Investeerimisriskiga elukindlustus kui rebane lambanahas

Kindlustus ei pruugi mitte ainult riske maandada, vaid võib ka neid sisaldada. Investeerimisriskiga elukindlustus on kui rebane lambanahas – nimelt vagur, kuid sisult kaval. Kuidas riske ära tunda, jagavad nõu advokaadibüroo SORAINEN jurist Helen Ratso ja partner Reimo Hammerberg Raamatupidaja.ee blogis.

Investeerimisriskiga elukindlustus on toode, mis ühendab investeerimis- ja kindlustustoote ning on lisaks atraktiivne maksuaspektist. Viimasel ajal on Eestis muudetud mitmeid investeerimisriskiga elukindlustust reguleerivaid õigusakte. 2010. aasta jaanuaris jõustusid võlaõigusseaduse muudatused, millega sätestati kindlustusandja kohustus teavitada kindlustusvõtjat investeeringu riskidest enne investeerimisriskiga elukindlustuse lepingu sõlmimist. Selle aasta aprillist alates on kindlustuse pakkujatel lisaks kohustus hinnata investeerimisriskiga elukindlustuse lepingu ja selle alusvara sobivust konkreetsele kliendile.

Investeerimisriskiga elukindlustusega seotud riske ja pakkuja kohustusi ei ole Eesti kohtupraktikas veel analüüsitud. Finantsinspektsiooni andmetel on aga sagedasemaks muutunud kaebused ebapiisava riskiinfo üle. Seetõttu toomegi teieni ka Soome pressis laialdaselt kajastatud värske Ülemkohtu lahendi, milles analüüsiti kindlustusandja kohustust informeerida kliente investeerimisriskiga elukindlustuse riskidest. Sellest on õppida ka Eestis.

Kohtuasja aluseks oli Soome abielupaari sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuse leping, mille alusvaraks olid aktsiafondid. Lepingu alusel investeerisid nad 1999-2000 aastatel ligikaudu kaks miljonit eurot. Lepingu lõppedes 2005. aastal oli investeeringu väärtus alusvara hinnalanguse tõttu ligi 1 miljoni euro võrra väiksem. Seepeale esitasid investorid kindlustusseltsi vastu hagi, nõudes investeeritud summa vähenemisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagejad olid seisukohal, et kindlustusfirma oli käitunud hooletult, mitte täites Soome kindlustuslepingute seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Investorite väitel olid nad küll aru saanud, et investeeringu väärtuse kasv ei ole tagatud, kuid ei olnud mõistnud, et esineb investeeringu väärtuse vähenemise risk. Seetõttu pidasid nad saadud infot ebapiisavaks, valeks ja eksitavaks ning nõudsid kindlustusfirmalt investeeringu väärtuse languse hüvitamist.

Kindlustusfirma hagejate väidetega ei nõustunud. Kindlustusandja väidete kohaselt oli investoritel konkreetne soov investeerida mittemaksustatavasse fondi ning teenida investeeringult suuremat tulu kui tähtajaliselt hoiuselt. Valitud investeerimisriskiga elukindlustuse toode oli ainus, mis esitatud tingimustele vastas. Kostja hinnangul oli investoritele nii suuliselt kui kirjalikult esitatud põhjalik info toote, sh selle riskide, kohta. Väitega, et esitatud oli ohtralt kirjalikke materjale, hagejad nõustusid. Kindlustusfirma oli seisukohal, et hagejad olid valesti aru saanud kirjalike materjalide sõnastusest ning kogenud investoritena oleksid nad pidanud mõistma, et suure tootluse ootusega kaasneb suurem risk. Samuti oleksid hagejad pidanud investeeringu suurust arvestades pöörama erilist tähelepanu sõlmitavale lepingule.

Kohtuasi läbis Soomes kõik kolm kohtuastet. Helsingi Ringkonnakohus (esimese astme kohus) leidis, et kindlustusfirma ei olnud piisava hoolikusega veendunud, et kindlustusvõtjad mõistsid investeeringu kõiki omadusi. Vastavalt seadusesättele, mille kohaselt kindlustusleping on kehtiv sellistel tingimustel, mida mõistab kindlustusvõtja lähtuvalt kindlustusandjalt saadud infost, mõistis Helsingi Ringkonnakohus kindlustusfirmalt hagejate kasuks välja kompensatsiooni investeeringu väärtuse vähenemise ulatuses. Helsingi Apellatsioonikohus tegi aga otsuse kindlustusfirma kasuks.

Soome Ülemkohus nõustus apellatsioonikohtu seisukohaga ning otsustas samuti kindlustusandja kasuks, selgitades lahendis poolte õigusi ja kohustusi kindlustuslepingu sõlmimisel. Seaduse kohaselt oli kindlustusandjal kohustus pakkuda kindlustusvõtjale piisavat ja korrektset informatsiooni. Kohus leidis, et kohustus on võimalik täita piisava ja arusaadava kirjaliku materjali edastamisega. Hagejate poolt sõlmitud kindlustuslepingu tingimused sätestasid, et investeeritud kapitali võib paigutada aktsiafondidesse ning kindlustusselts ei vastuta fondide väärtuse langemise eest. Kohtu hinnangul olid lepingutingimused üheselt mõistetavad, arusaadavad ja selged. Ülemkohus asus ka seisukohale, et kindlustusfirma võib eeldada, et investorid (eriti kogenud investorid) tutvuvad neile esitatud materjalidega.

Kohus möönis, et aja möödumise tõttu ei ole kindlust kindlustusseltsi esindaja kasutatud täpsetes väljendites, kuid läbirääkimiste käik ei toeta hagejate väidet, et nad nõudsid riskivaba kindlustust. Kohus nentis, et mõned hagejatele saadetud pakkumiskirjad olid väga ahvatlevad ega maininud riski kaotada osa investeeringust. Mõlemad pooled aga nõustusid, et enne lepingu sõlmimist peetud kohtumiste käigus seletati hagejatele, et investeeringu tootlus sõltub konkreetsetest aktsiafondidest. Kohtu hinnangul oleksid hagejad kogenud investoritena pidanud teadma, et sellisel juhul sõltub ka investeeritud kapitali säilimine fondide käekäigust. Kohus mainis ka, et just arvestades kindlustusseltsi esindaja kogemust ja ametialast mainet, ei ole usutav, et ta oleks korduvate kohtumiste jooksul andnud pikaajalistele klientidele ebapiisavat, vale ja eksitavat infot.

Kindlasti ei saa Soome Ülemkohtu järeldusi otse üle lahe tuua. Tuleb tähele panna, et kohtuasja lahendamisel kasutatud Soome regulatsioon erineb oluliselt Eestis täna kehtivatest seadustest. Soome kindlustuslepingute seadus sätestas vaid kindlustusandja üldkohustuse informeerida kindlustusvõtjat kindlustustingimustest. Eesti võlaõigusseadus reguleerib aga täpsemalt kindlustusandja kohustusi just investeerimisriskiga elukindlustuse puhuks: anda infot alusvara ja seotud riskide kohta igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse tegemist võimaldavat infot, kusjuures lubatud ei ole lepingu sõlmimisest saadava võimaliku kasu rõhutamine, kui samal ajal ei viidata selgelt lepingu sõlmimisega seotud riskidele. Lisaks on kindlustustegevuse seaduse kohaselt kindlusandjal kohustus hinnata investeerimisriskiga elukindlustuse sobivust kliendile sarnaselt investeerimisühingu kohustusele investeerimisnõustamise ja portfellihalduse teenuse osutamisel.

Soome Ülemkohtu seisukohad võivad seetõttu abiks olla Eesti õiguse mõistmisel ja kohaldamisel eelkõige enne 2011. aastat sõlmitud kindlustuslepingute puhul. Võib väita, et tänase reeglistiku kohaselt investeerimisriskiga elukindlustuse sobivust hinnates peab kindlustusandja veenduma, et klient tõepoolest mõistab sellega kaasnevat investeerimisriski. Varasema regulatsiooni tõlgendamisel võib aga arvesse võtta Soome Ülemkohtu seisukohti, mis võivad olla veenvad argumendid ka Eestis.

Esiteks, kindlustusvõtja kogemus on oluline. Kindlustusandja poolt antava informatsiooni ning esitlusviisi valikul tuleb arvestada kindlustusvõtja investeerimiskogemust, eeldades kogenud investorilt teatud eelteadmisi ning põhjalikkust kirjalike materjalidega tutvumisel.

Teiseks, kui on info kirjalikult ja piisavalt selgelt esitatud, siis võib teavitamiskohustuse lugeda täidetuks (iseäranis kogenud investorite puhul). Kolmandaks, peaks kindlustusvõtja ka ise olema hoolas – tutvuma antud teabega ning vajadusel kindlustuspakkujalt selle täielikuks mõistmiseks selgitusi ja lisateavet paluma.

Ehk kokkuvõtteks – kindlustusfirma peab rebast katvale lambanahale paigaldama töötava tõmbluku ja selle all olevale rebasele viitama, luku täieliku avamise ja rebase ülevaatamise kohustus on aga investoril.

 

 

 

Artikli autorid on advokaadibüroo SORAINEN partner Reimo Hammerberg,  ja advokaadibüroo SORAINEN jurist Helen Ratso.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad