Veksel – kasulik instrument likviidsuskriisi majanduses

Eesti majanduse käekäiku ja ettevõtete maksevõime dünaamikat 2011.  aastal hinnatakse praegu üsna vastuoluliselt. Skeptilised eksperdid väidavad, et ettevõtete arv, kellel on probleeme laenude teenindamisega tõenäoliselt suureneb veelgi ning pankrottide arvukus püsib endiselt kõrgel tasemel.

Optimistlikud analüütikud näevad aga majanduses paranemise tunnuseid, sest nende uuringud kinnitavad, et nii võlgu olevate aktiivsete ettevõtete arv kui ka võlasummade kasv on aastaga oluliselt vähenenud.

Krediidiinfo värskelt valminud 2011. aasta krediidipoliitika uuringust selgub, et 95% ettevõtetest peab krediidiotsuse langetamisel oluliseks näitajaks võlgu tarnijatele, kusjuures tähtaegselt tasub uuringu kohaselt arveid vaid 61,5% ettevõtetest, 30-päevase hilinemisega tasub arveid 31,8% ettevõtetest ning üle 30 päeva hilineb maksmisega keskmiselt 6 % ettevõtetest. Mitmes majandusvaldkonnas, nagu ehitus, veondus ja majutus on maksekäitumine niivõrd tundlik teema, et selle arutamist peetakse mauvaiston’iks.

Maksehäiretest tingitud debitoorse võlgnevuse haldamine ja võlgade tulemuslik sissenõudmine on paljude jaoks väga suureks väljakutseks. Ühest küljest on võlausaldaja huvitatud äri- või kliendisuhte jätkamisest ning võlgniku „soosivast“ suhtumisest võlgade maksmisel, teisest küljest on aga võlgniku tegelik maksevõime ja perspektiivid ebaselged ning võlgade sissenõudmise alustamine ei taga üldse raha saamist.

Ettevõtjad, õiguspraktikud ja justiitsametnikud otsivad ja katsetavad üheskoos võimalikult kiireid, lihtsaid, odavaid ja samas õiguspäraseid vahendeid maksehäirete käsitlemiseks. Loomulikult ei ole selliste vahendite otsingud ennast veel ammendanud. Üks esmapilgul sadu aastaid kasutatud instrument jääb Eesti õiguspraktikas järjekindlalt tähelepanuta. See on veksel.

Veksel on reguleeritud võlaõigusseaduse (VÕS) 47. peatükis (§ d 925-978). Veksel on seaduses sätestatud kohustuslikke rekvisiite sisaldav dokument (käskväärtpaber), millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise (lihtveksel) või käsundab veksli maksjat (käskveksel) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Veksel on abstraktne, konstitutiivne võlatunnistus, mis ei sõltu, sarnaselt pangagarantiiga, senistest lepingusuhetest ega vaja lepingulist alust (loe: veksli väljaandmiseks ei pea olema kindlat põhjust). Vekslile ei saa esitada vastuväiteid, mis tulenevad veksli väljaandmise aluseks olnud tehingust.

Veksel sobib nii olemasolevate võlakohustuste ümberkujundamiseks kui ka täiendavate laenude saamiseks. Veksleid on kasutatud näiteks jooksvate rahaliste kohustuste kinnitamiseks või ümberkujundamiseks, sealhulgas maksetähtaegade ajatamiseks aga ka laiemas plaanis ettevõttesse võõrkapitali kaasamiseks investorite kaasabil. Võõrakapitali kaasamise kontekstis on vekslil oma eelised muude instrumentide ees, kuivõrd krediidiasutuse garanteerimata veksleid ei peeta väärtpaberituru seaduse tähenduses väärtpaberiteks ning selliste vekslite pakkumisele ja emiteerimisele ei laiene reguleeritud väärtpaberituru reeglid. Vekslite abil võib investoreid kaasata kiiremini.

Veksel on olemuselt lakooniline standardiseeritud kohustus rangete vorminõuetega eelkõige veksli rekvisiitide osas. VÕS § 925 sätestab 8 veksli kohustuslikku rekvisiiti, mille puudumisel ei loeta reeglina dokumenti veksliks.

Vastavalt VÕS § 925 lg le 2 ja 926 lg le 2 peavad vekslis olema märgitud:

(1) nimetus «veksel»;

(2) käskveksli puhul tingimusteta käsund kindlaks määratud veksli summa maksmiseks, lihtveksli puhul aga maksja kohustus maksta vekslisumma;

(3) veksli maksja nimi;

(4) maksetähtpäev vastavalt ühele VÕS § 929 lg 1 valikuvariantidest;

(5) maksekoht;

(6) isiku nimi, kellele peab toimuma maksmine;

(7) veksli väljaandmise aeg ja koht;

(8) veksli väljaandja allkiri.

Eelduslikult ei tohiks eelloetletud rekvisiite sisaldava dokumendi koostamine olla keeruline. Tõsi küll, vekslile kohaldatavad reeglid ja nende keerukusaste sõltuvad veksli liigist (lihtveksel või käskveksel) ning veksli lisaklauslite kasutamisest. Vekslina võib vormistada eelkõige lihtsat kohustust tasuda teatud summa kindlal tähtajal kindlas kohas. Samas lubab seadus määrata vekslis ka eritingimused ja lisaklauslid, sh veksli lunastamise tähtaja, veksli üleantavuse, üleandja vastutuse, veksli pantimise, käenduse, lunastamise ja sundtäitmise tingimuste osas. Teatud veksli lisaklauslite rakendamine eeldab suhteliselt kasuistlike erinormide täpset täitmist ning see tõik võib peletada vähem asjatundlikke ettevõtjaid.

Siiski ei ole lisaklauslite kasutamine ja nendega seotud erinormide järgimine vajalik iga veksli väljaandmisel. Kui näiteks võlasuhte pooled soovivad fikseerida lakooniliselt ja õiguslikult siduvalt võlgniku rahalise kohustuse, selle täitmise tähtaja ja koha, võivad nad seda teha lihtveksli abil, milleks tuleb võlgnikul koostada 8 eelloetletud rekvisiiti sisaldav dokument (k.a veksli väljaandja allkiri) ja üle anda veksel võlausaldajale.

Vekslinõude realiseerimine koosneb üldreeglina 2 st toimingust:

(1) käskveksli aktsepteerimine maksja poolt (veksli aktsepteerimine ei ole nõutav võlgniku enda väljastatud lihtveksli puhul);

(2) veksli lunastamine maksetähtaja saabumisel.

Kui maksja hoidub veksli lunastamisest kõrvale ja veksli kanded ei vabasta selle omanikku veksli protesteerimisest, tuleb veksli omanikul vekslivõla sissenõudmiseks:

(3) protestida veksel notariaalses vormis 2 tööpäeva jooksul pärast maksetähtpäeva veksli maksekohas (!),

(4) esitada hagi kohtusse 3 aasta jooksul ning

(5) hagi rahuldamise korral pöörduda täituri poole täitemenetluse algatamiseks.


Nagu eespool märgitud, juhul, kui võlgnik ei täida vekslist tulenevat kohustust, tuleb võlausaldajal pöörduda kohtusse. Õigeaegselt ja nõuetekohaselt protestitud veksel ei ole iseenesest täitedokument ega alluta võlgnikku kohesele sundtäitmisele. Sellisest vekslist tuleneva nõude sunniviisiliseks täitmiseks tuleb veksli omanikul esitada hagi vekslijärgse maksja vastu. Veksli omaniku taotlusel menetletakse tema hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 406 kohaselt dokumendimenetluses, st kiiremini ja väiksemate kuludega kui üldmenetluses. Dokumendimenetluses võib tõendada üksnes veksli ehtsust või võltsitust, kohus arvestab tõendina üksnes poolte esitatud dokumente ja vande all antud seletusi. Muid tõendeid vastu ei võeta ja vastuväiteid ei arvestata.

Seega on veksel atraktiivne instrument ja vastab muuhulgas debitoorse võlgnevuse käsitlemise vajadustele. See on lihtne, suhteliselt odav, õiguspärane ning sobib põhimõtteliselt nii võõrkapitali kaasamiseks kui ka jooksvate võlgade ümberkujundamiseks ja nende võimalikult kiire sissenõudmise tagamiseks.

Siiski, erinevalt naaberriikidest, ei ole Eesti äripraktikas veksel võlainstrumendina siiamaani laialdast kasutamist leidnud. Tõenäoliselt on põhjuseks see, et Eesti ärikeskkonna kujunemise ajal (90-nda algul) kehtinud õigus ei reguleerinud vekslit ning Eestis pole tekkinud veksli kasutamise tava. Teiseks põhjuseks võib olla tõsiasi, et võla tunnistamise ja tõendamise funktsiooni täidab edukalt ka tavaline kirjalik võlakiri raha tagasimaksmise kohta, mis kinnitab võlga, on kasutatav kohtus tõendina ning mida saab koostada vabas vormis. Taoline võlatunnistus on reguleeritud VÕS § s 30. Tõik, et võlga võib kinnitada ka „tavalise“ võlatunnistusega, devalveerib mõningal määral veksli instituuti.

Loomulikult sõltub veksli sobivus pooltest ja konkreetse suhte asjaoludest. Allpool toome esile veksli põhilised positiivsed ja negatiivsed küljed (eelkõige võlausaldaja seisukohalt), mis aitavad pooltel hinnata veksli sobivust nende suhetes.

Veksli positiivsed küljed võlausaldaja seisukohalt:

1. instrumendi vormistamise ja väljaandmise lihtsus, madalad koostamise kulud;
2. kohustuse abstraktsus ehk sõltumatus senisest lepingusuhtest;
3. instrumendi universaalsus ja tuntus;
4. laiad võimalused õiguslikult reguleeritud lisaklauslite osas, sh veksli lunastamise tähtaja, veksli üleantavuse, üleandja vastutuse, veksli pantimise, lunastamise ja sundtäitmise eeltingimuste osas;
5. veksli regulatsiooni ühetaolisus siseriiklikus ja rahvusvahelises õiguses;
6. veksli kui võlga kinnitava tõendi suur tõendusjõu kohtumenetluses;
7. sundtäitmine on kohtu suutlikkuse korral kiirem, väiksemad õigusabikulud.

Veksli negatiivsed küljed võlausaldaja seisukohalt:

1. väga ranged vorminõuded, mille täitmata jätmine toob kaasa veksli kehtetuse;

2. veksli sundtäitmise eelduseks on kohustuslike kohtueelsete toimingute
õigeaegne teostamine:
• veksli aktsepteerimiseks esitamine maksekohas; ja/või
• veksli lunastamiseks esitamise maksekohas (NB! sageli välismaal); ning
• veksli protestimine notariaalselt tõestatud vormis (NB! sageli välismaal), millega kaasnevad kulud;

3. vekslite protestimine ei ole levinud Eesti notaripraktikas, mis võib mõjutada negatiivselt veksli protestimenetluse sujuvust;

4. veksli nõuetekohane protestimine ei anna alust veksli koheseks sundtäitmiseks:
• õigeaegselt ja nõuetekohaselt protestitud veksel ei ole Eestis täitedokument. Veksli omanik ei või pöörduda koheselt Eesti kohtutäituri poole vekslijärgse võla sissenõudmiseks;
• veksli omanikul tuleb veksli sundtäitmiseks pöörduda eelnevalt kohtusse hagiga maksja vastu;
• Vekslil põhineva hagi läbivaatamine TsMS § 406 alusel dokumendimenetluses loob idee poolest eeldused asja kiiremaks lahendamiseks väiksemate kuludega, kuid konkreetse nõude menetluse aeg sõltub paljuski kostja (maksja) tegevusest ja kohtu suutlikkusest ning asja arutamise aeg võib erinevate asjaolude tõttu olla võrreldav tavalise hagiasjaga.

Eelloetletud negatiivsetest külgedest hoolimata on veksel piisavalt atraktiivne instrument laenusuhetes, sealhulgas ka võlgade ümberkujundamiseks ning vekslit tasub kindlasti arvestada ühe võimaliku vahendina võlgnevuse haldamisel ja restruktureerimisel.

Artikli autor on Anton Filjajev, advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad