Mitterahalise sissemakse hindamise kord lihtsustus

 01. jaanuaril 2011 jõustusid mitmed olulised äriseadustiku (ÄS) muudatused. Käesolevas artiklis kirjeldame olulisemaid uuendusi seoses osaühingu mitterahalise sissemakse hindamise korraga.

Lühidalt kokku võttes võib tõdeda, et ühelt poolt muutus osaühingusse mitterahalise sissemakse tegemine lihtsamaks, kuid teiselt poolt suurendati juhatuse liikme ja osaniku vastutust selle hindamisel.

Esiteks, kuni uue aastani pidi osaühingu mitterahalise sissemakse hindamise kord olema märgitud põhikirjas (reeglina hindas sissemakset ka siis juhatus) ning kui eseme väärtuse kindlaksmääramiseks olid olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, siis tuli sissemakset lasta hinnata neil (nt kinnisasjade aga ka sõidukite puhul).

Alates uuest aastast mitterahalise sissemakse hindamise kohustus pandud nüüd otse osaühingu juhatusele. Osaühing võib siiski ka praegu eksperte kasutada ning märkida nende kasutamise kohustuslikkuse oma põhikirjas. Ekspertide kasutamine peaks olema oluline ennekõike just juhatusele ja osanikele, kuna ÄS § 143 lg 4 paneb solidaarse vastutuse  ebaõige hindamise tagajärjel tekkinud kahju eest just neile.

Juhime tähelepanu, et tegemist on täiendusega ÄS § 142 lg-le 4, mille kohaselt vastutavad juhatus ja osanikud ebaõige hindamise tagajärjel tekkinud kogu kahju eest, mitte ainult nimiväärtusest väiksema sissemakse tegemise eest. Ühelt poolt peaks ekspertide kasutamine tagama hindamise objektiivsuse ja teiselt poolt annab see juhatusele ja osanikele võimaluse näidata vaidluse korral, et nemad on oma hoolsuskohustust täitnud – mis võib vabastada nad vastutusest. 

Teiseks on mitterahalise sissemakse hindamisega seoses muudetud ka audiitorkontrolli teostamise regulatsiooni.
Kõigepealt on suurendatud minimaalset osaühingu osakapitali suurust, mille puhul on vandeaudiitori arvamus vajalik. Kui vana redaktsiooni kohaselt oli audiitori arvamus vajalik juba 40 000 krooni (ligikaudu 2 556 eurot) suuruse osakapitali puhul, siis nüüd on audiitori arvamus kohustuslik, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot. Lisaks on vajalik täita vähemalt üks järgnevatest tingimustest: mitterahalise sissemakse väärtus ületab 10% osakapitali suurusest või mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle 50% osakapitalist. Seega näiteks 25 000 eurose osakapitaliga osaühingu puhul on minimaalseks mitterahalise sissemakse väärtuseks, kui on vaja vandeaudiitori arvamust, 2 500 eurot, seevastu aga 100 000 eurose osakapitaliga osaühingu puhul on selleks sissemakse piiriks 10 000 eurot.

Vandeaudiitori kaasamine hindamisse võib olla siiski vajalik ja soovitav ka olukorras, kus juhatuse liikmel on kahtlus mitterahalise sissemakse väärtuse osas, kuid seadus kohustuslikku arvamuse andmist ei nõua. Kui mitterahalise sissemakse hindamise kohta on andnud oma arvamuse vandeaudiitor, siis vastutab ta hindamise kontrollimisel koos juhatusega (ÄS § 143 lg 3 viimane lause ja § 249 lg 4).

Kolmandaks - kui osaühingu põhikirjas on märgitud ÄS-i vana redaktsiooni järgne mitterahalise sissemakse hindamise kord, siis lähtutakse ka praegu põhikirjas sätestatust (tingimusel, et see ei lähe vastuollu seadusega). Ka edaspidi võib põhikirjas näha ette seadusest rangema mitterahalise sissemakse hindamise korra, näiteks juba nimetatud ekspertarvamuse küsimise või vandeaudiitori kasutamise osas.

Eeltoodud mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise põhimõtete ja reeglite lihtsustamine võib tekitada mõnevõrra ebakindlust osaühingute võlausaldajates. Kui enne oli kohustuslik audiitori arvamus ja teatud juhtudel ka eksperthinnang juba 1 278,23 euro (20 000 krooni) suuruse mitterahalise sissemakse tegemisel, siis nüüd on seda piiri oluliselt tõstetud ning alla 25 000 euro suuruse osakapitaliga osaühingud ei pea audiitorarvamust üldse koostama. Seadusemuudatuste eelnõu koostajad on aga arvamusel, et võlausaldajate kaitse on tagatud pigem tõhustatud juhatuse liikmete ja osanike vastutusega, mitte niivõrd erinevate kohustuslike kontrollijate arvamuste kohustuslikuks tegemisega.

Kokkuvõtvalt on igal osaühingul vajalik seadusemuudatuste valguses vaadata üle oma põhikirjas sätestatud mitterahalise sissemakse kord. Osaühingul tuleb otsustada, kas lähtuda mitterahalise sissemakse tegemisel seaduses sätestatust või muuta see võrreldes seadusega rangemaks, muuhulgas sätestada reeglid juhatuse liikmetele ekspertarvamuse koostamisel ja vandeaudiitori kaasamisega, millega on muuhulgas võimalik nende vastutust piirata. Võimalike variantide analüüsimisel ja vormistamisel soovitame kahtluste vältimiseks ning selguse huvides advokaatide abi.

Artikli autorid on Veronika Aunpu, advokaadibüroo Aivar Pilv jurist ja Pirkka-Marja Põldvere, advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad