Lumi kui juriidiline probleem

Koos sulaga on viimasel ajal palju kirjutatud vajadusest puhastada katused selleks, et vältida langeva jää ja lume poolt tekitatavat kahju. Seni on jäänud aga vastamata küsimus, kuidas käituda olukorras, kus lumi on kahju juba põhjustanud ning lõhkunud sõiduki või kahjustanud tervist.

Käesolev artikkel käsitlebki neid küsimusi, mida peaks kannatanu vastava kahjunõude esitamisel silmas pidama ning milliseid samme peaks majaomanik kahju vältimiseks ette võtma.

Esmalt tuleb märkida, et ehitis kui selline on olemuslikult suurema ohu allikas, mistõttu rakenduvad võlaõigusseaduse riskivastutuse sätted. Võlaõigusseaduse § 1059 järgi vastutab ehitise omanik ehitiselt jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu enda tegevus.

Viidatud sätte näol on tegemist olulise erandiga kahju hüvitamise üldreeglitest. Nimelt vastutab omanik katuselt kukkunud lume või jää tõttu tekkinud kahju eest reeglina alati. Vastutusest vabanemiseks on tal ainult kaks võimalust: lume tõi alla vääramatu jõud või kannatanu enda tegevus. Esimene variant on suhteliselt ebatõenäoline. Vääramatu jõud tähendab asjaolu, mida isik ei saanud mõjutada, sellega mõistlikult arvestada seda vältida ega ületada. Tavaline lume sulamine ja langemine seda kindlasti ei ole, vaid vastav oht on mõistlikult ettenähtav ja kõrvaldatav. Küll aga vabaneb omanik vastutusest olukorras, kus kannatanu ise endale lund peale tõmbab. Seegi olukord on aga pigem teoreetiline.

Sisuliselt tähendab see seda, et majaomaniku süü ei ole kahju hüvitamise seisukohast tähtis. Isegi kui omanik ei ole kahju tekkimises süüdi ning talle ei ole võimalik midagi ette heita, vastutab ta ikkagi tema katuselt langenud lume poolt tekitatud kahju eest. Siinkohal tuleks märkida, et näiteks varisemisohtliku koha tähistamine hoiatuse või piirdega on küll mõistlik ja viisakas, kuid ei paku omanikule mingit õiguskaitset ega vabasta teda kahju hüvitamise kohustusest. Veelgi enam, juhul, kui majaomanik muudab paigaldatud piiretega tänaval liiklemise võimatuks, tuleb seda käsitleda kui tänava ajutist õigusvastast sulgemist, mille eest on ette nähtud väärteovastutus.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et enamus maju ei ole ainuomandis vaid kuuluvad isikute ringile. Kohtupraktika on omaks võtnud seisukoha, et kui ehitis on kaasomandis või jagatud korteriomanditeks, saab kannatanu esitada nõude solidaarselt kõigi kaasomanike või korteriomanike vastu. See tähendab, et kannatanul on õigus ise valida millise kaas- või korteriomaniku vastu ta oma nõude esitab. Samuti on kannatanul arusaadavalt õigus esitada nõue ka mõne või kõigi omanike vastu korraga.

Juhul, kui lume alla jääb sõiduk või muu vara, tuleb kahju tekitajal maksta hüvitis, mis hõlmab asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine osutub ebamõistlikult kulukaks (majanduslik hävimine) tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

Juhul, kui kahju kannatab inimene, kes jääb langeva lume alla ja saab tervisekahjustusi, tuleb talle hüvitada esiteks tervise kahjustamisest tekkinud ravikulud, teiseks töövõimetusest tekkinud kahju ning kolmandaks ka mittevaraline kahju. Viimase suurus sõltub eelkõige, kuid mitte ainult, vigastuste raskusest ning võib raskete kehavigastuste korral ulatuda mitmesaja tuhande kroonini. Lisaks sellele näeb karistusseadustik ette kriminaalvastutuse surma põhjustamise ja raske kehavigastuse tekitamise eest nii tahtlikult kui ettevaatamatusest.

Kahju kannataja jaoks on oluline tõendada, et kahju toimus just konkreetses kohas, kuivõrd sellest sõltub kahju hüvitama kohustatud isik (maja omanikku saab kontrollida kinnistusraamatust). Nii on otstarbekas sõidukit kahju tekkimise kohas pildistada. Sama võib iseenesest muidugi teha ka vigastatuga, kuid tavapärasem on isikut ja õnnetuspaika seostavate asjaolude tõendamine tunnistajatega. Ühtlasi tuleks tuvastada kahju täpne iseloom ja ulatus. Sõiduki puhul saab seda teha kõigis suurtes autoremonditöökodades (tähelepanu tuleb pöörata, et kaskokindlustuse puhul võib lähtuvalt lepingutingimustest olla tegemist ka kindlustusjuhtumiga). Kehavigastuse korral tuleks koheselt pöörduda traumapunkti või kiirabi poole nii esmaabi saamiseks kui vigastuste tuvastamiseks.

Eeltoodust lähtuvalt on katuste puhastamine mõistlik tegevus ning juhul, kui see jääb tegemata, võivad langeva jää ja lume poolt põhjustatud kahju hüvitamise nõuded olla väga suured. Samuti puudub majaomanikul peaaegu igasugune mõistlik võimalus kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks ning ainus kindel variant selleks on kahju tekkimise oht üldse välistada. Kannatanu jaoks seevastu on nõuete pakett ulatuslik ning nende rahuldamine sõltub peamiselt vaid asja tõenduslikust küljest. Tänasel päeval varitseb kohtuvaidlus aga peaaegu igal katusel.

Artikli autor on Tambet Laasik, advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad