Maksuriski on võimalik 100%-liselt maandada

Kuna Eesti maksuseadused on küllaltki üldiselt sõnastatud ja kohtupraktika alles kujunemas, võib tekkida olukordi, kus maksuseadus ei anna kavandatava tehingu maksustamise kohta selget vastust. Maksuriski saab aga 100%-liselt maandada maksuhaldurilt siduva eelotsuse küsimise kaudu.

Küll on aga juba mitmed aastad võimalik maksuriski 100%-liselt maandada maksuhaldurilt siduva eelotsuse küsimise kaudu. Antud hetkeks on lõppenud ka maksumaksja võiduga esimene siduva eelotsuse teemaline kohtuasi.

Maksuhalduriga puututakse reeglina kokku maksude tasumise õigsuse järelkontrolli käigus, mis leiab aset revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli vormis. Siduva eelotsuse näol on aga tegemist maksuhalduri poolse tehingu eelkontrolliga ettevõtja enda initsiatiivil. Siduva eelotsusega annab maksuhaldur lõpliku ehk siduva hinnangu kavandatava (mitte tagantjärgi toimunud) tehingu maksustamise kohta. Seega on siduva eelotsuse oskusliku ja asjatundliku küsimise korral võimalik maksuriski 100%-liselt välistada ja maksuhalduri hilisem võimalik kontroll varakult ära hoida. Siduva eelotsuse näol on tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte edasiarendusega maksuõiguses, mis lisab kindlust tsiviilkäibele ja usaldust maksuhalduri vastu.

Kas siduva eelotsuse küsimine võib olla kohustuslik?

Kuna seaduse kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, võib asuda seisukohale, et maksuseaduse ebaselguse korral võib juhatuse liige olla isegi kohustatud maksuhaldurilt siduvat eelotsust küsima. Äriühingule maksuriski vabatahtlik võtmine võib muuhulgas tähendada äriühingu väärtuse vähenemist (nt potentsiaalse investori silmis) kui ka hullemal juhul juhatuse liikme isiklikku vastutust realiseerunud maksuriski ehk juurde määratud maksuvõla eest. Samuti võib põhimõtteliselt olla võimalik äriühingu omaniku või võlausaldaja nõue juhatuse liikme vastu tema poolt tekitatud kahju hüvitamiseks äriühingule.

Seega võib äriühingule vabatahtlikult maksuriski võtmine põhjustada raskeid tagajärgi nii äriühingule kui juhatuse liikmele endale ning on oluline teadvustada endale siduva eelotsuse küsimisega seotud võimalusi ja ohte.

Siduva eelotsuse küsimine ja eelotsuse siduvus

Siduva eelotsuse küsimine on reguleeritud maksukorralduse seaduses. Eelotsuse taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust ja toimingu maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi ning taotleja hinnangut maksustamise õiguslike aluste kohta. Siduva eelotsuse küsimine on tasuline (juriidilisel isikul tuleb maksta 766,93 eurot ja füüsilisel isikul 191,73 eurot).

Maksuhalduril on siduva eelotsuse andmiseks aega 60 päeva ja mõjuvate põhjuste esinemisel 90 päeva taotluse esitamisest. Maksuhalduri poolt eelotsuses antud maksuõiguslikku tõlgendust taotleja vaidlustada ei saa, kuid taotlejale ei pea sellest lähtuma või maksuhaldurile paljastatud tehingut sooritama. See tähendab, et taotleja jaos ei ole siduv eelotsus siduv.

Väljastatud otsus on maksuhalduri jaoks siduv siis, kui taotluses kirjeldatud tehing sooritatakse taotluses kirjeldatud ajal, taotlus sisaldab kõiki maksustamise mõttes olulisi asjaolusid ja enne tehingut ei ole tähendust omavaid õigusnorme oluliselt muudetud. Siduv eelotsus ei ole maksuhaldurile siduv juhul, kui otsus on nt maksuhaldurit õigusvastaselt mõjutades (nt pettuse teel). Seejuures jääb siduv eelotsus jõusse isegi siis, kui Riigikohus või maksuhaldur peaks vahepeal oma praktikat tehingu maksustamise küsimuses muutma.

