CCCTB – kas kabelimats Eesti tulumaksusüsteemile?

Euroopa Komisjon avalikustas 16. märtsil direktiivi lõpliku projekti ettevõtete ühtse konsolideeritud maksubaasi (ingl. keeles Common Consolidated Corporate Tax Base ehk CCCTB) loomiseks, mida tasub mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsevatel ettevõtjatel kindlasti lugeda.

Direktiivi projekt sisaldab elemente, mida varasemates aruteludes pole sellise detailsusega käsitletud. Samuti tuuakse välja detailsed juhised ning maksubaasi jaotamise valemid erinevatele tegevusaladele.

Neile, kes kohe ei soovi õigusakti teksti süveneda, esitame siinkohal kiire ekskursi avalikustatud direktiivi eelnõu (edaspidi Direktiiv) ligi 134 artiklisse.

Direktiiv koosneb kolmest põhilisest valkdonnast:

- Põhireeglid maksubaasi määramiseks (peatükid I-XV)
- Tulubaasi jaotamise reeglid, sealhulgas erisätted erinevatele tööstusharudele nagu finantsasutused, kindlustus, nafta ja gaas, laevandus ja lennundus (peatükk XVI)
- Administratiivküsimused ja menetlusreeglid (peatükid XVII-XVIII)

Põhireeglite osas lähtub Direktiiv üldiselt tunnustatud OECD põhimõtetest ja mõistetest ning tunnustatud raamatupidamise ja maksuarvestuse põhimõtetest. Eesmärgiks on ilmselgelt soov mitte minna laialdaste muudatuste teele, vaid piirata edaspidised tehniliste küsimuste arutelud pigem konkreetsete detailide täpsustamisega.

Kui varasemad ettepanekud CCCTB osas olid eelkõige suunatud suurtele rahvusvahelistele kontsernidele, siis nüüd avalikustatud Direktiiv on mõeldud kõigile sõltumata suurusest.

Veelgi enam, Direktiiv ei rakenduks mitte ainult Euroopa Liidu residentidest äriühingutele ja nende püsivatele tegevuskohtadele, vaid ka kolmandate riikide äriühingutele, kes on sarnase juriidilise vormiga ning tulumaksukohustuslased vähemalt ühes Euroopa Liidu liikmesriigis. Siinjuures olgu märgitud, et CCCTB oleks ettevõtetele vabatahtlik.

Konsolideeritud tulumaksusüsteemi rakendamiseks peavad ettevõtted läbima kahe-astmelise testi. Tütarettevõtjates (otsesed ja kaudsed) peab emaettevõtja omama rohkem kui 50%-st hääleõigust ning rohkem kui 75% kapitalist või õigusest kasumile.

Direktiiv sisaldab ka sätteid maksudest hoidumise takistamiseks. Komisjon pakub välja ka variandi CCTB, mis tähendab ühtset, kuid mitte konsolideeritud maksubaasi. See võib osutuda huvipakkuvaks üleminekumeetodiks.

Kuigi direktiivi üheks eesmärgiks on vähendada üldisi maksuarvestuse kulusid, toob see vältimatult kaasa suure hulga uusi muresid – erinevate riikide poolt ühtse maksumaksja ja ühtse maksudeklaratsiooni haldamine, maksurevisjonide läbiviimise ja vaidemenetluste korraldus jne. Eriti keerukaks pähkliks osutub tõenäoliselt vaidlusi tekitav valem maksubaasi jaotamiseks erinevate liikmesriikide vahel. Ettevõtjale on siinkohal antud õigus taotleda alternatiivse jaotusmeetodi kasutamist, kui ta arvab antud valemi kasutamisel jõutakse ebaõiglase tulemuseni arvestades tema äritegevust. Selline soov vajab aga kooskõlastust kõigi asjasse puutuvate liikmeriikide vastavate ametivõimude poolt.

CCCTB lähtub põhimõttest „ kas kõik või mitte midagi“. See tähendab, et ettevõtjate grupp, mis valib CCCTB kasutamise ei saa enam kasutada maksusoodustusi, mida neile võimaldasid konkreetsete riikide maksuseadused, näiteks uurimis- ja arenduskulude kiirendatud amortisatsioon. Seetõttu ettevõtjad, kes kaaluvad valiku mõju oma äritegevusele ning teevad arvutusi maksukulu suuruse osas, peavad kindlasti arvesse võtma kas selliste soodustuste kadumise hinda.

Direktiivi kõrvaltoimena on juba täheldatud selle mõju võimalikele tuleviku ettevõtte tulumaksusüsteemidele Euroopa Liidu liikmeriikides. Isegi kui Direktiivi ei õnnestu täies mahus ellu viia, on mõned väiksemad liikmeriigid juba väljendanud huvi kasutada seda eeskujuna tulumaksureformide läbiviimisel.

CCCTB algatust on eelnevalt toetanud Saksamaa ja Prantsusmaa. Samas on mitmed teised liikmesriigid nagu Iirimaa ja Slovakkia väljendanud oma muret, et sellise süsteemi jõustamine toob kaasa riigi maksusuveräänsuse rikkumise. On küll ebatõenäoline, et ettepanek saab kõigi 27 liikmesriigi ühehäälse toetuse, mis on vajalik selle vastuvõtmiseks, kuid nn tõhustatud koostöö raames võivad 9 liikmesriiki saavutada kokkuleppe, mis oleks esimeseks sammuks Direktiivi vastuvõtmisel.

Eesti on eelnevalt avaldanud põhimõttelist toetust Euroopa Liidu  ühtses konsolideeritud äriühingute maksubaasis kokkuleppimist tingimusel ,et säilib liikmesriikide valikuvabadus ettevõtte tulumaksumäära osas. Jääme huviga ootama Eesti seisukohti Direktiivi osas ning CCCTB-st mõjutatud arenguid Euroopa Liidu liikmesriikide tulumaksusüsteemides ja maksumäärades!

Artikli autor on Hedi Wahtramäe, Ernst & Young Baltic AS vandeaudiitor ja maksuosakonna vanem juhtivkonsultant


 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad