Kas Eesti ikka suudab riiki investeeringuid meelitada?

Juba enne, kui Eesti liitus eurotsooniga, olid õhus lootused, et tänu sellele kasvab oluliselt Eestisse tehtavate välisinvesteeringute maht. Kuid ametlik statistika näitab, et otseinvesteeringute suurt kasvu ei toimunud.

Tekib küsimus – euro ju tuli, miks ei ole siis Eesti suutnud ligi meelitada tohutut hulka välisinvestoreid?

Ernst&Young’i ning Hispaania ärikooli IESE koostöös ilmunud uurimusest selgub, et Eesti atraktiivsus välisinvestorite silmis võrreldes eelmise aastaga ei ole muutunud. Eesti on 80 riigi seas atraktiivsuselt 49. kohal ja Ida-Euroopa võrdlusgrupis 6. kohal.
Hindamisel on arvesse võetud riigi majanduskeskkonda, rahaturu sügavust, maksundust, investorite kaitset, sotsiaalset keskkonda ja ettevõtluskeskkonda (s.h. tehingute võimalused).

Kuigi uuring juhib tähelepanu Eesti liitumisele eurotsooniga ning peab seda positiivseks sammuks mitte ainult Eesti vaid kogu eurotsooni maine jaoks, ei ole see aspekt investorite jaoks kuigivõrd olulise kaaluga ning pigem arutletakse pikalt eurotsooni probleemide üle.

Eurotsoonis on investorite silmis mitmeid probleeme, millest kõige suuremaks peetakse tulevikus oodatava majanduskasvu aeglust võrreldes Põhja-Ameerika ja Skandinaaviaga. Peale selle on probleemsed ka mitmed teised investorite jaoks olulised valdkonnad – äritegevuse alustamise bürokraatia (näiteks Saksamaal), investorite huvide kaitse ebatõhusus ja suhteliselt jäik tööjõuturg (näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias, aga ka Eestit on negatiivse näitena märgitud ilmselt koondamiste kulukuse tõttu). Lisaks peetakse nõrkuseks ka tööjõu keskpärast haridustaset võrreldes jällegi Põhja-Ameerika ja Skandinaaviaga.

Uuringus leitakse, et selleks, et tulevikus investoritele atraktiivne püsida, peavad eurotsooni riigid oma majanduse ümber korraldama, investeerides tööjõu haridusse ja innovatsiooni. Kuid see on kulukas tegevus riigi rahakotile ja väga raske mõnedele riikidele, kes praegu vaevlevad riigivõlakriisis.

Sellest tulenevalt oleks Eestil rohkem mõtet end siduda Skandinaavia riikidega. Muidugi me sõltume paljuski Skandinaavia riikidest juba täna, sest just Rootsi ja Soome on ühed meie tähtsaimatest ekspordi sihtriikidest. Kuid uuringus toodud SWOT analüüsis leitakse, et isegi kui me ise üritame kahe käe ja kahe jalaga Põhjamaade hulka kuuluda, samastatakse meid tõenäoliselt siiski eelkõige lõunanaabrite Läti ja Leeduga.

Läti ja Leeduga samastamisel on meie jaoks mitu probleemi. Uuringus mõõdetud näitajate järgi asetsevad Läti ja Leedu üldises pingereas võrreldes Eestiga tagapool – vastavalt 67. Ja 57. kohal (Ida-Euroopas 12. ja 9. kohal). Kuid geograafilise ja ajaloolise läheduse tõttu võivad investoritel märkamata jääda need põhjused, miks Eesti siiski pingereas märgatavalt eespool asub – madalam korruptsiooni tase, parem investorite õiguste kaitse, haridussüsteemi kvaliteet, ettevõtluskeskkond ja ligipääs finantseerimisele. Ainuke valdkond, kus me oma lõunanaabritele veel alla jääme, on maksunduskeskkond ja –stiimulid.

Lõpetuseks võib öelda, et Eesti atraktiivsuse kujunemisel viimase aasta jooksul on oma rolli mänginud endine samastamine Balti riikidega ning kahtlused euroala konkurentsivõime kohta. Seega ei ole euroalaga liitumine veel olnud piisav, et Eestisse lisainvesteeringuid meelitada. Samas annab see uuring poliitikutele kätte analüütilised abivahendid, mis võiksid aidata otsustada, kuidas Eesti atraktiivsust tõsta kui eurost üksi väheks jääb. Uuringu üldine soovitus investeerida haridusse ja innovatsiooni (sealhulgas kehtestada ka innovatsiooni soodustavaid maksustiimuleid, mida Eestis uuringu kohaselt napib) kehtib kindlasti ka Eesti kohta.

Artiklis viidatud uurimusega The Global Venture Capital and Private Equity Country Attractiveness Index on võimalik tutvuda aadressil http://vcpeindex.iese.us/.

Artikli autorid on Madli Allikmäe, Ernst&Young Baltic AS’i tehingute nõustamise osakonna konsultant ja Lili Kirikal, Ernst&Young Baltic AS’i tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultant.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

Uudised

Tööriistad