Kuidas kasvuhoonegaasid raamatupidamisse jõuavad

Kõik me oleme koolis õppinud ning teame kasvuhoonegaaside olemasolust. Paljud meist teavad ka, millest need tekivad ja millele mõju avaldavad. Suhteliselt väike hulk inimesi on aga sunnitud tegelema selle teemaga oma äriprotsesside käigus. Antud temaatika on viimasel ajal üsnagi populaarseks muutunud ning leiab rohkem ja rohkem kajastamist ka ettevõtete finantsaruandluses.

Lühike ülevaade

Enamuse globaalsest kasvuhoonegaaside kogusest moodustab süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) - 64% ning metaan (CO4) – 20%. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub looduslikest protsessidest, kuid viimasel ajal sõltub see üha enam ka inimtegevusest, nimelt fossiilsete kütuste (süsi, nafta) põletamisest. Kui 1990. aastal Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused CO2 ekvivalendis moodustasid ca 40 miljonit tonni, siis 2008. aastal oli see number oluliselt väiksem – 20,2 miljonit tonni. Vaatamata numbrite suurusele moodustab see ainult 0,4% Euroopa Liidu liikmeriikide heitkoguste üldkogusest  (Allikas: Keskkonnaministeerium).

CO2 kui äriprotsesside osa

Ettevõtted, mis tegutsevad energeetika sektoris, puutuvad selle temaatikaga pidevalt kokku. Me oleme harjunud, et CO2 kvoote jagatakse tasuta, järelikult selle hind on null. Ettevõtte raamatupidamise jaoks on asi ka lihtne olnud, sest tasuta ressursi saamine ja edaspidine kasutamine ei tekitanud tavaliselt raamatupidamises mitte mingeid kandeid. See oli bilansiväline vara, mille kohta parimal juhul sai lugeda paari lausega aastaaruande tegevusaruandes või lisades.

Mõned aastad tagasi hakkas nii mõnelgi ettevõttel tekkima olukord, kus eraldatud kvootidest oma majandustegevuse jaoks ei piisanud. Puuduse põhjuseid on ilmselt mitu ning nende detailne analüüs ei ole antud artikli raames võimalik.
Mida teha, kui kvoote ei ole piisavalt, aga äri peab edasi käima? Kvoote on võimalik turult juurde osta. Kvootide ostu puhul aga, ei saa ettevõte enam „tasuta lõunat“, vaid maksab selle eest reaalselt raha.

Kuidas kajastada raamatupidamises neid kvoote, mida oleme ostnud mitte tasuta saanud?

Võimalikud kajastamise viisid

Peab tõdema, et Eesti Hea Raamatupidamistava ei reguleeri eraldi saastekvootide kajastamist. Ka Rahvusvahelised Finantsaruandluse Standardid (IFRS) jäävad selles kohas napisõnalisteks. Aastal 2004 lasi küll IASB (International Accounting Standards Board) välja IFRIC 3 Emission Rights tõlgenduse, mis pidi hakkama seda valdkonda reguleerima . 2005. aastal aga tõlgendus tühistati, kuna see osutus väga vastuoluliseks. Siiamaani ei ole olemas kehtivat standardit või tõlgendust, mis reguleeriks saastekvootide kajastamist raamatupidamises.

Kuni ametliku standardi väljatöötamiseni soovitab Ernst & Young  kasutada ühte kahest järgnevast võimalusest:

a) rakendada IFRIC 3 printsiipe (vaatamata sellele, et tõlgendus ei ole ametlikult kehtiv) või

b) töötada välja oma lähenemine, mis oleks kooskõlas IAS 8-ga „Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead“.

IFRIC 3-s kirjeldatud meetodit võib nimetada kas brutomeetodiks või sihtfinantseerimise meetodiks. Brutomeetodi kasutamisel kajastatakse kõik kvoodid (nii tasuta saadud kui ka ostetud) bilansis varana. Lisaks sellele kajastatakse kasutatud kvootide kulu (tootmisettevõtte puhul see oleks osa omahinnast).

Kuna IFRIC 3 tühistati, siis väga vähesed Euroopa ettevõtted jätkasid selle kasutamist ning väga populaarseks on saanud omalooming, mis taandub tihti meetodile, mida võib nimetada netokohustuse meetodiks.

Netokohustuse meetodi põhimõte on järgmine: tasuta saadud kvoote ei kajastata bilansis, nende kasutamisega ei teki tulu või kulu. Kui ettevõte emiteerib perioodis rohkem CO2 kui talle on kvoote eraldatud, peab ta moodustama puuduoleva koguse osas eraldise (ning hiljem ostma kvoote turult juurde).

Mida valida

Millise meetodi peaks valima üks energeetika valdkonnas tegelev ettevõte, mis tekitab oma tegevusega kasvuhoonegaase?

Netokohustuse meetodi kasuks räägib kindlasti rakendamise lihtsus, kuid muid olulisi eelisi sellel meetodil ei paista olevat. Brutomeetodi kasuks räägib aga asjaolu, et selle rakendamisega ettevõte finantsaruandlus peegeldaks reaalpilti õiglasemana, kuna bilansis näeb vara (tänapäeval üsnagi hinnatud) ning kasumiaruandes näeb kulusid, mis on tekkinud aasta jooksul õhku paisatud saasteainete heitkoguste ümberarvutamisel rahaühikutesse.

Kuni ei ole ametlikku seisukohta, saab ettevõte valida endale sobivaima variandi. Sinnamaani loodame, et IASB ruumides käib igapäevane ja põnev töö uue standardi väljatöötamisel.

Artikli autor on Konstantin Kekišev, Ernst & Young Baltic ASi auditi osakonna juhtivkonsultant.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Valdkonna tööpakkumised

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

Uudised

Tööriistad