Riigikohus: saneerimismenetlus külmutab nõuded

Saneerimismenetluse algatamine „külmutab“ nõuded ning pandipidajast võlausaldajaid ei või kohelda halvemini kui neid koheldakse pankrotimenetluses, märkis Riigikohus.

Hiljutises kohtulahendis nr 3-2-1-25-11 on Riigikohus põhjalikult analüüsinud mitmeid erinevaid saneerimismenetlusega seonduvaid aspekte, pakkudes muuhulgas lahendusi saneerimisseadusega senilahendamata küsimustele ning andes hinnanguid teatud saneerimismeetmete lubatavusele lähtuvalt võlausaldajate huvide kaitsmise vajadusest.


Mõned huvitavamad ning olulisemad seisukohad on alljärgnevad.

Saneerimismenetluse algatamine „külmutab“ sissenõutavaks muutunud nõuded

Saneerimisseadus iseenesest ei reguleeri saneerimismenetluse mõju olemasolevatele suhetele ning senini on pigem lähtutud põhimõttest, et ainuüksi saneerimismenetluse algatamine ei välista ega mõjuta võlausaldaja õigust kohaldada õiguskaitsevahendeid, sealhulgas öelda lepingu üles seoses võlgnikupoolse rikkumisega, mis on toiminud enne või pärast saneerimismenetluse algatamist.

Kõnealuses lahendis on kohus aga jõudnud järelduseni, et saneerimismenetluse algatamisega „külmutatakse“ selleks ajaks sissenõutavaks muutunud nõuded kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamine. Kohus on küll möönnud, et saneerimismenetluse algatamine ei takista võlausaldajal menetluse algatamise-eelsele võlgniku rahalise kohustuse rikkumisele tuginedes lepingut lõpetada või lepingu täitmisest keelduda, kuid sellise õiguskaitsevahendi rakendamisel puudub saneerimismenetluse kestel õiguslik mõju. Mis näitlikult tähendab, et üürileandja võib üürilepingu küll võlgnevuse tõttu üles öelda, kuid üüripinna tagastamist ei saa üürileandja enne menetluse lõppu nõuda.

Siiski on kohus rõhutanud, et eelnev kehtib:

a) rahaliste kohustuste puhul,
b) mis on sissenõutavaks muutunud enne saneerimismenetluse algatamist.

Seega juhul, kui võlgnik rikub pärast menetluse algatamist, kuid enne kava kinnitamist oma kohustusi, ei ole võlausaldaja õigused lepingu ülesütlemise ning muude õiguskaitsevahendite rakendamise osas piiratud.

Ehkki esmapilgul võib kohtu käsitlus tunduda võlausaldaja jaoks liialt koormavana, on saneerimise eesmärke silmas pidades tegemist mõistliku lahendusega, mis võimaldab võlgnikul keskenduda saneerimiskava koostamisele ilma et peaks täiendavalt sellel ajal muretsema äritegevuse võimaliku lõppemise pärast seoses mõne olulise lepingu ülesütlemisega.

Pandipidajast võlausaldajaid ei või kohelda oluliselt halvemini kui neid koheldakse pankrotimenetluses

Pant annab võlausaldajale eelisõiguse panditud eseme arve oma nõude rahuldamiseks. Antud põhimõte kehtib ka pankrotimenetluses. Ometi tekkis praktikas olukordi, kus saneerimiskavaga püüti pandiga tagatud võlausaldajate nõudeid sellisel kombel ümberkujundada, et tavaolukorras tagatise arvel saadud eelispositsioon muutus saneerimises sisutühjaks.

Selliste olukordade vältimiseks on Riigikohus selgelt nentinud, et saneerimismenetluses saab pandiga tagatud nõuet pandipidaja nõusolekuta vähendada üksnes ulatuses, mille võrra pandieseme väärtus tagatavat nõuet ei kata. Samuti on kohus märkinud, et lubatud ei ole pandiga tagatud nõude asendamine osalusega saneeritavas ühingus pandipidaja nõusolekuta.
Osaluste andmine saneeritavas ühingus on pigem erandlik meede
Saneerimisseadus näeb ühe nõude ümberkujundamise abinõuna ette võlausaldaja nõude asendamise juriidilise isiku osa või aktsiaga.

Hinnates antud meetme kohaldamise võimalusi, on Riigikohus möönnud, et antud abinõuga kaasnevad paratamatult probleemid võlausaldajate võrdse kohtlemise  seisukohast. Siiski on kohus leidnud, et kirjeldatud meede võiks ennekõike olla rakendatav juhul, kui kogu senine osalus äriühingus restruktureeritakse läbi osaluse jagamise vähemalt suuremate võlausaldajate vahel nende nõude suuruse alusel. Juhul aga kui senised omanikud säilitavad ühingu üle kontrolli, ei saa meedet sellisel kujul lugeda saneerimise eesmärgiga kooskõlas olevaks.

Jättes kõrvale kõnealuse abinõu kohaldamise piiratud võimalused saneerimise kontekstis, kitsendavad selle praktilist kohaldamist täiendavalt veel ühinguõiguslikud nüansid. Paratamatult tekivad küsimused alates osaluste omandamise tehnilisest läbiviimisest (kapitali suurendamine/osaluste võõrandamine) kuni saneerimise ebaõnnestumise tagajärgedest omandatud osalustele (kapitali suurendamist tagasiulatuvalt olematuks äriseadustik muuta ei võimalda.

Artikli autor on  Liina-Maarja Uuemõis, advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets advokaat.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Tamme Otsmann Ruus Vabamets õigusblog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad