Olude sunnil sõlmitud kulukas laenuleping võib olla tühine

Millal on laenuleping heade kommete vastane ehk tühine, selgitab värske Riigikohtu lahendi põhjal Merilin Valdmaa, Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat, Raamatupidaja.ee blogis.

TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (sundolukorrast), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel  või on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Riigikohus märkis, et nimetatud säte muudab tõendamiskoormust teise poole sundolukorrast teadmise või teadma pidamise osas tühisusele tugineda sooviva isiku kasuks. Seaduse seletuskirja kohaselt on sellist tõendamiskoormuse ümberpööramist peetud vajalikus põhjusel, et väga tugev ebaproportsionaalsus vastastikuste kohustuste juures on selge märk teise poole raskest olukorrast, sest on vähetõenäoline, et vabatahtlikult lepingut kujundades mõni isik sellistel tingimustel lepingu sõlmiks.

TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Eelnevalt käsitletu tähendab, et kui laenuandja on fikseerinud krediidi kulukuse määra enam kui 3 korda suuremana, kui seda on avaldanud Eesti Pank, siis võtab ta teadlikult riski, et laenuvõtja võib lepingu kohtus vaidlustada. Tarbimislaenude kulukuse määra arvutamisel lähtutakse rahandusministri 07. augusti 2002. a määrusest nr 98 "Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord". Siinkohal olgu märgitud, et käesoleva aasta mais oli nimetatud määr 30,3%. Krediidikulukuse määr näitab protsentuaalselt, kui suur kulu tuleneb antud laenust aastas (selle arvutamisel võetakse arvesse laenu suurus, kõik makstavad teenustasud ning intress). Kõnealuse Riigikohtu menetluses olnud tsiviilasja puhul oli lepingukohane krediidi kulukuse määr aastas koguni 791,61%.

Samas rõhutab Riigikohus, et lepinguvabaduse põhimõtet järgides on teisel poolel võimalik tõendada, et lepingupooltele ei olnud soorituste väärtuste vahe oluline ning heade kommetega ei ole vastuolus ka selline lepingus kokkulepitud tarbimislaenude kulukuse määr, mis on suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teises lauses nimetatud kulukuse määr.

Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb kohtul tehingu tühisuse tuvastamiseks teha kindlaks järgmised asjaolud:

Esiteks tuleb tuvastada, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et tarbijal on, isegi kui krediidi kulukuse määr ei ületa seaduses sätestatud piiri, võimalik tuua välja ka muud asjaolud, miks soorituste vahe on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
 
Teiseks peab tehingu tühisuseks olema, lisaks soorituste väärtuste vahele, üks tehingu pooltest teinud selle tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Üldjuhul sõlmitakse tehingud, mille vastastikuste soorituste väärtus on äärmiselt ebavõrdne tõesti siis, kui selleks on eriline vajadus või sundolukord, kuid see ei pea alati nii olema. Seejuures tuleb arvestada, et mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või mida ebasoodsamad on tehingu tingimused, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud. Tehingu heade kommete vastasust tuleks eitada juhul, kui soorituste väärtuste vahe oli küll suur, kuid sundolukorda ei olnud, sest isik oleks sõlminud tehingu igal juhul (st tema jaoks oli tehingu väärtus ükskõik).

Eeltoodu ei vabasta tehingu tühisusele tuginevat isikut selle väljatoomisest, milles tema sundolukord seisnes. Lepingu tühisusele tuginev pool peab tõendama vähemalt ühte sundseisu iseloomustavat täiendavat asjaolu.

Kolmandaks eelduseks tehingu tühisuse tuvastamisel on soodustatud isiku teadmine tehingu teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. See võib esineda nii juhul, kui üks pool teise majanduslikult nõrgemat positsiooni teadlikult enda kasuks lepingu sõlmimisele kallutamiseks kasutab, aga ka siis, kui soodustatud pool ei asu küll ise aktiivselt vastaspoole surveolukorda ära kasutades lepingu sõlmimisele kaasa aitama, kuid ei pööra vastaspoole sundolukorrale lepingut sõlmides tähelepanu.

Järelikult on kõrge intressiga laenu andmisel käibes vajalikuks hooleks vähemalt teise poole majandusliku olukorra tuvastamine. Kui jätta see tegemata (või teha seda lohakalt), siis on käibes vajalikku hoolt olulisel määral rikutud ja tehing võib seetõttu tühiseks osutuda.

Riigikohtu kolleegiumi hinnangul on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja hoolsuskohustus teise poole sundolukorra välistamiseks rangem kui teistel isikutel. Seda, kas majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja on olnud piisavalt hoolas hindamaks teise poole sundolukorda (küsimustiku põhjalikkus, tehingu teise poole vastused küsimustikule, individuaalvestlused tehingu teise poolega vms), tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi. Tehingu tühisusele tugineja peab tõendama teise poole teadmist tema sundolukorrast.

Seejuures on oluline, et juhul kui kohus tuvastab tehingu tühisuse TsÜS § 86 lõike 3 järgi, ei tule laenusaajal tagastada laen koheselt, vaid tal on õigus tagastada see tühises laenulepingus märgitud tähtajal (TsÜS § 86 lg 4). Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (s.o Euroopa Keskpanga poolt põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, mis näiteks 2011. a esimesel poolaastal oli 1,25%  aastas).

Eelnevalt käsitletud Riigikohtu otsusest tingituna soovitame kõigil (eelkõige tarbijatel), kes on oma erakorralisest vajadusest tingituna pidanud võtma laenu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, hinnata kas selline leping võib olla heade kommete vastane.

Artikli autor on Merilin Valdmaa, Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

Uudised

Tööriistad