Maksumenetlus: millal võib müügitehingust saada ettevõtte üleminek

Maksukorralduse või - otsuse saamisel tuleb tähele panna, millele on maksuhaldur ettevõtte ülemineku toimumise tuvastamisel tuginenud ning kas need argumendid ja tõendid võimaldavad väita, et tegemist on ettevõtte üleminekuga.

Ettevõtte või selle osa ülemineku toimumist hinnatakse läbi spetsiifiliste tingimuste ja nende tingimuste olemasolu tuleb tõendada. Hoolimata varasemast Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikast, kus on sisustatud ettevõtte ülemineku hindamiskriteeriume, on maksumenetluses sageli ettevõtte või selle osa üleminek puudulikult tuvastatud, mis on omakorda toonud kaasa õigusvastase haldusakti andmise. Riigikohtu 01. juuni 2011.a. otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11 on toonud selgust maksuhalduri kohustustesse ettevõtte ülemineku tuvastamisel. Ühtlasi on kohtuotsuses analüüsitud maksukohustuslase sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses ettevõtte või selle osa üleminekuga.

Maksuhaldur tuvastab ettevõtte ülemineku kahel eesmärgil. Esiteks saab maksuhaldur teha korralduse, mille alusel nõutakse ühe juriidilise isiku maksuvõla tasumist teiselt, ettevõtte või selle osa omandanud juriidiliselt isikult. Teiseks saab ettevõtte ülemineku tuvastamisel lugeda sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olematuks, teha maksuotsuse ja jätta sisendkäibemaksu tagastamistaotluse rahuldamata.

Olemasoleva maksuvõla sissenõudmiseks teeb maksuhaldur ettevõtte või selle osa omandajale korralduse maksuvõla tasumiseks ja loeb ettevõtte üleandmise toimunuks. Korralduses tuginetakse esmajoones maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 37, mille järgi lähevad ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 37 lg-s 1  nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. MKS § 37 lg-s 1 on loetletud maksukohustus, kinnipidamiskohustus, vastutuskohustus, kõrvalkohustused ning tagastusnõue. Lühidalt tähendab see muuhulgas maksuvõla tasumise kohustuse üleminekut ühelt juriidiliselt isikult teisele. Korralduses tuvastab maksuhaldur ettevõtte ja maksukohustuse ülemineku lisaks maksukorralduse seadusele ka lähtudes võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatust. Nimelt tuleneb VÕS § 180 lg-st 1, et ettevõtte üleminek võib toimuda nii lepingu kui ka seaduse alusel. Ettevõtte üleandmise hindamisel lähtutakse VÕS 180 lg-st 2, mille kohaselt kuuluvad ettevõttesse selle majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Juhul kui ettevõttesse kuuluvad asjad ja õigused lähevad üle, siis kaasneb sellega ettevõtte omandajale ka kõikide üleandja kohustuste üleminek.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumise tuvastamisel viitab maksuhaldur käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p-le 1, mis sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses.

Maksuhaldur on juba mõnda aega teinud maksuotsuseid, kus asjade müügitehing loetakse näilikuks ja leitakse, et tegelikkuses on toimunud ettevõtte üleminek. Maksuhaldur tugineb tavaliselt järgnevale - väidetavalt ettevõtte või selle osa üle andnud äriühing on varatu ja tema tegevus ei ole jätkunud, tal on tekkinud maksuvõlg, asja või asjad omandanud äriühing jätkab sarnase tegevusega ja viimane on sõlminud mõned lepingud samade isikutega. Samas ei ole sellised argumendid piisavad, et lugeda ettevõtte üleminek toimunuks.

Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-20-11 analüüsinud maksuotsust, milles maksuhaldur luges kinnisasjade võõrandamise tehingu näilikuks, leidis, et tehing on tehtud eesmärgiga saada vormilise müügitehingu pealt alusetult sisendkäibemaksu ja tegelikkuses on toimunud  hoopis ettevõtte üleminek. Riigikohtu otsusega jäeti rahuldamata maksuhalduri kassatsioonkaebus ja jõusse ringkonnakohtu otsus, millega vaidlustatud maksuotsus tühistati.

Nimetatud lahendis märkis Riigikohus, et ettevõtte osa üleminekul peab analüüsima tehingute kõiki aspekte ning antud asjas ei ole maksuhaldur üldse tuvastanudki varakogumit, mis moodustas ettevõtte ja milline osa sellest üle anti. Ühtlasi järeldub Riigikohtu otsusest, et ettevõtte osa üleminekut ei saa järeldada olukorrast, kus makseraskustes äriühing võõrandab kinnisasjad isikule, kes jätkab  kinnisasjade ehitamisega. Asjas ei loetud määravaks seda, et äriühingu juhatuse liikmed olid varasemalt äripartnerid või, et väidetavalt ettevõtte osa üle võtnud äriühing oli omandanud nõude kinnisasjade müüja vastu. Arvestades maksuhalduri puudulikku argumentatsiooni ja uurimiskohustuse täitmata jätmist, asus Riigikohus seisukohale, et ettevõtte või selle osa üleandmist ei toimunud.

Riigikohus selgitas, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja äriühingute käitumist nii tehingutele eelnevalt kui ka järgnevalt. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et ettevõtte ülemineku hindamisel on arvestatavateks kriteeriumiteks muuhulgas:

1) ettevõtte tüüp;
2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;
3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine;
4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;
5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus;
6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg;
7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine;
8) ettevõtja omandaja varasem tegevus;
9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus.

Oma varasemates otsustes, olgugi, et tsiviilasjades, on Riigikohus (tsiviilasjades nr 3-2-1-96-08, 3-2-1-82-10) selgitanud, milliste tingimuste olemasolu tuleb kontrollida ettevõtte ülemineku hindamisel. Sealjuures on Riigikohus  juhtinud tähelepanu (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-09) sellele, et ainult asjade müügilepingust ei pruugi piisata ettevõtte ülemineku toimumiseks ning ülemineku eelduseks on siiski ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine.
 
Kõnealune kohtuotsus väärib tähelepanu ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse analüüsi tõttu seoses ettevõtte üleminekuga. Kohus sedastas, et kui tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse tähenduses ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada, ja jätab käibemaksu riigile tasumata, siis puudub ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Võttes kokku eeltoodut tuleb korralduse või maksuotsuse saamisel tähele panna, millele on maksuhaldur ettevõtte ülemineku toimumise tuvastamisel tuginenud ning kas need argumendid ja tõendid võimaldavad ikkagi seadustest ja kohtupraktikast järelduvalt väita, et tegemist on ettevõtte üleminekuga.

 Artikli autor on Häli Jürimäe, advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad