Riigikohus: ka maksuhalduri õigusel teavet nõuda on piirid

Mitte just harukordsed ei ole juhtumid, kus ettevõtjad või teised isikud avastavad postkastist kirjaliku korralduse, milles neilt nõutakse teatud tähtajaks teabe või dokumentide esitamist seoses nende tehingupartneriks olnud maksukohustuslase suhtes toimuva maksumenetlusega.

Samuti võidakse sellise korraldusega kohustada korralduse adressaati ilmuma nõutava teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse.

Korralduse nõuetekohaseks täitmiseks vajalike andmete ja dokumentide kogumine on tihti üsna ajamahukas ning võib teatud juhtudel hakata häirima igapäevast töörütmi. Seetõttu tuleb kasuks teadmine, millal üldse on maksuhalduril õigus kõnesolev korraldus anda ja millistele seaduses toodud nõuetele see peab vastama, et haldusakti saaks põhjendatuks ja õiguspäraseks pidada.

30. märtsil 2011. aastal tegi Riigikohtu halduskolleegium otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-98-10, milles selgitas põhjalikumalt maksuhalduri poolt menetlusvälisele isikule teabe saamiseks tehtava korralduse andmise eeldusi ja sellele kohalduvaid nõudeid.

Maksukorralduse seadus näeb ette, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Nimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal viimase ametiruumidesse. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur seaduses sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.

Lisaks ülaltoodule annab seadus maksuhaldurile õiguse nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Ka sellisel juhul tuleb vastav nõue vormistada kirjaliku korraldusena.

Riigikohus leidis 30. märtsi 2011 otsuses, et seaduses kasutatakse mõistet „kolmas isik“ eksitavalt, kuna kolmas isik on seaduse tähenduses menetlusosaline, kelle õigusi või kohustusi maksuhalduri haldusakt võib puudutada. Isik, kellelt maksuhaldur maksumenetluse käigus teavet või dokumentide esitamist nõuab, ei pruugi aga tingimata olla kolmandaks isikuks ehk menetlusosaliseks, vaid üldjuhul on tegemist hoopis menetlusvälise isikuga, kelle õigusi ja kohustusi maksuhalduri poolt antav maksuotsus või muu haldusakt ei mõjuta (siinkohal võiks nimetada näiteks krediidiasutust, maksukohustuslasele raamatupidamisteenust osutavat isikut jne). Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul tuleb isikut, kellelt maksuhaldur korraldusega teavet nõuab, käsitada korralduse adressaadina.

Maksukorralduse seadusest tulenevalt on korralduse adressaadilt teabe nõudmise eesmärgiks korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemine. Selleks, et sellist korraldust saaks lugeda seaduses haldusaktile sätestatud nõuetele vastavaks, peab maksuhaldur täitma haldusakti põhjendamise üldisi nõudeid. Korralduses tuleb viidata selle andmise õiguslikule alusele ja selgitama korralduse andmise faktilist alust.

Seadus ei keela maksuhalduril nõuda ühelt menetlusväliselt isikult vajaduse ilmnemisel teavet mitmekordselt. Praktikas ei ole kaugeltki harukordsed juhtumid, kus maksuhaldur pöördub kontrolli käigus teabe saamiseks korraldustega näiteks maksumaksjale kuulunud aktsiisikaupa ladustanud aktsiisilaopidaja või tehingute arveldamiseks kasutatud panga poole lausa 3-4 või isegi enam korda. On mõistetav, et teatud juhtudel võib korralduste täitmine väljastatava teabe mahukuse või asjaolude täpsustamise vajaduse tõttu korralduse adressaadile koormavaks muutuda ja tema igapäevast põhitegevust ja töökorraldust häirima hakata. Seetõttu on oluline, et maksuhaldur ei kuritarvitaks oma õigust menetlusvälistelt isikutelt korduvalt teavet nõuda.

Riigikohtu halduskolleegium pidas seetõttu 30. märtsi 2011. a otsuses vajalikuks toonitada, et korduva korralduse esitamise puhul suureneb vastavalt maksuhalduri põhjendamiskohustus. Sellest tulenevalt on maksuhaldur kohustatud teabe nõudmiseks korduva korralduse esitamisel selles kirjeldama asjaolusid, mis õigustavad korduva nõude esitamist. Korduva korralduse andmise otsustamisel tuleb silmas pidada haldusmenetluses kehtivaid üldpõhimõtteid.

Maksukorralduse seaduses toodud maksumenetluses kohaldamisele kuuluva haldusmenetluse põhimõtte kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksmenetluse läbi viima võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi puudutatud isikule. Seetõttu peab menetlusväliselt isikult korduva teabe nõudmiseks esinema kaalukas põhjus, mida maksuhalduril tuleb korralduse adressaadile haldusaktis nõuetekohaselt põhjendada. Samuti peaks maksuhaldur silmas pidama, et võimaluse korral tuleb juba esimeses korralduses küsida korralduse adressaadilt teavet sellises ulatuses, et hiljem ei oleks vaja uusi korraldusi anda pelgalt seetõttu, et esimesel korral jäi maksuhalduril mõni oluline asjaolu kahe silma vahele või ei peetud varem vajalikuks sellele vajalikul määral tähelepanu pöörata.

