Kuidas edukalt rahvusvahelise logistika riske juhtida?

Logistika riskide piiritlemine on keeruline siseriiklikult ning veelgi enam tuleb pooltevahelistes lepingutes kokku leppida rahvusvahelise transpordi üksikasjad, et mustema stsenaariumi realiseerumisel vältida aeganõudvaid ja kalleid vaidlusi.

Logistika on tarneahela juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha vahel efektiivseimat kaupade ja teenuste liikumist. Kuna aga mitte ainult mõiste ise, vaid ka selle taga peituv nähtus on keeruline, kipuvad tootmisettevõtted tihti selle osa oma tegevusest üle andma spetsiaalselt logistikale spetsialiseerunud ettevõtjatele. Sellisel juhul räägitakse logistika sisseostmisest (outsourcing). Seda tehakse enamasti kulude optimeerimiseks, tihti aga ka selleks, et ettevõte ise saaks keskenduda oma põhitegevusele. Tekib koostöö: mina toodan, sina viid tellijatele kauba kohale.

Samale protsessile juristi pilguga lähenedes tundub pilt aga hoopis teistsugune. Nimelt ei ole juriidiliselt olemas ühte selget logistikateenuse lepingu liiki. Vastupidi, reeglina puudutab kauba professionaalse logistikaettevõtte abil kliendini toimetamine väga mitmeid erinevaid lepinguliike: müügileping kauba tootja või müüja ja ostja vahel, ekspedeerimisleping ekspedeerija ja kauba saatja vahel, laoleping kaupade ladustamiseks vedaja juures, kaubaveoleping kaupade veoks, käsundus- või töövõtuleping kaupade pakkimiseks ning ümber- ja lahtipakkimiseks, töövõtuleping kaupade paigaldamiseks kliendi juures jne.

Kõigi nende lepingute jaoks on seadusandja kehtivas võlaõigusseaduses ette näinud iseseisva regulatsiooni erinevate poolte õiguste, kohustuste ja vastutusega. Seega on mõiste „logistikateenus“ juriidiliselt eksitav ning ei ava üldsegi mitte sellega mõeldud tegevusi.

Olukord muutub aga hetkega kümneid kordi keerulisemaks, kui sama kaup liigub üle riigipiiri.

Sellisel juhul kaotab valdaval osal juhtudest meie ettevõtjatele siiski mingil määral tuntud võlaõigusseaduse regulatsioon tähtsuse ja mängu tulevad rahvusvahelised konventsioonid, mis reguleerivad erinevate transpordiliikidega – nagu laevade, rongide, lennukite ja autodega – kauba vedamist. Kui aga kaup pakitakse ühes riigis konteinerisse ning veetakse auto, rongi ja laevaga teise maailma otsa (nn kombineeritud vedu), puudub ühtne rahvusvaheline regulatsioon sootuks. Lisaks ei reguleeri konventsioonid valdaval osal juhtudest kaupade ümber- ja lahtipakkimise ning nende sihtpunktis paigaldamisega seonduvat. Mis seadus sellistele rahvusvahelistele suhetele kohaldub, tuleb kindlaks määrata hoopis rahvusvahelise eraõiguse reeglite järgi ning missugused reeglid seal kohalduvad, sõltub sellest, mis riigid üldse asjaga seotud on.

Seega on kaupade transpordi ja logistikaga seotud vaidlused – mis tekivad ju alati alles siis, kui kirjeldatud pikas ahelas midagi plaanitust teisiti juhtub minema – juristide jaoks äärmiselt keerulised ja võivad tihti viia ootamatute tulemusteni. Ja teadagi kehtib siin reegel: mis juristile keeruline, see kliendile kallis.

Oleme oma praktikas siiski märganud, et vähemalt osasid selliseid keerulisi vaidlusi õnnestuks vältida, kui kogu kauba liikumisega seotud logistiline kett ka õiguslikult põhjalikult läbi mõelda ning võimalikud ohukohad konkreetse ettevõtja huvidele vastava lepinguga ära reguleerida.

Eelkõige tuleks mõelda järgmistele küsimustele:

? Mis elemente „logistikateenus“ täpsemalt sisaldab?

? Kas kõik logistikaettevõtja kohustused on lepingus kirjas koos kohustuse täitmise tähtajaga?

? Kas ma tean, missugused reeglid igale lepingus sisalduvale teenusele kohalduvad ning kas nende reeglite kohaldumine on minu huvides? Kas tuleks milleski teisiti kokku leppida?

? Kas igal kauba ühelt teenuseosutajalt teisele üleandmise etapil on tagatud, et kauba seisukord ning kogus on fikseeritud, et oleks hilisema kohtuvaidluse korral võimalik oma nõudeid teenuseosutajate vastu tõendada?

? Kas ma saan kauba võimalikest puudustest esimesel võimalusel teada?

? Kes vastutab kauba saaja ees siis, kui kauba kahjustajat siiski ei õnnestu kindlaks teha?

? Kas minu vastutus kauba saaja ees on summaliselt piiratud või piiramata?

? Kas teenuseosutajate vastutus minu ees on piiratud ning kas see on mulle vastuvõetav?

? Kas kaup on piisavalt kindlustatud ning kes saab kauba kahjustumise korral kindlustussumma?

Artikli autorid on Carri Ginter, advokaadibüroo SORAINEN partner, Urmas Volens, advokaadibüroo SORAINEN nõunik

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

Uudised

Tööriistad