Lähtuvalt eeltoodust on ülioluline siduva eelotsuse taotluse täpne sõnastus, st eelkõige taotluses kõigi oluliste asjaolude välja toomine. Vastupidisel juhul võib jääda maksurisk enesele teadmata maandamata (siduv eelotsus ei kehti) ja kahju võib olla suurem, kuna tehingust on teada antud ka maksuhaldurile.

Siduvat eelotsust ei saa küsida seotud isikute vaheliste tehingute hindade väärtuse hindamise ehk siirdehindande kohta. Samuti on maksuhalduril õigus eelotsuse andmisest keelduda, kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on objektiivsetel asjaoludel selge, kui eelotsust soovitakse oletusliku ehk hüpoteetilise toimingu kohta või kui toimingu eesmärk on maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Siduva eelotsuse andmisest keeldumist on võimalik taotleja poolt vaidlustada.

Millal on maksuõigusnorm piisavalt selge?

Kuna siduva eelotsuse andmisest on maksuhalduril õigus keelduda maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamise selgusel korral, tekib tihti küsimus, millal on maksuõigusnorm piisavalt selge. Praktikas on maksuhaldur sisustanud maksunormi „selgust“ läbi Euroopa Inimõiguste Kohtu 26.04.1979 otsuses (Sunday Times vs Ühendkuningriik) sisalduva n-ö juhise.

Nimetatud otsuse kohaselt on õigusnorm piisavalt selge, kui see on formuleeritud piisava täpsusega võimaldamaks inimesel oma käitumist reguleerida selliselt, et ta peab saama – kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga – asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mille teatud tegevus võib kaasa tuua. Seadusandja on maksukorralduse seaduse muutmise seaduse seletuskirjas rõhutanud, et siduv eelotsus on mõeldud taotleja enda poolt keerulisemale maksuküsimusele antud hinnangule maksuhalduri poolse kinnituse saamiseks, mitte aga maksukonsultantidega konkureerimiseks.

Antud teema kohta on Eestis olemas ka üks siduva eelotsuse taotleja võiduga lõppenud kohtuasi (haldusasi nr 3-09-775). Kohus asus nimetatud haldusasjas seisukohale, et konkreetse juhtumi puhul ei olnud tegemist õigusselge olukorraga, mis andnuks maksuhaldurile õiguse siduva eelotsuse andmisest keelduda. Kohus lisas märkimisväärse momendina, et siduva eelotsuse menetlusse võib kaasata vajadusel ka eksperdi, kui maksustamise aluseks olevate asjaolude kindlakstegemine nõuab eriteadmisi.

Kui kahtled, siis pigem küsi siduvat eelotsust!

Mõnikord võib olla mõistlik küsida siduvat eelotsust ka juhul, kui on vaid kahtlus maksustamisreeglite osas. Kui maksuhaldur hindab, et tegemist ei ole nii keerulise küsimusega, mis peaks eeldama siduva eelotsuse andmist, siis vastatakse maksuhalduri praktika kohaselt sellele küsimusele kui selgitustaotlusele. Sellisel juhul saab taotleja vastuse oma küsimusele ja siduva eelotsuse eest makstud riigilõivu maksuhaldurilt tagasi küsida. Selline vastus ei ole küll siduv ja maksuhaldur võib oma seisukohta muuta, kuid sellisel juhul ei tohi maksuhaldur reeglina küsida maksumaksjalt tähtaegselt tasumata jäänud maksudelt täiendavalt intresse.

Samuti on siduva eelotsuse küsimine tõendiks selle kohta, et äriühingu juhatus on oma hoolsuskohustust täitnud ja üritatud kõikide vahenditega maksuriski vältida. Lisaks on Riigikohus märkinud Sylvesteri lahendis (3-3-1-23-09), et kirjavahetus maksuhalduriga võib olla hiljem oluline maksumaksja tegevuse eesmärgi kindlakstegemisel.

Artikli autor on Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Rait Kaarma

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Rödl & Partner - Äri ja Õigus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad