Maksud – kellele kõrged, kellele madalad?

Maksumaksjale tunduvad maksud liiga kõrged ning valitseja jaoks kipuvad maksutulud olema ebapiisavad. Nendes stereotüüpides aitab veidi selgust tuua juulikuus ilmunud Eurostati ja Euroopa Komisjoni iga-aastane uuring maksutrendidest Euroopa Liidus.

Kui vaadata selle raporti Eestit puudutavat osa,  siis oleme üksikute maksude lõikes Euroopa tipus nii kõige kõrgema kui ka kõige madalama maksukoormuse arvestuses. Kaudsete maksude osakaal on Eestis üks euroliidu kõrgemaid – kolmas koht 27 riigi hulgas. Sellele on aidanud kaasa käibemaksumäärade tõstmine ja väike hulk käibemaksuerandeid ning tulumaksumäära alandamine aastate jooksul. Samuti ületab Eestis keskkonnamaksude osakaal EL keskmist ning see on järjest kasvanud alates 2001. aastast. Eestis on kõik aktsiisid oluliselt kõrgemad EL miinimumstandartidest (va. põlevkivi osas üleminekuperioodil).

Need trendid on algselt tulenenud vajadusest ühtlustada Eesti maksusüsteemi EL nõudmistega, kuid teisalt ka poliitilisest valikust alandada otseste maksude koormust ja suurendada kaudsete maksude osakaalu. Arvestada tuleks, et see trend jätkub Eestis ka edaspidi. Samas kapitalitulu maksude osas on Eesti Euroopa Liidu 27 riigi arvestuses koos Läti ja Leeduga esimeste hulgas vastupidiselt vaadates – kapitalitulult laekuvate maksude osa on üks väiksemaid. Eestis on kohalikele omavalitsustele laekuv osakaal maksutuludest Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kontekstis suuruselt 7. kohal.

Sotsiaalkindlustuse maksed moodustavad Eestis olulise osa maksukoormusest ja on 5 protsendipunkti üle Euroopa Liidu keskmise. See on juba aastaid nii olnud ning sellele on juhitud tähelepanu nii Eestis kohapeal kui ka välisorganisatsioonide ja -ekspertide poolt. Võib arvata, et alates 2014. aastast oodatav sotsiaalmaksu ülempiir (4000 eurot) ja loodetavasti lähiaastatel alandatav töötuskindluse makse leevendavad veidi sotsiaalmaksete koormust, kuid ilmselt need kosmeetilised muudatused ei mõjuta oluliselt maksude struktuuri Eestis ning tööjõumaksude osakaal jääb meil endiselt väga kõrgeks. Sotsiaalkindlustuse maksete tööandja ja töötaja vahel jaotumise osas eristub Eesti kogu muust Euroopast – mitte ühelgi EL liikmesriigil pole tööandja sotsiaalkindlustuse maksete osakaal nii suur kui Eestis. Ehkki sotsiaalmaksete jaotumine töötaja ja tööandja vahel on mõnevõrra tehniline küsimus ega puuduta summaarset maksukoormust, siis arvatavasti ei taju töötaja tööandja maksukohustust, mis kaasneb tema palkamisega.

Tulumaksu osas nenditakse uuringus, et Eestis on tulenevalt füüsilise isiku maksuvabast tulust tulumaksusüsteem tervikuna juba praegu progresseeruv. Mida suurem osakaal on kellegi tulust maksuvabal tulul ja mahaarvamistel (koolituskulud, eluasemelaenu intressid, pensioni III samba sissemaksed jne), seda väiksem on tulumaksu osakaal tema tuludest. Arvatavasti annab otsida Eesti residendist maksumaksjat, kelle efektiivne tulumaksumäär oleks täpselt 21,0% pärast kõiki tulust lubatud mahaarvamisi.
Eesti ettevõtte tulumaksusüsteem on küll eriline, kuid nominaalse maksumäära osas on Eesti EL keskmiste seas ega eristu teistest. Kui käibemaksumäärade osas on EL-is olnud maksumäärade suurenemise trend, siis ettevõte tulumaksumäär on paljudes riikides alanenud.

Ehkki üleüldine maksukoormus tõusis Eestis selle 2009.aasta andmetel põhinevas uuringu järgi 35,9%-ni SKP-st, siis jääme üldise maksukoormuse osas Euroopa Liidu keskmiste hulka. Samas on meil lähinaabreid, kes on EL keskmisest madalama maksukoormusega riikide hulgas (Läti ja Leedu) ja ka EL kõrgema üldise maksukoormusega (Rootsi).

Seega kinnitab see statistika mõningaid teada-tuntud fakte, kuid samas aitab võrrelda meie maksude struktuuri teiste riikidega ning paneb mõtlema Eesti pikaajalisele konkurentsivõimele. Küsimus on, kas ja millega tahame selles statistikas silma paista kahe aasta pärast?

Artikli autor on Ranno Tingas, Ernst & Young Baltic AS partner, juhatuse liige

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

Uudised

Tööriistad