Kas Eesti võiks matkida Euroopat või luua oma niši?

Eestil kasulik silmas pidada Euroopas oodatavaid liikumisi konkurentsivõime parandamiseks, kuid samas võiks leida siiski oma nišši, et mõnede Euroopa nõrkade kohtade taustal oma tugevusi esile tõsta.

Majandusteadlased on tõestanud, et välisinvesteeringutel on otsene mõju majanduskasvule ja et see mõju kehtib sõltumata riigi arengustaadiumist. Kõrgem välisinvesteeringute tase tagab välismaiste teadmiste ülekandmise kodumaale ja seeläbi ka tehnoloogilise arengu. Seetõttu on iga riigi jaoks väga oluline tagada piisav välisinvesteeringute sissevool.

Eurotsooni lõunapoolsete riikide võlakriis on investoritele rõhutanud vajadust rangemalt eristada iseseisvate riikide majandusi. See tähendab, et aina olulisemaks muutub Eesti unikaalsus teiste riikidega võrreldes ning selleks, et väliskapitali ligi meelitada, tuleb poliitikutel teha otsuseid, mis meid atraktiivsemaks muudaks.

Ernst & Young’i äsja ilmunud uuringus loetlevad välisinvestorid Euroopa puhul kõige suuremate riskidena majanduskasvu aeglust, võrreldes selliste riikidega nagu Hiina ja India, kõrgeid makse ja tööjõukulusid ning suurt riigivõlga.

Samas antakse uuringus soovitusi selle kohta, kuidas Euroopat positsioneerida ja milliseid konkurentsieeliseid edendada, et hoolimata eelmainitud negatiivsetest aspektidest välisinvestorid siiski sooviksid Euroopasse investeerida:

1. Roheline ja digitaalne – investorid näevad IT-d ja clean-tech’i ehk puhast tehnoloogiat kahe olulisima võtmena Euroopa kasvuks järgmisel kahel aastal.

2. Maksu-keskne konkurentsivõime – et suurendada osakaalu tiheda konkurentsiga välisinvesteeringute turul, tuleb Euroopal alandada makse ning tööjõukulusid;

3. Linnad – hea infrastruktuur ja innovatiivsed teaduspargid köidavad investoreid. Kui piirkonnas on head elamisvõimalust pakkuvad linnad, on ettevõtetel lihtsam värvata kasulikke töötajaid;

4. Talendid – Euroopa tööjõu mitmekesisus ja kvaliteet on välisinvesteeringute meelitamiseks tähtsaim omadus.

Loomulikult tuleb igal riigil leida ka oma nišš välisinvesteeringute soodustamiseks. Mõned meelitavad madalate tööjõukuludega, teised kiire kasvuga. Samas on USA Silicon Valley näide, mis on tuntud mitte ainult oma tarkvaraäride kobara, vaid ka puhta tehnoloogia ning alustavaid ettevõtteid soodustava rahastamise infrastruktuuri poolest.

Eestilgi tasub mõelda, mis ulatuses liikuda Euroopa suunal ja kus spetsialiseeruda. Rootsi ja Soome majanduste seljal justkui kiirenevate majanduskasvu numbrite näitamisest kahjuks pikas perspektiivis Lääne-Euroopa elatustasemeni jõudmiseks ei piisa. Selleks tuleb aasta-aastalt tehnoloogiliselt võrdlemisi kiiremini areneda. Ühelt poolt eeldab see leiutamist soodustava keskkonna loomist ning teiselt poolt kapitali sissevoolu hoidmist või suurendamist.
Eesti nišiks on traditsiooniliselt olnud tulumaksuvabastus ettevõtte kasvuks suunatud kasumilt ning range rahanduspoliitika.

Hea meel on täheldada innovatiivsusele suunatud ettevõtmisi nagu Garage48 ja Ajujaht ning Tehnopoli ja Tartu Teaduspargi arendusi. Samuti pöörab Eesti tähelepanu talentide „koju toomisele“, kes on kapitali kaasamise eeltingimuseks. Ilma nende inimesteta ei ole väga mõtet Eestisse oma raha tuua, kuna ettevõtmised, mis neid ei vaja, saab läbi viia palju odavamates riikides. Samas ei tohiks siiski unustada, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide (sealhulgas ka Eesti) eeliseks vähemalt Lääne-Euroopa ees on kvaliteetse ja haritud tööjõu olemasolu madalama hinnaga.

Seega võib kokkuvõtteks öelda, et kindlasti on Eestil kasulik silmas pidada Euroopas oodatavaid liikumisi konkurentsivõime parandamiseks, kuid samas võiks leida siiski oma nišši, et mõnede Euroopa nõrkade kohtade taustal oma tugevusi esile tõsta. Kas need tugevused saavad olema odav tööjõud, stabiilne rahanduspoliitika, alustavate ettevõtete toetamine ja talentide kodumaale meelitamine või hoopis mingid muud aspektid, sõltub kindlasti Eesti poolt tehtavatest teadlikest otsustest.

Artikli autor on Taavi Mandel, Ernst & Young Baltic AS tehingute nõustamise osakonna konsultant.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Uudised

Tööriistad