Ühtlasi tuleb vältida teabe küsimist n-ö igaks juhuks, kui eelnevalt ei ole selge, kas soovitud andmed ja dokumendid üldse võivad maksumenetluses oluliste asjaolude tuvastamise seisukohast mingit kaalukat tähendust ja tõendamisväärtust omada. Revisjoni- või kontrollitoimikusse ei tohiks koguda mahukaid andmeid ja dokumente, mis hiljem lõppjäreldusi tehes maksuhalduri poolt ebaolulisteks hinnatakse ning sellest tulenevalt tähelepanuta jäetakse.

Mitmed ettevõtjad on kurtnud, et pärast neile adresseeritud kirjaliku korralduse täitmist on maksuhalduri revidendid nõudnud korduvalt täiendavat teavet kas telefoni või e-posti teel, jättes seejuures täiendavate järelepärimiste õiguslikud ja faktilised alused ning nende tegemise põhjendused esitamata. Seoses sellega tuleb tähelepanu juhtida tõsiasjale, et isikul, kellelt maksuhalduri ametnik soovib telefoni või e-posti vahendusel täiendavat teavet, on õigus seadusele tuginedes nõuda, et maksuhaldur esitaks teabe või dokumentide nõudmiseks uue haldusaktina vormistatud ja nõuetekohaselt motiveeritud korralduse.

Lisaks eeltoodule tasub teada, et seaduses on ettenähtud piirav tingimus menetlusväliselt isikult teabe nõudmiseks. Seaduses nähakse nimelt ette, et enne nn kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase enda poole, välja arvatud sellisel juhul, kui maksuhalduril ei ole andmeid maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, viimane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või maksukohustuslane takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Samuti ei ole vaja eelnevalt maksukohustuslase poole pöörduda juhul, kui nõutakse teavet vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses.

Riigikohtu halduskolleegium pidas vajalikuks 30. märtsi otsuses täiendavalt selgitada, et seaduses toodud piiranguga „enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole“ ei peeta mitte silmas nõuet pöörduda maksukohustuslase poole ükskõik millises küsimuses, vaid seda, et sama teavet, mida nõutakse nn kolmandalt isikult, oleks eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt endalt. Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule kohtu hinnangul mõista aga konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Sisuliselt tähendab nimetatud seisukoht seda, et maksuhalduri poolt maksukohustuslasele ja menetlusvälisele isikule teabe saamiseks esitatavates korraldustes ei pea nõutava teabe maht ning esitatavad küsimused täies ulatuses kattuma. Küll aga ei saa menetlusväliselt isikult nõuda teavet, mida eelnevalt maksumaksjalt nõutud ei ole, välja arvatud ülalpool juba loetletud erandjuhtudel.

Alles pärast seda, kui maksuhaldur on nõudnud korraldusega maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kontrollitavate tehingute kohta teavet ja dokumente maksukohustuslaselt endalt, tekib tal õigus pöörduda vajadusel täiendava teabe saamiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude täpsustamiseks korraldusega menetlusvälise isiku poole. Paraku ei ole seda nõuet maksuhalduri halduspraktikas mitte alati järgitud ning alles vaide- või kohtumenetluses ilmneb, et korralduste adressaatidelt on küsitud uuritavaid tehinguid puudutavaid andmeid ja dokumente olukorras, kus eelnevalt ei ole nõutud vastavat teavet ja dokumente neid valdavalt maksumaksjalt, kelle poolt tehtud tehingutelt maksude deklareerimise ja tasumise õigsust parasjagu kontrollitakse.

Menetlusväliseks isikuks olev korralduse adressaat, kes leiab, et maksuhaldur nõuab temalt korralduse aluseks olevas maksumenetluses teavet ja dokumente õigusvastaselt, saab esitada korralduse peale vaide maksuhaldurile või pöörduda otse kaebusega halduskohtusse. Sellisel juhul peatub korralduse täitmine seadusest tulenevalt kuni vaide- või kohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni ning maksuhalduril ei ole õigust rakendada korralduse adressaadi suhtes sunniraha või alustada väärteomenetlust maksuhalduri tegevuse takistamise tunnustel. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et juhul kui korraldus jõusse jääb, tuleb see ikkagi täita ja nõutud teave maksuhaldurile väljastada. Vastasel juhul tuleb arvestada ebameeldivate tagajärgedega, mille seadusandja korralduse täitmata jätmise eest ette on näinud.

Kui korraldust pärast vaidluse lõppemist enam faktiliselt täita ei ole võimalik (näiteks on möödunud maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks määratud tähtaeg), on maksuhalduril õigus kas korraldust muuta või anda uus korraldus, milles nähakse nõude täitmiseks ette uus tähtaeg.

Artikli autor on Jaak Siim, advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad