Riigikohus selgitas vee-ettevõtjaks määramise tingimusi

Riigikohus analüüsis praktikas tekkinud küsimusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku taotluse alusel vee-ettevõtja määramisel ning selgitas, milliste tingimuste täitmisel saab kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitada vee-ettevõtja ja määrata talle tegevuspiirkonna.

Selleks, et vee-ettevõtjana õiguspäraselt tegutseda, peab eraõiguslik juriidiline isik olema vee-ettevõtjaks määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt. Viimane peab ühtlasi olema kehtestanud juriidilisele isikule tegevuspiirkonna. Kuigi vee-ettevõtjaks määramise tingimused on selgelt sätestatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses (ÜVVKS), kerkib praktikas ikkagi probleeme vee-ettevõtja määramisel just ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanike taotluse alusel. Probleemid ei kerki mitte ainult ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikel, vaid ka kohalikel omavalitsustel ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdajatel.

Vee-ettevõtja mõiste on sätestatud ÜVVKS § 7 lg-s 1. Nimelt loetakse vee-ettevõtjaks eraõiguslikku juriidilist isikut, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Arvestades, et vee-ettevõtja määratluses on keskseks mõisteks ühisveevärk ja –kanalisatsioon, tuleb avada ka selle sisu.

Ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks loetakse ehitiste ja seadmete süsteemi, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku (ÜVVKS § 2 lg 1). Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Nagu eelnevalt märgitud, määratakse juriidiline isik vee-ettevõtjaks ja otsustatakse tema tegevuspiirkond kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.

Lähtudes sellest, kes on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik, saab eristada kahte viisi, kuidas vee-ettevõtjaks määramine toimub:

1) kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse omandis, määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega, sealjuures korraldatakse enne otsuse tegemist avalik konkurss (ÜVVKS § 7 lg 2);

2) kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab selle omanik ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu (ÜVVKS §  7 lg 21).

Praktikas on just viimasena nimetatud variant - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku taotluse alusel vee-ettevõtja määramine - tekitanud küsitavusi: millistel tingimuste täitmisel saab ikkagi kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitada vee-ettevõtja, kas kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda vee-ettevõtjalt ka muude tingimuste täitmist kui ÜVVKS § 7 lg-s 21 on loetletud ning kui suur on volikogu kaalumisruum sellise otsuse tegemisel. Nende küsitavuste pinnalt on vee-ettevõtja määramisel tekkinud probleemid.

ÜVVKS § 7 lg 21 näeb ette kolm tingimust, mis peavad olema ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikul täidetud selleks, et volikogu saaks määrata vee-ettevõtja:

1) eraõiguslik juriidiline isik on vee-ettevõtja;
2) ühisveevärk ja –kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis;
3) isik on esitanud ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks.

Riigikohtu 19. mai 2011.a. otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-11 tõi selgust ÜVVKS § 7 lg-t 2¹ tõlgendamise ja rakendamise kohta. Vaidluse sisuks oli see, kas volikogu otsus määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik vee-ettevõtjaks olukorras, kus tal on täidetud ÜVVKS § 7 lg 2¹ järgsed tingimused on õiguspärane ning kas volikogul tuli otsuse tegemisel arvesse võtta ka muid seaduses sätestamata tingimusi. Nimelt vajas vaidluses lahendamist küsimus, kas volikogu pidi enne rajatise omaniku vee-ettevõtjaks määramist tegema kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni  omaniku ja valdaja vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingu kehtivuse või tuli volikogul oodata ära vastavasisulise vaidluse lahenemist kohtus. Selguse huvides olgu siinkohal märgitud, et ÜVVKS § 7 lg 2¹ sellise tingimuse tuvastamise nõuet ette ei näe.

Riigikohus asus seisukohale, et volikogul on ÜVVKS § 7 lg 2¹ järgse otsuse tegemisel väga piiratud kaalumisruum. Riigikohus leidis, et selle sätte sõnastusest ja eesmärgist tulenevalt tuleb kohaliku omavalitsuse volikogu vee-ettevõtja määramisel lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ettepanekust ning sätte kohaldamise faktiliste eelduste täitmisel tuleb tal ka vastav ettepanek kinnitada. Sellest järeldub, et täiendavate ehk konkreetses sättes nimetamata tingimuste olemasolu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikult nõuda ei saa ning kui ÜVVKS § 7 lg 2¹ nimetatud tingimused on täidetud, siis ei ole kohaliku omavalitsuse volikogul muud võimalust, kui kinnitada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku taotluses märgitud vee-ettevõtja ja määrata talle tegevuspiirkond.


Artikli autor on Häli Jürimäe, Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad