Hinnakokkulepe - kas alati kuritegu?

Viimasel ajal pead tõstnud hirm, et igasugune ettevõtjatevaheline koostöö toob endaga kaasa kriminaalvastutuse, saab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hiljutise otsuse valguses natuke leevendust.

Riigikohus on riigihankes koostöö tegemist puudutavas otsuses kinnitanud, et ka nn kõige mustemate konkurentsipiirangute edetabeli tipus troonivad hinnakokkulepped võivad teatud tingimustel olla konkurentsiõigusega kooskõlas. Sama järeldub juba konkurentsiõiguse eesmärgist kaitsta lõppastmes tarbijate heaolu ja asjaolust, et tarbijate heaolu võib koostöö tulemusena ka tõusta, mitte langeda. Siiski on hea teada, et koostöö majandusliku mõju analüüsimine toimub ka kriminaalmenetluse raames.

Ettevõtjad võivad rahulikult lähtuda eeldusest, et kui koostöö ei ole konkurentsiõiguse normide alusel keelatud, siis ei saa tegemist olla ka konkurentsialase kuriteoga karistusõiguse tähenduses. Koostöö kooskõla hindamisel konkurentsiõigusega on võimalik abi leida Euroopa Liidu praktikast, kus vaba konkurentsi kaitsvaid norme on kohaldatud aastast 1957. Nii on võimalik vähendada õiguslikku ebakindlust selles osas, millise hinnangu võiks ettevõtjatevahelisele koostööle anda kriminaalasja lahendamisel Eesti kohtud, kellel puuduvad konkurentsiõiguslike küsimuste lahendamise varasemad kogemused.

Kui on tuvastatud koostöö konkurentsivastane eesmärk, ei ole vaja analüüsida selle koostöö tegelikku või võimalikku mõju asjaomasele turule. Teatavat segadust tekitab aga küsimus, millal on koostööl konkurentsivastane eesmärk.

Kui uskuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi, on kõik konkurentsiseaduses sõnaselgelt loetletud piirangud, sh konkurentsi kahjustava teabe vahetamine, automaatselt konkurentsi kahjustava eesmärgiga. Hinnakokkulepete sõlmimisel tuleb aga igal juhul arvestada, et kokkuleppel on konkurentsi kahjustav eesmärk. Seda ka juhul, kui kokku on lepitud võimalikult madalas, mitte kõrges hinnas.

Koostöö konkurentsi kahjustav eesmärk ei tähenda aga õnneks veel seda, et koostöö kujutab endast kindlasti kuritegu. Selle tõestuseks on Riigikohtu järeldus, et riigihanke raames sõlmitud hinnakokkulepe on konkurentsiõigusega kooskõlas, kui see täidab konkurentsiseaduses sätestatud koostöö erandliku lubatavuse tingimused:

1)  koostöö aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda;

2) võimaldab tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;

3)  koostöö ei kehtesta piiranguid, mis ei ole hädavajalikud kasu saavutamiseks;

4)  koostöö ei anna koostöös osalejatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.

Lihtsustatult seisneb koostöö erandliku lubatavuse kontrollimine ausas ja faktidele tuginevas vastamises küsimusele, kas koostöö konkurentsiolukorrale kasulikud mõjud ületavad selle kahjulikke mõjusid.

Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud tõendama oma süütust. See vabastab ettevõtja konkurentsiseaduses sõnaselgelt sätestatud kohustusest tõendada ise, et koostöö täidab kõik ülalnimetatud tingimused konkurentsi kahjustava koostöö keelu kohaldamata jätmiseks. Prokuratuuril on kohustus analüüsida koostöö erandlikku lubatavust kui õigusvastasust välistava asjaolu esinemist. See peaks vähemalt osaliselt aitama vältida olukorda, kus koostööle on liigse entusiasmi tulemusena omistatud konkurentsi kahjustav eesmärk ning kuriteokoosseis on seetõttu täidetuks loetud ilma koostöö konkurentsi kahjustavat mõju analüüsimata, kuigi reaalselt koostööl konkurentsi kahjustav mõju puudub.

Ilmselgelt ei aita prokuratuuri kohustus selgitada välja võimalikud õigusvastasust välistavad asjaolud enam olukorras, kus selliseid õigustavaid asjaolusid pole algusest peale eksisteerinud. Seetõttu ei pääse ettevõtjad oma koostöö mõju analüüsimisest turule. Ettevõtjad, kes plaanivad riigihangete raames teiste ettevõtjatega koostööd teha, võivad koostöö mõju hindamisel turuolukorrale arvestada, et kaubaturg ei ole piiratud ühe riigihankega. See tähendab, et kaubaturu suurus ja ettevõtja turujõud vastaval kaubaturul ei sõltu sellest, kui palju on konkreetses riigihankes osalejaid.

Oluline on tähele panna, et lisaks tarbijate seisukohalt omavahel asendatavate kaupade kindlakstegemisele tuleks mõelda ka millise territooriumi piires sellised kaubad omavahel konkureerivad. Näiteks ei konkureeri omavahel Tallinnas ja Tartus asuvad apteegid või toidupoed, kusjuures omavaheline koostöö ühe linna piires ei pruugi olla piisk meres, vaid hoopis torm veeklaasis.

Teatud juhtudel võib abi olla teadmisest, et:

- konkurentidevaheline koostöö ei kahjusta eelduslikult konkurentsi, kui konkurendid ei ole objektiivselt võimelised koostööga hõlmatud projekti või tegevust iseseisvalt ellu viima. Kohtu veenmine sellises objektiivses suutmatuses ei pruugi aga olla lihtne ülesanne.

- avalikult toimuv koostöö võib olla karistust kergendav asjaolu, sest võib eeldada, et ettevõtjad uskusid, et nende koostöö on õiguslikult lubatav. Vastasel korral oleks mõistlikud ettevõtjad avalikust koostööst hoidunud.

Artikli autorid on Carri Ginter, advokaadibüroo SORAINEN partner ja Piibe Lehtsaar, advokaadibüroo SORAINEN jurist.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad