Miks tuleb investor Eestisse, mitte Lätti-Leetu?

Euro tulekuga on Eesti endale justkui uue auraha rinda riputanud – majandusteadlaste hinnangul peaks selle sära investorite silmi pimestama ning Läti-Leedu varju jätma.

Samas tuleb EY sponsoreeritud M&A uuringust välja, et Balti riigid saavad investorite silmis võrdselt punkte valuutariski mõõdupuul. Eesti eelised peituvad hoopis mujal.

Tavaliselt tean M&A uuringud kätte võttes juba ette nende tulemusi Balti perspektiivis – ikka on Eesti esirinnas, Leedu kuskil keskel ja Läti tagapool. Kuid seekord osutus mõni asi sellise järjestuse põhjuste osas üllatavaks.

Üheks põhjuseks oli loomulikult veendumus, et euro tulekuga seoses peaks investorite kõrgenenud huvi Eesti vastu lihtsalt loogiliseks pidama. Nüüd siis tuleb välja, et valuutariski kadumisel (Euro-ala investori suhtes) ei ole märgatavat mõju Eesti positsioonile võrreldes meie lähimate lõunanaabritega. Samuti ei ole Eestit eristatud tuleviku majanduskasvu tõttu – kasvu prognoos on Läti ja Leeduga üpris sarnane. Selle asemel osutusid Eestit esiletõstvateks aspektideks näiteks Eesti riigivõla kõrge reiting, korruptsiooni madal tase, poliitiline stabiilsus ja ettevõtteid puudutavate regulatsioonide lihtsus.

Eesti riigi reitingust rääkides muidugi peab meelde tuletama, et see on vähemalt osaliselt saavutatud üpris valusate meetmetega. Kui masu-aastatel paljud riigid suurendasid hoogsalt oma võlakoormat, et majandust turgutada, siis Eesti valis sisemise devalveerimise tee. Samal ajal said Eestile vägagi kasulikuks headel aegadel kogutud stabiilsusreservi rahad – selle reservi olemasolu võib-olla „tavainimest“ ei kõiguta, aga näiteks Leeduga võrdluses (Lätiga võrdluseni isegi ei laskuks) on Eesti tänu sellele investorite silmis siiski paari pügala võrra eespool.

Nii võibki vast öelda, et see on ainult õiglane, et Eesti tänu konservatiivsele rahanduspoliitikale nüüd suuremal hulgal investorite raha meelitab kui Läti-Leedu.

Korruptsiooni ja poliitilise stabiilsuse kohalt Läti edestamine ei tule tegelikult üllatusena. Kuigi ka meil on omad probleemid, annab mitmete Eesti investorite tagasitõmbumine Lätist seoses bürokraatia ja kohaliku ärikliimaga selgelt märku suurematest probleemidest meie lõunanaabri juures. Leeduga võrdluses – nagu ka varasemates taolistes uuringutes – meil erilist edumaad siiski ei ole.

Mõnevõrra positiivse üllatusena tuleb uuringust välja see, et Eestis on investoritel kergem saada juurdepääsu finantseerimisallikatele, eriti pangalaenule, kui Lätis-Leedus. Seega kui meie ettevõtjad kurdavad, et pank ei anna raha ja seetõttu ei saa areneda, peaks meeles pidama, et kõik on suhteline – pank on lätlase-leeduka vastu veelgi karmim ning skandinaavlastele osaks saavat kohtlemist ei olegi ju põhjust oodata.

Muus osas võiks öelda, et uuring kinnitab meie varasemaid teadmisi Eesti ja laiemalt Ida-Euroopa regiooni atraktiivsusest investorite silmis – Aasia on nüüd atraktiivsuselt meist eespool, aga Lähis-Ida ja Lõuna-Ameerika õnneks veel tagapool. Nõukogude Liidu aegadest on Eestile pärandiks jäänud tugev haridussüsteem ja töötajate kvalifitseeritus, mis peaaegu kogu Ida-Euroopat esile tõstab. Lisaks toob investoreid meie piirkonda ka sobiv geograafiline asukoht Euroopa ja Aasia vahel.

Arengukohtadeks on meil ootuspäraselt aktsiaturgude väiksus ja vähene likviidsus ning selle koha pealt ei ole ilmselt lähema aja jooksul olulist läbimurret loota – kogu majanduse (kogu riigi) väiksus jääb meile ikka takistuseks.

Artiklis viidatud uuringuga „The Cass MARC M&A Maturity Index“ on võimalik tutvuda aadressil www.mandamaturity.com .

Artikli autor on Lili Kirikal, Ernst&Young Baltic AS’i tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultant

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

Uudised

Tööriistad