Riigikohus: mis on ja mis mitte ettevõtlusega seotud kulutus

Riigikohus leidis oma hiljutises otsuses, et maksuhalduri senine kitsendav tõlgendus kulutuse või väljamakse seotuse hindamisel maksukohustuslase ettevõtlusega ei ole kohane ning maksuhaldur ei tohi anda hinnangut üksnes ühele konkreetsele tehingule, vaid peab hindama omavahel seotud tehinguid kogumis.

Nii päev-päevalt aktiviseeruva 2010. majandusaasta auditeerimise valguses kui ka igapäevases majandustegevuses seisavad audiitorid, ettevõtjad ja raamatupidajad tihti silmitsi küsimusega, kas kuludokumendina saadu ja kulutusena tasutu vastab lisaks dokumendile esitavatele formaalsetele kriteeriumitele ka sisulistele nõuetele, mille alusel käsitleda kuludokumendil märgitud summat äriühingu ettevõtlusega seotuna ja kajastada viimast kohaselt raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides. Sealjuures arvata käibemaksuga maksustatud kulutuselt käibemaks sisendkäibemaksuna maha või kvalifitseerida kulutus või väljamakse ettevõtlusega mitteseotuks tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 ja § 51 lõike 1 alusel ning lisaks käibemaksu mahaarvamise keelule tasuda kulutuselt või väljamaksult tulumaks.

Riigikohtu halduskolleegiumi 02. veebruari 2011.a kohtuotsusega asjas nr 3-3-1-89-10 toodi olulist selgust kulutuse või väljamakse ettevõtlusega seotuse mõiste osas. Kaasuse asjaolude kohaselt kandis üks maksumaksja teise äriühingu likvideerimisega seotud likvideerija tasu, mis üldreeglina ei ole seostatav maksumaksja ettevõtlusega ning tooks maksumaksjale kaasa tulumaksukohustuse ettevõtlusega mitteseotud kulu kandmine näol. Kuna kinnistu omandas maksumaksja, seisnes likvideerija tasu seotus maksumaksja ettevõtlusega sel korral likvideerija tegevuses, mis oli suunatud likvideerimismenetluses likvideeritavale äriühingule kuuluva kinnistu võõrandamiseks vajalike eeltoimingute teostamises.

Riigikohus leidis, et maksuhalduri senine kitsendav tõlgendus kulutuse või väljamakse seotuse hindamisel maksukohustuslase ettevõtlusega ei ole kohane, kuna ettevõtjate vahelised tehingud on järjest keerukamad ja tihti mitmeetapilised. Samuti rõhutati maksuhalduri kohustust kohaldada äriühingute vahelistele tehingutele maksuõigusliku hinnangu andmisel elik maksumenetluse läbiviimisel majandusliku tõlgendamise põhimõtet ja järgida uurimisprintsiibi, so võtta arvesse nii maksukohustust suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid.

Sisustades mõistet „ettevõtlusega seotud kulu” maksuvaidluse tasandil, kinnitas Riigikohtu halduskolleegium oma varasemat seisukohta, et kulutuse ettevõtlusega seotuks tunnistamiseks peab olema tõendatud seos tehtud kulutuse ning kulutuse kandnud isiku ettevõtluse eesmärgi vahel. Nimelt on kulutus ettevõtlusega seotud, kui kulutuse tegemine on otseselt tingitud maksumaksja ettevõtlusest ja kulutus oli vajalik ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks või arendamiseks. Seejuures sõltub kulutuse seotus ettevõtlusega maksumaksja ettevõtluse olemusest ning iga üksiku kulutuse seotust ettevõtlusega tuleb hinnata lähtudes ettevõtluse sisust. Seepärast tuleb vajaduse korral välja selgitada näiteks ettevõtja tegevusala, ettevõtluse asukoht, ettevõtluses kasutatava vara koosseis, samuti kellele ning milliste lepingute alusel maksumaksja kaupu müüb või teenuseid osutab. Maksumaksja poolt esitatud tõendeid tuleb hinnata kogumis, lähtudes ettevõtja tegelikust majandustegevusest.

Lisaks eeltoodule on Riigikohtu lahend maksumenetluste ja –vaidluste aspektist oluline seoses halduskolleegiumi poolse rõhutuasetusega maksukorralduse seaduse §-s 84 sätestatud majandusliku tõlgendamise põhimõtte (substance over form principe) kohaldamise olulisuse ja kohustuslikkusega maksuhalduri poolt ettevõtja tehingutele maksuõigusliku hinnangu andmisel. Nimelt - olukorras, kus esmasel hindamisel võib üksik tehing, mis eraldivõetuna võib täita maksustatava teokoosseisu tingimused, koostoimes teise tehinguga viia tulemuseni, kus maksukohustust ei teki.

Näiteks tehingu puhul, millega äriühing võõrandab oma töötajale asja, mille äriühing on varem omandanud samalt isikult, tuleb võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks vaadelda mitte ainult viimast tehingut eraldivõetuna, vaid mõlemat tehingut koos. Sellega on vähendatud tehingute juriidilise vormi olulisust ning rõhutatud tehingute majandusliku sisu järgimise vajalikkust maksukohustuse tekkimise väljaselgitamisel.

Ühelt poolt seab majandusliku tõlgendamise põhimõtte täiemahuline rakendamine maksuhaldurile kohustuse uurimisprintsiibi alusel arvestada maksukohustuse määramisel tehingute majanduslikku sisu. Uurimisprintsiip kohustab maksuhaldurit maksusumma määramisel arvestama nii maksukohustust suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid. Täiendavalt maksukorralduse seadusele tuleneb uurimisprintsiibi järgimise kohustus maksumenetluses kui ühes haldusmenetluse eriliigis haldusmenetluse seadusest, milles sätestatu kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Haldusorgani poolt uurimisprintsiibi kohaldamise kohustuslikkuse peamiseks eesmärgiks on tagada oluliste asjaolude välja selgitamine ja tuvastamine ka olukorras, kus isik ei osanud näha ette vajadust täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks.

Teisalt annab nimetatud kaasus maksuhaldurile vabamad käed toetuda majandusliku tõlgendamise põhimõttele ja selle kaudu maksustada tehinguid, mis oma majandusliku sisu poolest tõid tehingupoolele tulumaksukohustuse, kuid millele antud juriidilise tehingu vormi tõttu jättis tehingupool maksukohustuse deklareerimata. Seetõttu tuleks analüüsitava Riigikohtu lahendi valguses maksumaksjatel tehingute vormistamisel jätkuvalt pöörata tähelepanu tehingute majandusliku sisu ja juriidilise vormi vastavusele.

Kokkuvõttena saame nentida, et eelkäsitletud Riigikohtu lahendi valguses on kulutuse või väljamakse ettevõtlusega seotuse hindamine oluliselt selgem ning maksuhaldur ei tohi anda hinnangut üksnes ühele konkreetsele tehingule, vaid peab hindama omavahel seotud tehinguid kogumis, võttes seejuures arvesse nii maksukohust suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid.

Ettevõtjate tasandil eksisteerib jätkuvalt kohustus maksuhalduri nõudel esitada kulutuste või väljamakse ettevõtlusega seotuse motiveerimiseks asjakohased tõendid ning olema valmis argumenteerima maksuhalduriga kulutuse või väljamakse majandusliku sisu ja ettevõtlusega seotuse üle.

Artikli autor on Margus Lentsius, Advokaadibüroo Lentsius & Talts partner ja vandeadvokaat.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, AB Lentsius & Talts ettevõtjaveerg

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad