Kuidas konsolideerida Ida-Euroopa firmade andmeid?

Vähemalt kord aastas puuduvad kontsernide raamatupidajad kokku vajadusega muuta eri Ida-Euroopa riikides tegutsevate tütarettevõtete andmed konsolideerimiskõlblikuks. Kuidas õige tee leida, nõustab Darja Roos Raamatupidaja.ee blogis. 

See ei pruugi aga olla nii lihtne, arvestades kohaliku aruandluse iseärasustega ning ühtse rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IFRS) nõuete väga omapäraste tõlgendamistega nendes riikides. Toetudes auditeerimiskogemusele ülalpool loetletud maades, osutan tähelepanu kõige levinumatele vigadele, millega tuleb arvestada Ida-Euroopa tütarettevõtete andmete konsolideerimisel.

Kas tekkipõhine või „paberipõhine“ arvestus?
IFRS nõuete järgselt kajastatakse raamatupidamises tulusid / kulusid ning nende mõju bilansile tekkepõhiselt – see tähendab, et sel hetkel, kui majandustehing leiab sisuliselt aset, mitte sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud raha liikumised. Viimast loetakse kassapõhiliseks arvestuseks, mis on IFRS-ga vastuolus. Ida-Euroopas on aga levinud kolmas, läänemaailmas suhteliselt tundmatu arvestuse liik – niinimetatud "paberipõhine“ arvestus ehk, kui pole paberit, pole vaja ka tehingut kajastada. Näiteks, kui puudub hankija poolt allkirjastatud tööde / kauba üleandmise-vastuvõtu akt, siis ei kajastata ka vastavat võlgnevust / vara / kulusid, kuigi töö või kaup võib reaalselt olla juba ostja poolt kätte saadud ja kasutatud.

Kontrollige ettemakseid
Paberimajanduse ületähtsustamisest tuleneb ka võimalus, et hankijatele tehtud või ostjatelt saadud ettemaksetes peitub samuti olulisi ebatäpsusi. Esimene probleem ettemaksetega on selles, et isegi Eestis kiputakse neid kajastama ettemaksuarve vormistamise hetkel, kuigi sisult tähendab ettemaks reaalset raha liikumist ning alles siis peab toimuma ka selle kajastamine. Näiteks, kui raamatupidaja kajastab ettemaksuarvet varude eest, peaks üle kontrollima, et ettemaksukonto kajastaks tõepoolest ette makstud raha liikumist, mitte paberimajanduse tagajärgi.

Teine probleem ettemaksetega peitub jällegi selles, et Ida-Euroopa riikide aruandluses võib nende taga peidus olla juba ammu müüdud või ostetud kaup või osutatud / kätte saadud teenus, mida kohalik raamatupidaja ei julge mujal kajastada, kuna puudub uhke templiga võludokument - kaupade või teenuste üleandmise-vastuvõtmise akt, mis annab alust lisaväärtuse ja tulumaksu deklareemiseks.

Varude ja põhivara koosseis võib üllatada
Väga palju probleeme tekitab ka terminist "varud“ ja "põhivara" väärarusaamine. Kogemuse põhjal võib kohaliku (ehk Ida-Euroopa tütarettevõttete) varude kontot uurides leida seal väga palju huvitavaid ja imelisi asju, näiteks jõuluehteid, hulganisti WC-paberi rulle, tööraamatuid, jagatud reklaamesemeid, viimase viie aasta jooksul printeritele paigaldatud toonereid või autokumme, kontoritarbeid, statuette direktori laua kaunistamiseks ja nii edasi.

Meie tavaliste ärikommete ja raamatupidamise hea tava järgi ei peeta selliseid esemeid ja kulutusi varudeks, kuna need ei genereeri tulevikus ei rahavoogusid ega ka reaalset tulu. Kohalike arvestuste reeglid ei luba aga tihtipeale antud objekte koheselt maksuarvestusel kuludesse kanda ning tekib olukord, mil kõik põhivaraks sobilik kajastatakse põhivara objektidena ja amortiseeritakse ning muu satub varudesse ja "ripub" seal aastaid.

Reservide moodustamine on tundmatu tegevus
Ebalikviidsete varude, ebatõenäoliste nõuete, puhkuste, garantii- ja muude potentsiaalsete kohustuste reservide vabatahtlik moodustamine kohalikes aruannetes on väga vähetõenäoline. Tavaliselt ei mõista kohalikud raamatupidajad ja juhid, mida need reservid üldse tähendavad ja milleks tuleb üle aasta maksmata arved ebatõenäoliseks tunnistada, sest "kunagi ikka võib olla ju makstakse“ ning selliseid reserve ei ole lubatud kajastada kuluna ettevõtte tulumaksu arvestamisel.

Põhivara amortiseerimise määrad ei kajasta tegeliku vara eluiga
Ettevõtte tulumaksustamise süsteemiga kaasnevad tihtipeale seadusega reglementeeritud amortisatsioonimäärad, mis võivad kontserni määradest oluliselt erineda. Antud juhul on väljapääsuks eraldi põhivara arvestuse pidamine konsolideerimise otstarbeks.

Ettevõtte tulumaksu arvestamine erineb meie omast
Riikides, kus eksisteerib ettevõtte tulumaks, tekib olukord, mil ettevõtte raamatupidamislike väärtuste ja nende maksu arvestamise aluseks olevate väärtuste vahel eksisteerivad erinevused. Näidiseks võib tuua juba mainitud põhivara jääkväärtuse, mis võib erineda raamatupidamises ja maksuarvestuses. Antud juhul puutuvad ettevõtted kokku vajadusega välja arvutada ja kajastada võlgades ja nõuetes mitte ainult jooksvaid makse, vaid ka erinevuste pealt arvestatud viitmaksu (deffered tax).

Paremaks lahenduseks usaldusväärsete konsolideerimise andmete saamisel on välja töötada ja rakendada kontserni tasemel ühiselt mõistetavad arvestuse ja raporteerimise nõuded, mis võib tunduda alguses keerulise ülesandena, kuid aja möödudes lubab muuta teie konsolideeritud aruande koostamist palju lihtsamaks ja nauditavamaks tegevuseks.

Artikli autor on Darja Roos, Darja Roos, Donoway Assurance´i vandeaudiitor

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad