Riigilõivud Riigikohtu löögi all

12.04.2011 tunnistas Riigikohus riigilõivuseaduse sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 10 000 000 krooni apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni.

Riigikohus leidis, et olukorras, kus riik on näinud üle 10 000 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna puhul ette kohustuse tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 3% asja hinnast võib selline kohustus tähendada, et isikul puudub tegelik võimalus oma kaalukaid põhiõigusi kohtus kaitsta. Kahjustatud on edasikaebeõiguse tuum ja olemus.

Selleks, et minna ringkonnakohtusse, peab juba tasutud lõivu samas ulatuses teist korda tasuma. Tegelikult tuleb hagejal kahe kohtuastme peale tasuda hagilt riigilõivu kokku 6% asja hinnast.

Samuti tunnistas Riigikohus kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 1 esimene lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule. Riigikohus asus seisukohale, et olukorras, kus üldine riigilõivude tase on kõrge, tuleb vältimatult võimaldada menetlusabi vähemalt apellatsioonimenetluse riigilõivude tasumiseks kõigile Eesti eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

Tänane otsus on pretsedendi tähendusega, kuna lihtsustab märgatavalt kohtusse pöördumist.  Mäletatavasti muutus 2009. aasta jaanuarist kohtusse pöördumine kordades kallimaks. Põhjendusena märgiti, et isikud peaksid kohtus käimise ise kinni maksma. Varjatud eesmärgiks oli soov riigikassat raskel ajal oluliselt täiendada.

Paralleelselt riigilõivude tõstmisega 2009. aastal langes kiiresti Eesti konkurentsivõime. Nii näiteks kukkus Maailmapanga raporti kohaselt Eesti 20 kohta lepingute jõustamise valdkonnas, kus mõõdetakse õiguslike nõuete maksmapanekuks vajalike toimingute arvu, kulu ja aega. Ei maksa unustada, et ettevõtjaid ei huvita mitte üksnes see, kas nad saavad kolme tunniga ettevõtte asutada vaid ka see, et nad saaksid oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
Õigusemõistmine on üks riigi tuumikfunktsioone, mille kulude asetamine täiel määral kohtussepöördujate rahakotile ei ole lubatud. Riigilõivu suurus peaks heidutama pahatahtlikke või ilmselt põhjendamatuid kohtusse pöördujaid. Seadusandja ei tohiks lõivude kehtestamisega ja menetlusabi andmise tingimustega muuta põhiseadusliku õigust kohtusse pöörduda illusoorseks.

Riigikohus võrdles Eesti riigilõivude määrasid teiste Euroopa Liidu riikidega ja täheldas, et  Eestis on rahaliste nõuete puhul proportsionaalselt kõrgeimad kohtukulud, sh lõivud, moodustades ca 12,3% nõudest, võrrelduna nt Prantsusmaa 2,7%, Soome 3,06%, Leedu 6% või Läti 6,4%-ga nõudest. Seadusandja pole põhjendanud, mis õigustab Euroopa mastaabis erakordsete riigilõivumäärade kehtestamise. Seetõttu pidas Riigikohus riigilõivu suurust siinses regioonis ja majanduslikus olukorras selliseks, mida tuleb lugeda ebamõõdukaks edasikaebeõiguse piiranguks.

Seoses äriühingute riigilõivuga olen kohtus korduvalt kuulnud väiteid, et juriidilisel isikul peaks olema niipalju vara, et kohtus oma õigusi saaks kaitsta. Riigikohus on sellega seoses tabavalt märkinud, et äriühingu normaalne toimimine ja majandustegevus on moonutatud, kui oma õiguste kaitsmiseks kohtus tuleb enne vaidluse sisulist arutamist müüa ulatuslikult vara, võtta laenu suures ulatuses või riskida majandusraskustesse sattumisega.

Riigilõivu saaga ei pruugi olla lõppenud. Just seetõttu rõhutas kohus, et tänasel lahendil võib olla ulatuslik mõju, mistõttu on vajalik kiire analüüsi tegemine riigilõivude regulatsiooni kohta tervikuna. Seadusandja peaks tulevaste vaidluste vältimiseks ja kohtumenetluskulude normaliseerimiseks kiiremas korras üldiselt süstemaatiliselt alandama riigilõivu määrasid.

Ei maksa unustada, et Riigikohus tunnistas 2009. aasta 15.detsembril kehtetuks sätted, milles nähakse ette kohustus tasuda hooneühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamise hagilt riigilõivu 75 000 krooni. Avaldasime sel puhul Äripäevas kolleeg Allar Jõksiga lootust, et „justiitsministeerium teeb tänasest Riigikohtu otsusest oma järeldused ja loobub edaspidi katsetest riigilõivu meelevaldselt tõsta. Vastasel juhul ei jää tänane otsus riigilõivude osas viimaseks.“

Lootus sureb viimasena.

Artikli autor on Carri Ginter, advokaadibüroo SORAINEN partner.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad