Läbirääkimised peatavad nõude aegumise

Kuna kohtu kaudu nõuete maksmapanek on tihtipeale aja- ja rahakulukas ning kannab paratamatult tuleviku ettenägematusest tulenevaid riske, on reeglina mõistlik pidada võlgnikuga kohtueelseid läbirääkimisi.

Muude läbirääkimiste nüansside hulgas tuleb kindlasti arvestada nõude aegumisega. Seaduse kohaselt peatub nõude aegumine muuhulgas poolte vaheliste läbirääkimiste ajaks.

Millal aga võib seaduse silmis lugeda poolte vahelisi läbirääkimisi alanuks ja millal lõppenuks? Mille olulisega veel võlgnikuga läbirääkimistesse asudes arvestada?

Analüüsime seda küsimust lihtsa näite varal.
Üldreegli kohaselt aegub lepingust tulenev nõue kolme ja seadusest tulenev nõue kümne aastaga. Oletame, et võlausaldaja esitab võlgnikule lepingust tuleneva nõude pärast kahe ja poole aasta möödumist nõude tekkimisest. Võlgnik saab nõude kätte ja teatab, et ei tunnista nõuet (nõude tunnistamise korral aegumine katkeb ja algab uuesti), kuid avaldab võlausaldajale soovi nõude üle läbi rääkida.

Esimese variandi kohaselt võlausaldaja kinnitab võlgniku läbirääkimiste ettepaneku kättesaamist, kuid pärast seda ei võta pooled enam üksteisega ühendust.
Teise variandi kohaselt nõustub võlausaldaja selgesõnaliselt läbirääkimistega, kuid palub teha võlgnikul konkreetsem kompromissettepanek, millele võlgnik aga ei vasta. Mõned kuud pärast kolme aasta möödumist nõude sissenõutavaks muutumist annab võlausaldaja võlgniku kohtusse. Kohtuvaidluses tugineb võlgnik mõlema variandi puhul nõude kolmeaastasele aegumistähtajale, võlausaldaja aga väidab, et nõude aegumine oli nõude üle läbirääkimiste tõttu kuni nõude kohtusse andmiseni peatunud. Kumma väide jääks kohtus peale?

Millal loetakse läbirääkimisi toimunuks ja millal lõppenuks?

Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma hiljutises 13.04.2011 lahendis nr 3-2-1-10-11  andnud juhise, mille alusel on võimalik ülalkirjeldatud näidiskaasust lahendada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks. Sama sätte kohaselt eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Seega tuleb sätte kohaldamiseks tuvastada, kas ja millal pidasid pooled läbirääkimisi.

Nimetatud Riigikohtu otsuse kohaselt saab läbirääkimisteks pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, (a) kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning (b) peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Seejuures ei saa Riigikohtu n-ö juhise kohaselt läbirääkimisteks pidada näiteks olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks.

Samuti selgitas Riigikohus, millal tuleb lugeda läbirääkimised ja seega nõude aegumise peatumine lõppenuks – olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui 

* üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või 
* kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta.

Võttes arvesse Riigikohtu tsiteeritud otsust, ei olnud näidiskaasuse esimese variandi puhul läbirääkimised pigem alanud, kuna võlausaldaja ei kinnitanud ega andnud mõista võlgnikule, et peab kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Teise variandi puhul olid küll läbirääkimised alanud, kuid lõppenud mõistliku aja möödumisel võlausaldaja vastuseta jäänud nõudest võlgnikule esitada võlausaldajale konkreetsem kompromissettepanek. Seega võib võlausaldaja läbirääkimiste tõttu aegumise peatumisele lootes, kuid läbirääkimiste protsessi endasse hooletult ja passiivselt suhtudes kaotada oma nõudeõiguse aegumise tõttu.

Mille olulisega arvestada võlgnikuga läbirääkimistesse asudes?

Ülalkirjeldatud on kinnituseks vanale sententsile, et eraõigus on valvsatele. Seetõttu on soovitatav, vajadusel selleks professionaalset õigusabi kaasates, enne läbirääkimisi teha endale täpselt selgeks õiguslik olukord ja läbirääkimiste taktika, sh aegumise küsimus. Näiteks võib juhtuda, et võlausaldaja arvutab valesti nõude aegumistähtaja või loob endale illusioon läbirääkimiste kestmisest ning sellega koos aegumistähtaja peatumisest.

Peale nõude seadusest tulenevate aegumistähtaegade võib nõue muidugi lõppeda ka seaduses sätestatud õigust lõpetavates tähtaegade möödalaskmise tulemusel (õiguste kaotamise doktriin). Näiteks leppetrahvi nõue tuleb esitada ja taganemisõigust saab reeglina kasutada vaid mõistiku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist.

Kohtueelsed läbirääkimised ei sobi igaks juhtumiks

Teatud juhtudel tuleb oma õiguste efektiivseks kaitsmiseks läbirääkimiste asemel pöörduda hoopis viivitamata kohtusse. Näiteks on kohtult põhimõtteliselt võimalik taotleda võlgniku varale arestide seadmist, kui on piisavalt põhjust eeldada, et võlgnik võib muuta ennast läbirääkimiste käigus hoopis sihilikult varatuks. Samuti võib ilmneda vajadus koguda kohtu eeltõendamismenetluse kaudu kiiresti tõendeid, kui võib põhjendatult arvata, et võlgnik asub nõudest teada saamisel rikkumist tõendavad tõendeid varjama või hävitama. Näiteks võib kohus autoriõiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu algatatud eeltõendamismenetluse raames korraldada näidiste vaatluse ja kirjelduse detailse protokollimise koos näidiste säilitamisega või arestida õigusi rikkuva kauba või kauba tootmiseks või turustamiseks vajaliku tooraine, seadmed ja sinna juurde kuuluvad dokumendid.

Artikli autor on Rait Kaarma, Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat. 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Rödl & Partner - Äri ja Õigus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad