada, et maksuhaldur ei võta seda asjaolu arvesse mitte ainult registreerimistaotluse või tagatise vähendamise taotluse lahendamisel, vaid teostab kõnealuse asjaolu üle järjepidevat kontrolli. Seega võib maksuhaldur ka väheolulise trahvi määramise korral muuta kütuse müüjale varem määratud (või vähendatud) tagatise suurust ning nõuda talt tagatist VKSis sätestatud (100 000 eurot) või seda ületavas määras.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte järgi ei tohi kedagi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Sõltuvalt väärteoasja alluvusest võib väärteoasja arutada nii kohtuväline menetleja kui ka maakohus ning väärteo eest võib karistada vastavalt kas kohtuvälise menetleja otsusega või kohtuotsusega1.  VTMSi § 199 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt jõustub kohtuotsus või määrus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ette nähtud juhul2

Kuritegude puhul on sarnane regulatsioon süütuse presumptsiooni osas sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 ja kohtuotsuse jõustumise osas §-s 408. Seega isikut ei käsitata süüteo toimepanemises süüdlasena sel ajal, mil tema kohta tehtud süüdimõistmise otsuse jõustumine on otsuse vaidlustamisega n-ö edasi lükatud.

Isiku käsitamine süüteo toimepanemises süüdiolevana lõpeb siis, kui riik ei loe isikut enam karistatuks. Karistusregistri seaduse § 3¹ lg 1 kohaselt lähtutakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni nende kustutamiseni karistusregistri seaduse § des 25–28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 alusel kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta ning maksukorralduse seaduses või maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud kaks aastat. Kuritegude andmete kustutamise aegumistähtaeg on samuti seotud karistuse ärakandmisega3.

Seega pärast karistusandmete kustutamist karistusregistrist ei loeta isikut enam karistatuks. Tagatise vähendamise otsuse tegemisel peab maksuhaldur lähtuma karistusregistri andmetest. Juhul, kui karistusregister ei sisalda isiku kehtivaid karistusi, ei saa maksuhaldur tagatise vähendamisest keeldumise alusena võtta arvesse õigusliku tähenduseta teavet süütegude kohta, mille isik on kunagi toime pannud. Praktikas kahjuks see nii ei ole.

Tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 2 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist, kui maksukorralduse seaduses või maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud kaks aastat. VKSi § 4² lg 5 p 2 sõnastusest ei järeldu maksuhalduri tõlgenduse järgi otseselt, et tagatise vähendamisest keeldumise alusena on silmas peetud üksnes maksurikkumisi. Seega võib maksuhaldur arvestada tagatise vähendamise taotluse lahendamisel ka VKSi nõuete rikkumist, mis ei ole seotud maksude laekumise kontrollimise ja tagamisega. Samal ajal peab see rikkumine olema ikkagi käsitatav väärteona ja tuvastatud asjaomase süüdimõistva otsusega.

Tuleb teha vahet maksuseaduses sätestatud väärteo ja muude väärtegude vahel, sest sellest sõltub karistusandmete kustutamise tähtaeg. Kuigi VKSi 1. aprilli 2011 muudatustega muudeti ka VKSi § 1 lg-s 1 sätestatud seaduse reguleerimisala4, ei tee see muudatus VKSist maksuseadust. Maksuseaduse määratlus on antud maksukorralduse seaduse §-s 4, mille kohaselt maksuseaduseks loetakse seadus, millega sätestatakse maks. Maksu sätestamise kriteeriumid on toodud maksukorralduse seaduse § 4 lg-s 3. Kuna VKS ei vasta nimetatud kriteeriumitele, siis kohaldub VKSis sätestatud väärtegude karistusandmete kustutamisele karistusregistrist karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p s 1 sätestatud tähtaeg, s.o üks aasta rahatrahvi või aresti täitmisest (tasumisest). Viidatud asjaolu arvesse võttes on alati mõistlik MKSi või VKSi alusel määratud rahatrahv kohe tasuda, seda ka siis, kui isik otsustab väärteootsuse vaidlustada.

Isiku käsitamisel süüteo toimepanemises süüdiolevana tuleb arvestada ka süüteo aegumise regulatsiooni. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Maksualane väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Kuritegude puhul sätestab KarSi § 81, et kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui maksu- või muu majanduskuriteo (teise astme kuritegu) toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Seega ei saa isikut käsitada süüteo toimepanemises süüdiolevana, kui süütegu on aegunud. Teisalt tuleb süüteo aegumise küsimuses arvestada ka seda, et väärteo aegumine peatub ainult juhul, kui isik hoidub menetlusest kõrvale. Kuritegude puhul on seaduse regulatsioon aegumise peatumise ja katkemise osas palju ulatuslikum.

Silmas tuleb pidada ka seda, et karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8¹ kohaselt kustutakse andmed karistusregistrist ka siis, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82, st kui on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest või üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Siiski võivad nimetatud tähtajad olla tegelikkuses pikemad, sest KarS § 82 regulatsioon näeb ette aegumise peatumise juhtumid.

Eeltoodust tulenevalt rõhutame, et isegi väheoluline otsus väärteoasjas võib osutuda probleemiks positiivse otsuse saamisel tagatise vähendamise taotluse kohta. Samuti võib see anda aluse suurendada tagatist üle seaduses kehtestatud määra. Seega soovitame suhtuda tähelepanelikult eelkõige maksuhalduri määratud väärteokaristustesse. Kõige sobivam käitumisvariant näiteks väärteootsuse puhul on tasuda määratud trahv ja vaidlustada väärteootsus kaebetähtaja jooksul. Sellisel juhul hakkab kohe kulgema karistusregistrist andmete kustutamise tähtaeg ja väärteootsuse jõustumine lükkub edasi, mis omakorda ei võimalda lugeda isikut väärteo toimepanemises süüdiolevaks. Kuritegude puhul on kütuse käitleja käitumisvariandid üsna piiratud, kuna ka kohtuotsusega mõistetud karistuste puhul on karistusregistrist andmete kustutamise tähtajad pikad.

Viited

1VTMS § 83 sätestab, et kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses või väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine või loomapidamise õiguse äravõtmine, arutab väärteoasja maakohtunik.

2Erandid on kehtestatud sellise kohtuotsuse jõustumise kohta, millega mõistetakse arest (otsus jõustub selle tegemisel), ning kirjalikus menetluses tehtud kohtumääruse jõustumise kohta (kohtumäärus jõustub selle tegemisel).

3Näiteks kustutatakse andmed karistusregistrist juhul, kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja sundlõpetamise otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat, tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat, üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat, kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat, kolme- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat (vt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 punkte 4–8).

4Alates 1. aprillist 2011 sätestab VKS maksude laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse.

Artikli autor on Sergei Jegorov, advokaadiböroo VARUL vandeadvokaadi abi
 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, VARUL õigusblog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad