Rahvusvahelises lepingus kasutatava õiguse kokkulepe pole sõnakõlks

Välismaalasega lepingut sõlmides lepitakse sageli kokku, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse. Siiski ei arvesta lepingupartnerid tihti kokkuleppevabadust piiravate põhimõtetega.

Tulemuseks on võlasuhted, millele vastupidiselt poolte enese tahtele kohaldub mitme riigi õigus või mille tegelikku sisu pooled lepingusse astudes ette näha ei osanud.

Kohaldatav õigus

Võlasuhtele kohaldatava õiguse kokkulepe peab olema selge ja üheselt mõistetav, tihti on kokkulepe sõnastatud näiteks: Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. Kuigi reeglina valitakse kohaldatavaks õiguseks just mõne riigi õigus, ei pea see tingimata nii olema, vaid pooled võivad valida ka mõne rahvusvahelise akti või kehtestatud üldtingimused. Mahukamates töövõtulepingutes kasutatakse sageli näiteks FIDIC erinevate raamatute tingimusi. Rahvusvaheliste müügilepingute puhul tuleb arvestada, et paljudele lepingutele kohaldub ÜRO 1980.a konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) ilma, et pooled sellele lepingus üldse viitaksid või selles eraldi kokku lepiksid.

Juhul, kui pooled lepingule kohaldatavas õiguses kokku ei lepi, kohaldatakse lepingule selle riigi seadust, millega leping on kõige enam seotud. Seotus määratakse reeglina kindlaks selle riigi järgi, kus asub isik, kes peaks lepingust tuleneva kohustuse täitma.

Kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimisel peab arvestama piirangutega

Poolte õigus valida, millise riigi õigusaktidele end allutada, ei ole aga piiramatu. Piirangute eesmärgiks on vältida olukordi, kus pooled väldivad oma õiguste kuritarvitamise eesmärgil seadusest tulenevaid põhimõtteid või kohustusi.

Praktikas olulisema põhimõttena tuleb arvestada, et kohaldatava õiguse kokkuleppega ei ole võimalik mööda hiilida seaduse imperatiivsetest sätetest. Need on normid, mis on pooltele kohustuslikud ning mille teistsuguses kohaldamises või välistamises ei ole võimalik kokku leppida. Seaduse imperatiivsed sätted kohalduvad võlasuhtele ka siis, kui pooled on kokku leppinud mõne muu riigi õiguse kohaldamises. Nii kohalduvad Eesti kohustuslikud normid lepingule ka siis, kui pooled on soovinud sellele kohaldada näiteks Rootsi Kuningriigi õigust.

Seega, kuigi lepinguosalised on kohaldatavat õigust vabad valima, kehtivad sellele kokkuleppele praktikas ulatuslikud piirangud, mida kokkulepet sõlmides enamasti ei teata. Tulemuseks on leping, millele tuleb rakendada mitme riigi õigust ja tõenäoliselt ei oska lepingus osalevad inimesed isegi lepingu õiguslikke tagajärgi ega halvimal juhul kehtivust hinnata.

Näiteks sõlmivad Eesti ning Poola ettevõte viimase blanketil tüüptingimustel lepingu, milles sisaldub klausel selle kohta, et lepingule kohaldatakse Poola Vabariigi õigust, kuigi ilma sellise kokkuleppeta kuuluks kohaldamisele Eesti õigus. Kui lepingus kohustatakse Eesti ettevõtet maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi või maksma karistusliku eesmärgiga kahjuhüvitisi, on Eesti lepingupartneril ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste eest võimalik leida kaitset võlaõigusseadusele tuginedes isegi siis, kui Poola õiguse järgi oleksid kokkulepitud sätted kehtivad. 

Mõistagi ei ole kohaldatava õiguse kokkuleppega võimalik saavutada ka olukorda, mis oleks vastuolus Eestis kehtiva moraali või avaliku korraga – sellisel juhul jäetakse välisriigi õigus kohaldamata. Igasugune tehing, mis omab seost Eestiga, peab olema kooskõlas Eestis tunnustatavate heade kommetega. Nii ei ole Eestis lubatav näiteks polügaamse abielulepingu tunnustamine, kuigi maailmas on hulganisti riike, kus see oleks iseenesestmõistetav. 

Mida arvestada õiguse valikul ja õiguste kaitsel?

Mõistagi on alati soovitatav kohaldatavas õiguses kokku leppida (vältimaks tülikat vaidlust selle üle, millise riigi õigus üldse kohaldub) ning valida kohaldatavaks õiguseks selle riigi õigus, mida tuntakse kõige paremini – Eesti ettevõtete puhul Eesti õigus. Samas ei tohiks unustada, et poolte vabadus kohaldatavat õigust valida ei ole piiramatu ning kokkuleppega ei ole võimalik mööda vaadata seaduse olulistest põhimõtetest. Eesti ettevõtetel on sageli seadusele tuginedes võimalik end kaitsta isegi juhul, kui lepingut sõlmides on välisriigi partner osutunud tugevamaks pooleks ning kehtestanud ühepoolselt ebamõistlikke tingimusi.

Artikli autor on Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Siret Siilbek

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Rödl & Partner - Äri ja Õigus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad